Tsiviilasi nr 2-15-17406 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number Tsiviilasi 2-15-17406 Määruse tegemise aeg ja koht 16.03.2016.a, Tallinn Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Ulvi Loonurm,

) § 371 lg 2 p 2). Asja materjalidest nähtuvalt tegi Harju Maakohus 19.12.2014.a määrusega tsiviilasjas nr 2-14-61686 ettepaneku OÜ Miiter TH pankrotimenetlusest huvitatud isikutele tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 2000 eurot hiljemalt 09.01.2015.a (kohtu poolt ilmselt ekslikult märgitud 09.01.2014.a). Kohus selgitas seejuures, et võlgnikul endal puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Seoses eeltoodud määrusega tasusidki hageja ja MBG KONSULT OÜ võlausaldajatena mõlemad (vastavalt 05.01.2015.a ja 06.01.2015.a) tsiviilasjas nr 2-14-61686 kohtu deposiiti 1000 eurot (kogusummas 2000 eurot). Seejuures rahuldas kohus 19.01.2015.a määrusega antud tsiviilasjas OÜ Miiter TH avalduse pankroti väljakuulutamiseks ning määras ajutise pankrotihalduri Peeter Sepperi töötasu väljamaksmise pankrotivara arvelt. Kohus peab vajalikuks siinkohal selgitada, et PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Kuivõrd võlgnikul endal algselt pankrotivara puudus, oli võimalik ajutise halduri tasu kohtul välja mõista kohtu deposiiti võlausaldajate poolt makstud rahasumma arvelt. Sellises olukorras tekib aga võlausaldajatel, sh hagejal, PankrS § 150 lg 1 p-st 1 lähtuvalt nõue pankrotivõlgniku vastu menetluskuluna. Kohus selgitas, et PankrS § 150 lg 1 p 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud menetluskulud.

§ 138

lg 1 sätestab seejuures, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kuivõrd käesoleval juhul on hageja oma hagiavalduses esitanud nõude 05.01.2015.a tsiviilasjas nr 2-1461686 kohtu deposiiti pankrotimenetluse katteks tasutud 1000 euro saamiseks (hüvitamiseks), on maakohtu hinnangul antud summa näol tegemist menetluskuluga

§ 138lg 1 2

§ 174

lg 11 järgi ei või menetlusosaline tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise väliselt ega selle käigus määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil (vt ka RKTKo 3-2-1-13810, p 27). Kohus leidis, et nimetatu kehtib ka olukorras, kus hageja on hagimenetluses esitanud vastava kahju hüvitamise nõude menetlusosalise vastu, kes ei olnud tsiviilasjas kohustatud menetluskulusid kandma. Eeltoodust tulenevalt ei võimalda tsiviilkohtumenetluse seadustik käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiga nõuda tsiviilasja nr 2-14-61686 raames tekkinud menetluskulusid välja kostjalt. Nimetatud asjaoludest lähtuvalt leidis kohus, et hagejal ei ole antud menetluse raames võimalik hagiga taotletud eesmärke saavutada. Ülaltoodust tulenevalt ning juhindudes

§ 371

lg 2 p-st 2 ja

§ 174lg-st 11 keeldus kohus hagiavalduse menetlusse võtmisest.

Kohtu hinnangul teenib avalduse menetlusse võtmisest keeldumine nimetatud alusel käesoleval juhul

§-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluse eesmärki lahendada tsiviilasi võimalikult väikeste kuludega. Kohus peab seejuures silmas nii üldist menetlusökonoomiat kui ka menetluskulude kokkuhoidu. Hageja kannab

§ 168lg 1 järgi menetluskulud.

1. Hageja esitas Harju Maakohtu 15.01.2016.a määruse peale määruskaebuse, paludes määrus tühistada ja teha uue määruse. Vajadusel saata asi uueks lahendamiseks tagasi tühistatud määruse teinud kohtule. Maakohus on rikkunud pankroti- ja menetlusõiguse norme (PankrS § 3 lg 2 ja § 30 lg 3) ja hinnanud tõendeid ebaõigesti. Kostja, kui tol ajal olev OÜ Miiter TH (pankrotis) juhatuse liige, ei ole esitanud kohtule võlgniku OÜ Miiter TH pankrotiavaldust, millega vastustaja on rikkunud osaühingu juhatuse liikme kohustust esitada pankrotiavaldus ning seetõttu oli hageja sunnitud tasuma kohtu deposiiti 1000 eurot, millega kostjal on tekkinud määruskaebuse esitajale kahju summas 1000 eurot. Määruskaebuse esitaja haginõue on seotud OÜ Miiter TH (pankrotis) pankrotimenetlusega (tsiviilasi nr 2-14-61686) ning seetõttu on põhjus ja alus kohaldada pankrotiõigust käesolevas tsiviilasjas.
2. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
3. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 15.01.2016.a määrus tuleb tühistada menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu ning tsiviilasi tuleb saata maakohtule tagasi hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.

§ 371

lg 2 kohaselt võib kohus keelduda hagi menetlusse võtmisest, kui hageja poolt kohtu ette toodud asjaolude õigsust eeldades ei saaks hagi mitte ühelgi alusel, ka osaliselt mitte, rahuldamisele kuuluda. Maakohus rajas oma määruse sellele. Ringkonnakohus ei saa sellise maakohtu järeldusega nõustuda. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga selles, kuidas maakohus kohaldas

§ 174lg-t 11.

Viidatud normi kohaselt ei saa menetlusosaline käesoleva seadustiku kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise väliselt ega selle käigus määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. Viidatud norm piirab seega menetluskulude hüvitamise nõude esitamist teise menetlusosalise suhtes, kes on kohustatud menetluskulud kandma. Hageja esitas hagi pankrotistunud äriühingu juhatuse liikme suhtes. Pankrotimenetluse kulude kandmiseks on kohustatud eelkõige pankrotivõlgnik, mitte tema juhatuse liige.

§ 174

lg 11 normi eesmärk ei ole piirata kõikvõimalikke kahjuhüvitamise nõudeid kõikvõimalike isikute suhtes, vaid määrata, et kohtumenetluse menetluskulude hüvitamise nõue tuleb teise menetluskulude kandmiseks kohustatud isiku suhtes esitada kohtumenetluse käigus ja kui seda vastava menetluse käigus ei tehta, siis muus 3