Obsah (15)

§ 468§ 415§ 407§ 3111§ 413§ 420§ 417§ 659§ 418§ 393§ 410§ 307§ 169§ 173§ 149

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise aeg ja koht 16. märts 2016. a Tartu Tsiviilasja number 2-15-5726 Tsiviilasi

§ 468lg 1 p 2 viivitamata täidetav.

2. septembril 2015 esitas kostja kaja ja taotluse täitemenetluse peatamiseks. Kohus peatas täitemenetluse kuni kaja suhtes tehtava kohtulahendi jõustumiseni (II kd, tl 57–58). Kostja leidis, et tal on õigus esitada kaja

§ 415

lg 1 p 2 alusel, kuna kohtukutset ei ole edastatud kostjale ei elektrooniliselt ega üleandmisega kohtuistungil, kostjale ega tema esindajale ei ole toimetatud kohtukutset kätte isiklikult allkirja vastu. Hagi rahuldavat tagaseljaotsust ei oleks saanud teha, kuna hagi ei ole õiguslikult põhjendatud.

1. Hageja vaidles kajale vastu ja palus jätta see rahuldamata. hageja leidis, et kostja eksitab kohut väites, et kohtukutse toimetati kätte üksnes kostja raamatupidajale. Lisaks raamatupidajale on kutse e-toimiku kaudu
2. juunil 2015 kätte toimetatud kostja juhatuse liikmele Mati Evertile ning on
3. juunil 2015 nähtavaks tehtud kostja lepingulisele esindajale. MAAKOHTU SEISUKOHT
4. Tartu Maakohus jättis kostja kaja rahuldamata ning tühistas kohtu
5. septembri 2015 määrusega kohaldatud sundtäitmise peatamise täiteasjas 193/2015/
6. Maakohus jättis kajalt tasutud kautsjoni 1 000 eurot kostja kanda ning kandis kautsjoni riigi tuludesse. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb kaja lahendamisel eelkõige hinnata, kas kohtukutse oli kostjale nõuetekohaselt kätte toimetatud. Kostja on möönnud, et tal puudus mõjuv põhjus kohtuistungile mitteilmumiseks (kaja esitamise üldeeldus

§ 415lg 1 esimene lause).

Maakohus leidis, et kaja lahendamisel puudub vajadus hinnata

§ 407

lg 1 sätestatud tagaseljaotsuse tegemise eeldusi, kuna kohus on hagiavalduse põhjendatust hinnanud otsuses endas. Maakohus ei ole tagaseljaotsust tehes eksinud

§ 415

lg 1 p 3 vastu, sest seadus ei keela kahju hüvitamise ja sellega kaasnevate kõrvalkulude nõudes tagaseljaotsuse tegemist.

§ 415

lg 1 p 2 kohaselt loetakse allkirja vastu kättetoimetamisega samaväärseks ka elektrooniline kättetoimetamine. Elektroonilist kättetoimetamist reguleerib

§ 3111lg 1 p 2.

Maakohus on edastanud kohtukutse kostjale allkirja vastu tähitud kirjana, kuid kutse on üles pandud ka avalikku e-toimikusse ja tehtud kostja esindajale seal nähtavaks. E-toimikut haldava Registrite ja Infosüsteemide Keskuse IT osakonna vastuse kohaselt ei avanud kostja lepinguline esindaja advokaat Ahti Kuuseväli ajavahemikus

1. juuni –
2. august 2015 kostjale adresseeritud kohtukutset, kuid kostja juhatuse liige Mati Evert on nimetatud kutse avanud 2
3. juunil
4. Seega on lisaks kostja raamatupidajale kutse elektrooniliselt kätte toimetatud ka kostja juhatuse liikmele. Seega oli täidetud tagaseljaotsuse tegemise eeldus ja puudub alus kaja rahuldamiseks. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5. Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus, rahuldada kaja ja taastada menetlus. Kaebaja palub asja lahendamisel jätta kohaldamata

§ 413lg 1 teine lause põhiseadusega vastuolu tõttu.

Määruskaebuse kohaselt on

§ 413

lg 1 teine lause koosmõjus

§ 420

lg-ga 1 vastuolus Eesti Vabariigi Põhiseaduse (PS) § 24 lg-ga 5, mis sätestab kohtuotsusele edasikaebe õiguse.

