KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Heli Väinaste Otsuse tegemise aeg ja koht 11. veebruar 2016, Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-15-6470 Väärteoasi Rene Niine väärteoa

§ 151

järgi Vaidlustatud lahend Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna noorsoopolitseiniku Jaanika Jalasti 01.08.2015 kiirmenetluse otsus nr 10220142369822 väärteoasjas nr: 2590,15,003003 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja: menetlusalune isik Rene Niine (isikukood 38807180270, elukoht xxxx, e-post: xxxx ); Kohtuväline menetleja: Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskond (F. R. Kreutzwaldi 5a, 44314 Rakvere) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON: Rene Niine kaebus rahuldada. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti (registrikood 70008747, Pärnu mnt 139 Tallinn) Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna noorsoopolitseiniku Jaanika Jalasti 01.08.2015 kiirmenetluse otsus nr 10220142369822 väärteoasjas nr: 2590,15,003003, millega määrati Rene Niinele

§ 151

alusel karistuseks rahatrahv 10 trahviühikut, s.o 40 eurot ning lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. Edasikaebamise kord: Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast 1 arvates. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK. 1. 01.08.2015 koostas Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna noorsoopolitseinik Jaanika Jalast kiirmenetluse otsuse nr 10220142369822 väärteoasjas nr: 2590,15,003003 Rene Niine suhtes. Otsuse kohaselt Rene Niine 01.08.2015 kell 15.45 LääneViru maakonnas xxxx vallas xxxx külas tarvitas narkootilist ainet amfetamiini ja metamfetamiini arsti ettekirjutuseta. Sellega rikkus menetlusalune isik Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (

) § 3 lg 1 ning väärtegu kvalifitseeriti

§ 151järgi.

Menetlusalusele isikule Rene Niinele määrati

§ 151alusel karistuseks rahatrahv 10 trahviühikut, s.o 40 eurot. Kergendavaks asjaoluks on Kar

S § 57 lg 1 p 3 kohaselt see, et menetlusalune isik tunnistas tegu.

1. 10.08.2015 esitas menetlusalune isik Rene Niine Viru Maakohtu Rakvere kohtumajja kaebuse kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsusele nr
2. Vastavalt süljest võetud kiirtestile nähtub, et väidetavalt oli ta tarvitanud ilma arsti ettekirjutuseta amfetamiini ja metamfetamiini, kuid väärteo kohta antavates ütlustes on politseiametnik kirjutanud oma käeliselt tema eest, et ta tarvitas kokaiini. Samuti puudub selle all tema allkiri. Lisaks leiab kaebaja, et meditsiinilise joobeseisundi tuvastamise korra § 9 lg 4 ja § 20 kohaselt peab joobeseisund olema tuvastatud nii kliinilise pildi kui ka bioloogiliste vedelike uuringute alusel. Viimane on vältimatuks eelduseks

§ 151

sätestatud väärteo objektiivse koosseisu tuvastamisel, kuna ilma laboratoorse analüüsita ei ole võimalik kindlaks teha, kas isik on tarvitanud narkootiliseks või psühhotroopseks loetud ainet või mitte. Uuringuid võib teostada aga selleks vastava volituse saanud asutus. Kuna tegemist oli kiirtestiga, millel puuduvad seaduses ette nähtud nõudmised, ei saa seda lugeda piisavaks tõendiks tuvastamaks väidetavat narkojoovet. Joobeseisund ja narkootilise või psühhotroopse aine tarbimine ei ole samastatavad. Seda kinnitab asjaolu, et joobeseisundis avalikus kohas viibimine on teatud juhtudel eraldi karistatav isegi siis, kui joovastava aine tarbimine seda pole. Kaebaja viitab Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-49-09, millest nähtub, et joobeseisund ei tähenda alati seda, et isik on end ise sellisesse seisundisse viinud psühhotroopset ainet tarbides või et ta ainet tarbides täitis vajaliku subjektiivse koosseisu. Deliktistruktuurist tulenevalt on kõik deliktistruktuuri elemendid vaja tuvastada iga teo puhul eraldi ning seetõttu ei ole võimalik vaid tagajärje (joobeseisund) pinnalt lugeda karistatavat tegu toime panduks. Isikut ei saa tunnistada süüdi narkootilise aine ebaseaduslikus tarvitamises

§ 151järgi, tuginedes vaid tema viibimisele narkojoobes.

