Obsah (6)

§ 459§ 371§ 667§ 3§ 3401§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 29. jaanuar 2016. a Tartu Tsiviilasja number 2-15-14678 Tsiviilasi A.V

) § 371 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel. Maakohus leidis, et hageja nõue elatise suuruse muutmiseks tagasiulatuvalt on õiguslikult perspektiivitu.

§ 459

lg 2 alusel otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt.

§ 459

lg-s 2 sätestatud põhimõte on kohaldatav lisaks kohtuotsustele ka muudele kohtulahenditele ning notariaalsetele lepingutele (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-120-14). Seega on alus keelduda menetlusse võtmast hageja nõuet vähendada elatist tagasiulatuvalt

§ 371lg 2 p 2 alusel.

Maakohus on leidis, et ka elatise vähendamise nõude osas esineb alus menetlusse võtmisest keeldumiseks. Hagiavalduses kirjeldatud asjaolude põhjal pole hageja õiguste rikkumine võimalik. Notariaalses lepingus puudub säte kostja allumise kohta kohesele sundtäitmisele. Samuti pole ette nähtud ka muid tagajärgi elatise maksmise kohustuse rikkumise puhuks. Seega, kui kostja ei täida lepingu alusel elatise maksmise kohustust, ei saa kostja seaduslik esindaja lepingut sundtäita, sest tegu pole täitedokumendiga TMS § 2 lg 1 p 18 mõttes. Kui hageja elatist ei maksa, võib õigustatud isik (alaealine laps) pöörduda kohtusse hagiga elatise saamiseks. Siis peaks kohus arvestama vanemate kokkuleppega. VÕS § 13 lg 1 alusel lepingut võib muuta või või lepingu võib lõpetada poolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel. Hagiavaldusest ei nähtu, et hageja oleks lepingu teisele poolele väljendanud tahet lepingu muutmiseks või lõpetamiseks ning kostja seaduslik esindaja oleks sellest keeldunud. Samuti tuleneb hagiavalduse asjaoludest, et hageja on elatist maksnud. Ka septembris 2015 on hageja maksnud elatist rohkem kui seaduses ette nähtud. Maakohus pole tuvastanud, et kostja oleks esitanud hagi kohtusse elatise nõudes. Seega antud juhul ei ole poolte vahel vaidlust elatise maksmise ega elatise suuruse üle. Kohtusse pöördumine on olnud ennatlik ning hagejal on võimalik pöörduda oma õiguste 2 kaitseks kostja seadusliku esindaja poole uue kokkuleppe sõlmimiseks. Kostja pole hagejalt midagi nõudnud ega hagejaga kokkulepet sõlminud. Hageja õiguste rikkumine pole võimalik ning poolte vahel puudub vaidlus elatise suuruse üle. Hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ka selle nõude osas

§ 371lg 2 p 1 alusel.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. A.V. esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada Viru Maakohtu
2. oktoobri 2015 määrus ja võtta tsiviilasi nr. 2-15-14678 menetlusse. Samuti palub määruskaebuse esitaja määrata hagiavalduse esitamise kuupäevast tütre T.V. (isikukood XXXXXXXXX) elatiseks 220 eurot kuus, mida kaebuse esitaja kohustub tasuma iga kuu kahekümnendaks kuupäevaks A.V. pangakontole nr XXXXXXXXXX. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) kaebuse esitaja endine naine, A.V. on kaebajat ähvardanud kaebusega Politsei- ja Piirivalveametile ja võimaliku kriminaalkaristusega elatise väiksemas summas maksmisel. Kaebaja selgitused võimetuse kohta maksta elatist kokkulepitud summas pole endist abikaasat rahuldanud ja uue elatise summa suhtes pole kokkuleppele jõutud; 2) kaebaja kinnitab, et on uues abielus uue lapsega ning ei ole võimeline maksma notariaalselt kokkulepitud elatise summat. Kaebaja pole võimeline oma uue perekonna eest hoolitsema, sest tema sissetulekud läheksid notariaalse kokkuleppe alusel kaebaja endise naise lapsele; 3) kaebaja soovib saavutada õiguskindluse, ootamata ära endise naise hagiavaldust; 4) endine abikaasa kui vastustaja seaduslik esindaja ei ole elatist kasutanud sihtotstarbeliselt lapse huvides; 5) menetluskulud jätta poolte kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohus tühistab Viru Maakohtu novembri
4. a määruse

§ 667

lg 2 alusel ja saadab tsiviilasja maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. A.V.i määruskaebus tuleb rahuldada. 6. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on eksinud A.V. hagi menetlusse võtmisest keeldumisel viitamisel. Maakohus on eksitavalt viidanud

§ 371

§-le 1, kuid maakohtu põhjendustest on arusaadav, et kohus keeldus hagi menetlemisest

§ 371lg 2 alusel.