§ 413

lg 1 teine lause välistab kostja kaebeõiguse täielikult hagi aluseks olevate faktiliste asjaolude osas. Tagaseljaotsus on lõpplahend ning sellisel juhul saab kaebeõiguse piiramist õigustada üksnes väga kaalukas põhjus. Tagaseljaotsuse eripärast tulenevalt ei allutata hageja faktilisi väiteid kohtulikule kontrollile, mistõttu kätkeb tagaseljaotsus endas riski, et vaidlus lahendatakse sellistele asjaoludele tuginedes, mis tegelikkusele ei vasta. Ainuüksi õigusnormide õige kohaldamine ei taga asja sisuliselt õiget lahendamist. Tagaseljaotsus võiks olla lubatav, kui kostjal ei ole huvi asja menetluse vastu, mida võiks eeldada, kui kostja ei ole hagile vastuväiteid esitanud ja ei ilmu ka istungile. Seadusest tulenev kohustus tasuda kaja esitamisel kautsjoni riivab samuti PS § 24 lg-st 5 tulenevat kaebeõigust ja kautsjoni tasumise kohustus peaks olema piisav meede, et hoida ära kostja tahtlikku kohtuistungilt puudumist. Kostja esindajale ei olnud kaja koostamisel teada, et kohtukutse oli kostja juhatuse liikmele avaliku e-toimiku vahendusel kättetoimetatud, mistõttu ei tugine määruskaebus

§ 415lg 1 p-le 2.

Kaja tulnuks rahuldada nõude põhjendamatuse tõttu. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, ei või tagaseljaotsust teha ning esitatud kaja tuleb

§ 417

lg 2 alusel rahuldada ja menetlus taastada.

§ 413lg-st 1 tulenevalt tuleb kohtul kontrollida hagi õiguslikku põhjendatust.

Kuna

§ 413

lg 1 välistab vaidluse vaid hagiavalduses esitatud faktiliste asjaolude üle, tuleb kohtul tagaseljaotsuse tegemisel arvestada kõigi õiguslike vastuväidetega ja nendega mittenõustumist põhjendada. Hageja nõue ei ole õiguslikult põhjendatud ja tulnuks tagaseljaotsuse tegemise korral jätta

§ 413lg 1 kohaselt rahuldamata.

Keeruka õigusvaidluse korral, kus hageja nõude eelduseks on väga palju erinevaid asjaolusid, tuleks eelistada asja sisulist lahendamist tagaseljaotsuse tegemisele juba ainuüksi seetõttu, et tagaseljaotsuse korral ei ole hageja faktiväited allutatud kohtulikule kontrollile. Kostja on hageja faktilistele asjaoludele vastuväited esitanud ning enda vastuväiteid tõendanud. VASTUSTAJA SEISUKOHT 5. Hageja vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. Vastuse kohaselt puudus kostjal

§ 415lg-st 1 tulenev alus kaja esitamiseks.

Kostja raamatupidajale toimetati kohtukutse kätte tähtkirjana

1. juunil 2015, kostja juhatuse liikmele Mati Evertile toimetati kohtukutse kätte avaliku e-toimiku vahendusel
2. juunil 2015, lisaks oli kutse alates
3. juunist 2015 e-toimikus nähtavaks tehtud ka kostja advokaadile Ahti Kuuseväljale. Kostja ei ilmunud kohtuistungile. Kostja käitumine on põhjustanud menetluse venimise ning hagejale kohtukulusid. Kui hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist, puudub kohtul õigus asuda hageja taotlusele vaatamata lahendama asja sisuliselt või lükata asja arutamine edasi. 3 Kõik eeldused tagaseljaotsuse tegemiseks olid täidetud ega esinenud ühtegi

§ 413

lg-s 3 sätestatud alust, millisel juhul kohus tagaseljaotsust teha ei saaks või mis annaks kostjale aluse tagaseljaotsuse peale kaja esitamiseks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu
2. novembri 2015 määrus tuleb tühistada määruskaebuse põhjendustest olenemata menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus saab

§ 659

ja § 657 lg 1 p 2 alusel teha tühistatud osas uue määruse, millega rahuldab kaja ja taastab tsiviilasja menetluse

§ 417lg 2 alusel.