Lisaks juhib kaebaja kohtu tähelepanu asjaolule, et otsus on koostatud kell 15.45 ning sama aja on politseiametnik märkinud ka tarvitamise ajaks. Pole kuidagi loogiline tarvitada narkootikumi vahetult enne või ajal, kui politseiametnik otsust vormistab. Samuti jääb kaebajale otsuses arusaamatuks fakt, miks on otsusel rikkumise kirjelduses maha tõmmatud „ei ole“ nõus. Nendele asjaoludele ja faktidele tuginedes palub kaebaja kohtul antud otsus tühistada. 3. 08.09.2015 kohtule saabunud vastuskirjas märgib kohtuväline menetleja, et menetlusaluse isiku ütlustest nähtuvalt ostis Rene Niine xxxx 120 euroga kokaiini. Siis tarvitas ta seal seda 01.08.2015 xxxx tänaval umbes kella 15.45 ajal. Menetlusalune isik ise tunnistab, et tarvitas eelnimetatud ajal ja kohas narkootilist ainet kanep. Süüdistus menetlusalusele isikule on esitatud narkootilise aine tarvitamise, mitte aga joobes oleku kohta.

§ 151

järgi peab väärteoasja lahendades tuvastama kõigepealt objektiivse koosseisu ehk narkootilise aine tarvitamise. Seejärel tuleb teha kindlaks koht, ajavahemik (oli eelnevalt tarvitanud) ja kas isik 2 teadis, et ta narkootikumi tarvitab või kas ta vähemalt oleks sellest tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud aru saama. Sellega on õigusvastasus ja koosseisupärane tegu tuvastatud. Tuginedes eeltoodule palub kohtuväline menetleja jätta Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna noorsoopolitseiniku Jaanika Jalasti otsus väärteoasjas nr: 2590,15,003003 muutmata ja Rene Niine kaebus rahuldamata. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED.

1. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 117 lg 1 p 4 kohaselt maakohtunik lahendab asja kirjalikus menetluses vastavalt käesoleva seadustiku §-le
2. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Antud juhul on kohtumenetluse pooled nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses, mistõttu kuulub käesolev asi lahendamisele kirjalikus menetluses.
3. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid kontrollib ka kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Vastavalt VTMS §-le 133 peab kohus käesolevat kaebust lahendades otsustama järgmised küsimused: 1) kas väärteoasjas ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud; 2) kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse; 3) kas teo on pannud toime menetlusalune isik; 4) kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud; 5) kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt; 6) kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust; 7) kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega; 8) kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel. 6.

§ 3

lg 1 kohaselt on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Alates 01.01.2015 jõustus

§ 151

uus redaktsioon, mis on kahelõikeline.

§ 151

lg 1 näeb ette vastutuse narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse koosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Kui ühel kontrolltasandil tuvastatakse mõne nõutava tunnuse puudumine, puudub alus siirduda järgmisele kontrollitasandile (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-7410). Kohus süüteokoosseisu olemasolu kontrollimisel peab seega alustama süüteokoosseisu objektiivsest küljest. 3 Menetlusalusele isikule Rene Niinele on kohtuvälise menetleja 01.08.2015 kiirmenetluse otsusega määratud

§ 151

alusel (konkreetsele lõikele viitamata) karistus selle eest, et ta 01.08.2015 kell 15.45 Lääne-Viru maakonnas xxxx vallas xxxx külas tarvitas narkootilist ainet amfetamiini ja metamfetamiini arsti ettekirjutuseta.

1. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 57 lg 1 p 8 kohaselt tuleb kiirmenetluse otsuses märkida väärteo toimepanemist kinnitavad tõendid, sama §-i p 81 kohaselt menetlusaluse isiku ütlused väärteo toimepanemise kohta ning sama §-i p 9 kohaselt väärteo kvalifikatsioon: seaduse nimetus, paragrahv, lõige ja punkt. Käesolevas asjas on tõenditeks menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütlused, indikaatorvahendi kasutamise protokoll. Kiirmenetluse otsuses on menetlusaluse isiku Rene Niine ütlused: „xxxx ostsin 120 euroga kokaiini. Siis xxxx umbes 15.45 ajal tarvitasin seda. Kokaiini tõmbasin tänaval, 01.08.2015.“ Kaebuses märgib Rene Niine, et väärteo kohta antavates ütlustes on politseiametnik kirjutanud oma käeliselt tema eest, et ta tarvitas kokaiini ning et selle all puudub tema allkiri. Kiirmenetluse otsusest nähtub, et kohtuvälise menetleja ametnik on oma käeliselt Rene Niine eest ütlused kirjutanud ning lisaks neile ütlustele on samas all veel loetamatu tekst, mille all on menetlusaluse isiku allkiri. Käesoleval juhul ei ole üheselt arusaadav see, milliseid ütlusi Rene Niine oma allkirjaga kinnitas. Kiirmenetluse otsuses on rikkumise kirjelduse all Rene Niine omakäeliselt kirjutanud „Rikkumisega ei ole nõus, protokolliga olen nõus“, mille all on kuupäev ja tema allkiri, kusjuures sõnad „ei ole“ on maha kriipsutatud. Kes need sõnad maha kriipsutas, ei ole teada, sest vastav parandus kiirmenetluse otsuses puudub. Tunnistaja Joel Alla ütlustega on tõendatud, et ta oli 01.08.2015 alates kella 17.00 patrullis koos noorsoopolitseinik Jaanika Jalastiga. Kella 18.10 ajal said nad väljakutse xxxx valda xxxx külla xxxx puhkekülla, kus on Kaitsejõudude suvepäevadel kinni peetud narkojoobes ning agressiivne isik. Nad läksid kohale ning isikuks osutus Rene Niine, isikukood
2. Nad tegid talle narkotesti, kuna isik käitus ebaadekvaatselt, oli rahutu, ta silmad läikisid, kõne oli segane. Indikaatorvahend näitas, et ta on tarvitanud narkootilist ainet amfetamiini ja metamfetamiini. Isik oli rikkumisega nõus. Indikaatorvahendi kasutamise protokollis 01.08.2015 puudub Rene Niine allkiri selle kohta, et ta nõustus indikaatorvahendi kasutamisega. Kasutades
3. august 2015.a kell 18.50 indikaatorvahendit, tuvastati positiivne indikaatorvahendi näit amfetamiini ja metamfetamiini osas. Kontrolli tulemus: kontrollitaval esinesid narkootilise aine tarvitamise tunnused. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtub, et kontrollile allutatud isikul esinesid joobele viitavad tunnused: silmade punetus, suured silma pupillid, silmad läikivad, häiritud reaktsioonikiirus, segane kõne, esineb häireid aja-, isiku ja kohatajus, kerged koordinatsiooni häired ja rahutus.

§-s 151 sätestatud koosseisupäraseks teoks on narkootilise aine tarvitamine. Riigikohus on oma otsuses nr 3-1-1-49-09 selgitanud, mida tuleb tarvitamise all mõista. Tarvitamise all tuleb mõista narkootikumi sellist manustamist, mis tekitab narkootilise aine piisava koguse korral manustajal narkojoobe. Seega tuleb eristada tarvitamist ja manustaja pärastist viibimist tarvitamise tagajärjel tekkinud narkojoobes. Joobeseisund ei ole

§ 151

koosseisuline element.

§ 151

järgi peab väärteoasja lahendav kohus tuvastama kõigepealt objektiivse koosseisu ehk narkootilise aine tarvitamise. Seejärel tuleb teha kindlaks, kas isik teadis, et ta narkootikumi tarvitab või kas ta vähemalt oleks sellest tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud aru saama. Kui sel moel on koosseisupärane tegu tuvastatud ja õigusvastasust ning süüd välistavad asjaolud, mille esinemist eeldatakse, puuduvad, vastutab isik

§ 151järgi.

Samuti märkis Riigikohus, et teatud juhtudel võib joobeseisund olla 4 üks oluline tõend, mis viitab sellele, et isik on realiseerinud

§ 151koosseisu.

Seda eelkõige olukorras, kus eluliselt pole usutav, et isiku joove on tekkinud muul moel kui narkootikumi tarbides või et isik ei saanud aru sellest, et tarbitav aine on narkootiline. VTMS § 55 lg 1 kohaselt võib kiirmenetlust kohaldada juhul, kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged. Riigikohus on oma otsuses nr 3-1-1-39-03 rõhutanud, et kiirmenetluse kohaldamine tingimustes, kus väärteo toimepanemise asjaolud ei olnud selged, s.o VTMS § 55 lg 1 rikkumist, peetakse oluliseks väärteomenetlusõiguse rikkumiseks. Asjaolude ebaselgus nähtub eelkõige selles, et indikaatorvahendi kasutamise protokollis ja tunnistaja ütlustes on vastuolu Rene Niine poolt väidetavalt tarvitatud narkootilise aine osas. Üheselt ei ole tuvastatud see, kas Rene Niine kiirmenetluse otsuses kohtuvälise menetleja poolt kirjutatud ütlusi oma allkirjaga kinnitas või mitte. Neist ütlustest aga nähtub, et 01.08.2015 umbes 15.45 ajal xxxx tarvitas ta kokaiini. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtub, et menetlusalusel isikul tuvastati amfetamiini ja metamfetamiini tarvitamise tunnused, kuid

§-s 151 sätestatud koosseisupärast tegu, milleks on narkootilise aine tarvitamine, antud tõend ei kinnita. Siinkohal ei saa nimetamata jätta, et indikaatorvahendi kasutamise protokollis 01.08.2015 puudub Rene Niine allkiri selle kohta, et ta nõustus indikaatorvahendi kasutamisega. Ka tunnistaja tugines oma ütlustes narkootilise aine tarvitamise tõendamisel indikaatorvahendi kasutamise protokollile. Seega ei ole narkootiliste ainete – amfetamiini ja metamfetamiini arsti ettekirjutuseta tarvitamise fakt 01.08.2015 kell 15.45 Lääne-Viru maakonnas xxxx vallas xxxx külas menetlusaluse isiku Rene Niine poolt kindlaks tehtud. Selliste asjaolude ilmnemisel ei ole alust väita, et väärteo toimepanemise asjaolud olid selged. Väärteo asjaolude selgus on esmane ja vältimatu eeltingimus kiirmenetluse kohaldamiseks. Selle eeltingimuse täitmata jätmisel ei anna õigust kiirmenetluse kohaldamiseks ka kõigi VTMS § 55 lg 1 p-des 1-3 loetletud tingimuste täitmine. Kohtuväline menetleja on kiirmenetluse otsuse tegemisel rikkunud VTMS § 57 lg 1 p 8 nõudeid, kuna otsuses ei ole näidatud tõendeid, mis kinnitaksid menetlusaluse isiku poolt

§-s 151 sätestatud koosseisupärase teo ehk narkootilise aine (amfetamiini ja metamfetamiini) arsti ettekirjutuseta tarvitamist süüdistuses tähendatud ajal ja kohas. Eeltoodud asjaoludele tuginedes on kohus seisukohal, et täidetud ei ole kiirmenetluse kohaldamise eeldus – väärteo asjaolud ei ole selged, mistõttu puudus kohtuvälisel menetlejal alus kohaldada antud asjas kiirmenetlust. 8. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 132 p 3, 133, 134, 135 rahuldab kohus menetlusaluse isiku Rene Niine kaebuse, tühistades Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna noorsoopolitseiniku Jaanika Jalasti 01.08.2015 kiirmenetluse otsuse nr 10220142369822 väärteoasjas nr: 2590,15,003003 ning lõpetades väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik 5