Obsah (5)

§ 111§ 112§ 110§ 252§ 249

KO HT UM ÄÄR US Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonna

) § 111.

§ 111

lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas.

§ 112

lg 1 p 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. Eeltoodust tulenevalt hindab ringkonnakohus menetlusabi andmise majanduslikke eeldusi. Tulenevalt

§ 112

lg 1 p-st 1 vaatleb ringkonnakohus kaebaja sissetulekuid nelja kuu pikkusel perioodil enne menetlusabi taotluse esitamist ringkonnakohtule. Kuna V. Akulin on menetlusabi taotluse kohtule esitamiseks vanglateenistusele üle andnud 11.02.2016, vaatleb kohus perioodi 11.10.2015 kuni 10.02.2016. Kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtuvalt oli kaebaja sissetulek nimetatud perioodil 78,01 eurot. Tarbitud elektrienergia eest on kaebaja isikukontolt mahaarvamisi tehtud summas 2,52 eurot. Kaebaja sissetulekutest on seaduse alusel nõuete fondi ja vabanemisfondi arvatud 54,60 eurot. Seega tuleb kaebaja sissetulekutest

§ 112

lg 1 p 1 järgi maha arvata 57,12 eurot (2,52+54,60) ja kahekordne keskmine kuu sissetulek on 10,45 eurot. Kuivõrd määruskaebuse esitamisel tasumisele kuuluv riigilõiv ületab kaebaja viimase nelja kuu keskmise kahekordse sissetuleku, saab kaebajat pidada maksejõuetuks. Ringkonnakohus leiab, et kaebajale menetlusabi andmise eelduseks olevad majanduslikud tingimused on täidetud. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et põhjendatud on vabastada kaebaja täielikult riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel

§ 110lg 1 p 1 alusel.

1. V. Akulini määruskaebus Tartu Halduskohtu 19.01.
2. a määruse peale vastab määruskaebusele esitatavatele nõuetele, on esitatud tähtaegselt ning selle esitamisel ringkonnakohus vabastab kaebaja seadusega ette nähtud riigilõivu tasumisest. Eelnevast tulenevalt võtab ringkonnakohus määruskaebuse Tartu Halduskohtu 19.01.
3. a määruse peale halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 206 lg 1 alusel koosmõjus

§ 252lg-ga 7 menetlusse.

3 3 11. Ringkonnakohus leiab, et V. Akulini määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Praegusel juhul on tegemist olukorraga, kus kaebaja määruskaebuse ja sellega ka esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine kujutab endast sisuliselt kaebuse eesmärgi saavutamist, so tekiks olukord, kus vastustaja oleks kohustatud kaebaja paigutama Tartu Vangla kinnisest osakonnast avavangla osakonda.

§ 249

lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Seega on esialgse õiguskaitse kohaldamise esmaseks eelduseks, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel muutuks võimatuks või ebamõistlikult keerukaks kaebaja õiguste kaitse kaebuse rahuldamise korral. Antud juhul saab väita, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine ei tekita takistusi V. Akulini pärast kohtumenetluse lõppemist avavanglasse tagasi paigutamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et kaebaja kaebuse puhul ei ole tegemist perspektiivse kaebusega, kuna puuduvad ilmselged viited, et vangla oleks haldusakti andmisel eksinud. Samuti ei ole ringkonnakohtu arvates määruskaebuses välja toodud põhjendusi, mille alusel oleks võimalik väita, et esialgse õiguskaitse kohaldamine oleks hädavajalik. Kaebaja jätkab vanglas töötamist ning on enda sõnul täiteplaanis ette nähtud tingimused täitnud. Õiguspärase käitumise ja distsipliinirikkumiste mitte toimepanemise korral on tal võimalik naasta avavanglasse. Puudutatud isikuid, kelle huve tuleb esialgse õiguskaitse kohaldamisel kaaluda, ringkonnakohtu arvates käesolevas asjas ei ole.

1. Lisaks peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et kaebajal on oma õiguste kaitseks otstarbekam vaidlustada Viru Vangla käskkirja, millega talle määrati distsiplinaarkaristus. Tartu Vangla ei pidanud võimalikuks jätkata V. Akulinil karistuse kandmist avavanglas just seetõttu, et kaebaja pani toime distsiplinaarrikkumise. Isegi kui kohus rahuldab V. Akulini kaebuse ja tühistab Tartu Vangla 09.11.
2. a käskkirja nr 6-1/1386, jääb distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri kehtima ja mõistetud karistus jõusse. Eeltoodu tõttu ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks ka määruskaebuses toodud väited, et K. Nilbe ei viibi enam avavanglas ja, et halduskohus ei arvestanud uute asjaoludega distsiplinaarmenetluses. /allkirjastatud digitaalselt/ digitaalselt/ Tiina Pappel 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk 4 /allkirjastatud Agu Timmi