Menetluse taastamise korral tagaseljaotsus ei jõustu ja seda ei saa täita. Taastatud menetlus jätkub vastavalt kaja ulatusele olukorras, milles see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist (

§ 418lg 1).

7.

§ 415

lg 1 p 3 kohaselt võib kaja esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Ringkonnakohus leiab, et menetluses tagaseljaotsuse tegemine ei olnud lubatud ning menetlus tuleb taastada. Maakohus võttis hageja hagiavalduse 6. mai 2015 määrusega menetlusse ning

§ 393

lg 1 kohaselt tuli see kostjale koos lisade ja menetlusse võtmise määrusega kätte toimetada. Maakohus luges hagiavalduse

1. mail 2015 nõuetekohaselt kättetoimetatuks ja määras hagiavaldusele vastamise tähtpäevaks
2. juuni 2015 (II kd, tl 80). Kostja
3. juuni 2015 taotluse (I kd, tl 123) kohaselt pidi kostja hagiavaldusele vastamise tähtaeg saabuma
4. juunil
5. Kostja palus vastamise tähtaega pikendada kuni
6. juulini
7. Kostja ei ole märkinu, millal on hagimaterjalid kätte saadud, ehk miks tema arvates peaks vastamise tähtaeg saabuma
8. juunil
9. Maakohus ei ole aga kostja taotlusele vastanud, taotlust rahuldanud ega rahuldamata jätnud. Kostja vastas hagile taotletud tähtajaks, s.o
10. juulil
11. Sellest tulenevalt on ekslik maakohtu väide, et kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.
12. Maakohus rahuldas hagi tagaseljaotsusega, kuna kostja ei ole
13. augusti 2015 kohtuistungile ilmunud ega ilmumata jätmise põhjustest kohut teavitanud ning hageja taotles tagaseljaotsuse tegemist.

§ 410

ja § 413 lg-te 1 ja 3 alusel on tagaseljaotsuse tegemise eelduseks mh asjaolu, et kostjat on asja arutamiseks määratud kohtuistungi toimumise ajast ja kohast nõuetekohaselt teavitatud ning tagaseljaotsuse tegemise võimalusest hoiatatud. Ringkonnakohus märgib, et kostja ning kostja esindaja olid hiljemalt 23. juunil 2015 kohtuistungi toimumisest ja ajast teadlikud. Sellele viitas kostja hagiavaldusele vastamistähtaja pikendamise taotluses (I kd, tl 123 pöördel). Üksnes kohtuistungi toimumise aja teadmisest ei piisa, et lugeda kohtukutse

§ 307lg 3 alusel nõuetekohaselt kättetoimetatuks (Riigikohtu 26.

oktoobri 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-74-09, p 15). Kostja teadmist kohtuistungist, kuid sellele vaatamata istungile ilmumata jätmist võib kohus lõpplahendit tehes arvestada menetluskulude jaotamisel ning rahalisel kindlaksmääramisel.

§ 169

lg 2 kohaselt tähtaja ennistamisega, tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega ja menetluse taastamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad tähtaja ennistamise avalduse esitaja või kaja või menetluse taastamise avaldaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. E-toimikut haldava Registrite ja Infosüsteemide Keskuse IT osakonna vastuse kohaselt (II kd, tl 79) on kostja juhatuse liige kostjale adresseeritud kohtukutse avanud. IT osakonnale esitatud päringust ega vastusest ei nähtu, millise kohtukutset kostja juhatuse liige

1. juunil 2015 avas, s.o kas tegu oli hagejale või kostjale adresseeritud kutsega. Samuti ei nähtu vastusest, et kostjat oleks kohtuistungile mitteilmumise tagajärgedest nõuetekohaselt teavitatud. Ringkonnakohus 4 märgib, et hagejale adresseeritud kohtukutse (I kd, tl 119) ning kostjale adresseeritud kohtukutse (I kd, tl 120) on oma sisult erinevad, s.t kostjale adresseeritud kohtukutse sisaldab infot tagaseljaotsuse tegemise võimaluse kohta, hagejale adresseeritud kutse mitte.
2. Hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist

§ 407

lg lg 1 alusel põhjusel, et kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud (I kd, tl 172–176). Maakohus jättis 25. augusti 2015 kohtuistungil hageja taotluse rahuldamata (II kd, tl 4). Maakohus selgitas, et

§ 407

(protokollis on ekslikult märgitud § 447) alusel kohus võib, kuid ei pea tegema asjas tagaseljaotsust. Arvestades asja sisu ja mahtu leidis maakohus kohtuistungil, et ei ole piisavalt põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine. Asjaga sisuliselt edasi minnes on võimalik täita kohtumenetluse

§-s 2 sätestatud eesmärke. Samal kohtuistungil 25. augustil 2015 rahuldas maakohus hageja taotluse tagaselja otsuse tegemiseks

§ 410ja § 413 alusel põhjusel, et kostja ei ole kohtuistungile ilmunud.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu selline käitumine vastuoluline. Maakohus leidis eelnevalt, et tagaseljaotsuse tegemine ei ole põhjendatud. Vastuolulise käitumisega on maakohus rikkunud menetlusõigust.

§ 410

esimesest lausest tuleneb, et hagejal on õigus taotleda kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist. Juhul kui hageja esitab taotluse teha tagaseljaotsus, kuid kohus jätab selle taotluse rahuldamata, on kohtul sama paragrahvi teise lause järgi kohustus lükata asja arutamine edasi (Riigikohtu

1. detsembri 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-138-09, p 10). Seega on ekslik hageja seisukoht, et hageja poolt tagaseljaotsuse tegemise taotlemise korral puudub kohtul õigus asuda hageja taotlusele vaatamata lahendama asja sisuliselt või lükata asja arutamine edasi. Kuivõrd käesolevas asjas leidis maakohus
2. augusti 2015 kohtuistungil, et tagaseljaotsuse tegemine ei ole põhjendatud, ei pidanud maakohus rahuldama hageja uut taotlust tagaseljaotsuse tegemiseks.
3. Maakohus leidis ekslikult, et kaja lahendamisel puudub vajadus hagiavalduse põhjendatuse hindamiseks, kuna maakohus on seda hinnanud otsuses endas. Tulenevalt

§ 415

lg 1 p-st 3 ning § 413 lg-st 1 tuleb tagaseljaotsuse tegemise eeldusi, mida kohus peab kontrollima omal algatusel tagaseljaotsuse tegemisel, kohtu omal algatusel kontrollida ka kaja lahendamisel (

§ 417lg 2 teine lause).

Tagaseljaotsuse regulatsiooni eesmärk ei ole teha lahend hageja kasuks ainult sellel põhjusel, et kostja ei vasta hagile või ei ilmu kohtuistungile (Riigikohtu

1. juuni 2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-60-12, p 12,
2. veebruari 2007 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-06, p 15,
3. jaanuari
4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-143-07, p 16). Seega ei saa maakohus jätta hagi põhjendatust kaja lahendamisel hindamata üksnes põhjusel, et asi on lahendatud tagaseljaotsusega. Kostja on nii kajas kui ka määruskaebuses kaja rahuldamata jätmise määruse peale tuginenud põhiliselt asjaolule, et hagi ei ole algusest peale põhjendatud.
5. Arvestades seda, et ringkonnakohus tühistab Tartu Maakohtu
6. novembri 2015 määruse menetlusõiguse normi rikkumise tõttu, ei võta ringkonnakohus seisukohta kostja taotluse suhtes tunnistada

§ 413

lg 1 iseseisvalt või koosmõjus

§ 420lg-ga 2 põhiseadusega vastuolus olevaks.

Kuna maakohtu määrus tühistatakse ning tsiviilasja menetlus taastatakse, jääb menetluskulude jaotus

§ 173lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada.

Kostjal on õigus

§ 149

lg 5 alusel kaja rahuldamise ja menetluse taastamise tõttu esitada avaldus kajalt tasutud kautsjoni tagastamiseks. 5

§ 149

lg 9 kohaselt lõpeb kautsjoni tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal kautsjon tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. 13.

§ 417lg 4 järgi on käesolev määrus lõplik.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp Kersti Kerstna-Vaks Triin Uusen-Nacke 6