7.

§ 371

lg 2 esimese punkti kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Kohtul on

§ 371

lg 2 p-st 1 tuleneval alusel hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumisel kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus.

371 lg 2 p 1 kohaldamisel peab kohus seetõttu hageja esitatud faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks anda aluse hagi rahuldamiseks. Kui kohtul tekib analüüsi käigus veendumus, et sellist õigusnormi õiguskorras ei eksisteeri, võib kohus keelduda hagiavalduse menetlusse võtmisest ( Riigikohtu lahend nr 3-2-1-56-07 p 10 ). Hagiavalduse kohaselt on hageja eesmärgiks vähendada tema poolt tasutava igakuise elatise suurust, mis on kokku lepitud lapse (T.) ema A.V.ga sõlmitud notariaalses lepingus. Hageja 3 väitel on tema sissetulekud vähenenud ning tema poolt ülalpeetavate isikute ring on laienenud. Sellest tulenevalt ei ole ta võimeline tasuma kokkulepitud elatise määra. Eeldades toodud faktiliste asjaolude õigsust, võib faktikogumile vastavaks õigusnormiks pidada Perekonnaseaduse (PKS) § 102. Nimetatud sätte esimese lõike kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kui lähtuda võlaõiguslikkust kokkuleppest, siis on hagejal õigus nõuda lepingu muutmist VÕS § 97 alusel. Õige ei ole maakohtu seisukoht, et hageja peab oma õiguste kaitseks ootama kuni kostja esitab hagi. Selline passiivne õiguste kaitse teostamine ei ole kooskõlas

§ 3lg 1 toodud õigusega pöörduda kohtusse.

8.

§ 371

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hageja huvi on vähendada notariaalses kokkuleppes sätestatud elatise suurus jõukohase summani, mis arvestaks ka teist ülalpeetavat last. Seda õigust kaitseb PKS § 102 lg-s 1 toodud kohustatud isiku maksevõimelisuse säilitamise printsiip. Samuti seondub sellega ülalpeetavate võrdväärse kohtlemise printsiip, mille kohaselt tuleb vahendeid kasutada võrdväärselt kõigi ülalpeetavate vajaduste rahuldamiseks (Riigikohtu lahend 3-2-1-119-15 p 11). Seda eesmärki taotleb ka hageja viitega ülalpeetavate lisandumisele, kellele hageja soovib võrdset kohtlemist. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi hinnangul võib

§ 371

lg 2 p 2 järgi jätta hagi menetlusse võtmata, kui sellise hagi esitamine on õiguslikult võimatu (Riigikohtu lahend 3-2-1-149-15 p 10). Hageja märgib määruskaebuses, et pole suutnud saavutada kokkulepet endise naisega elatise suuruse muutmises. Sellega on hageja ammendanud kohtuvälised lahenduse leidmise võimalused ning kohtu poole pöördumine on põhjendatud. Hageja soov leida ebakõlale lahendus ja saavutada õigusrahu on kohtuliku õigusmõistmise üks aluseid, mida garanteerib põhiseaduse § 15 lg 1 lause 1, § 10 (õiguskindluse printsiip) ja

§ 3lg 1.

Kohtuliku lahendiga nimetatud küsimuses on hageja hinnangul võimalik lõpetada konfliktisituatsioonid endise naisega. 9. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et hagi on esitatud T.V. vastu. Notariaalne leping on hagejal sõlmitud aga A.V.ga. Maakohtul on õigus

§ 3401

lg 1 ja § 372 lg 1 alusel paluda hagejal nii oma nõuet, nõude aluseid kui ka kostja isikut täpsustada. Riigilõivu seaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 alusel ei võeta elatise muutmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu. Hageja on riigilõivu tasunud. Enamtasutud riigilõivu tagastamist reguleerivad

§ 150lg 4 ja RLS § 15 lg 1 p 1.

10. Menetluskulude jaotuse osas võtab maakohus seisukoha tsiviilasja lõpplahendis. /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp 4 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi