Obsah (6)

§ 328§ 314§ 654§ 661§ 175§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht 16. november 2015 Tartu Tsiviilasja number 2-12-2515 Tsiviilasi Maarja M

§ 328lg 2, § 306 lg-te 1 ja 2 rikkumine).

Samuti ei teinud maakohus, tuginedes tsiviilasja materjalidele, kindlaks, et dokumendi võib kättetoimetatuks lugeda

§ 314¹ kohaselt.

Kostja soovib esitada tõendatud vastuväiteid hageja menetluskuludele. Näiteks on hageja teatud juhtudel selgelt pahatahtlikult menetluskulusid paisutanud; 2 2) rikkus maakohus oluliselt

§ 314

¹, kui luges ilma seadusliku aluseta kostjale menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kättetoimetatuks. Kohus edastas

1. juunil 2015 kostjale e-kirjaga menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, mille kättesaamise kohta andmed puuduvad. Seega tuleb lugeda, et kostja ei ole antud dokumendi kättesaamist kinnitanud. Kostjale ei ole selle e-posti aadressi kaudu ühtegi menetlusdokumenti kätte toimetatud. Määruskaebuse esitaja lepinguline esindaja teatas maakohtule kostja kontaktaadressi ja rõhutas, et kostja ei saa e-posti teel saadetud dokumente kätte. VASTUSTAJA SEISUKOHAD JA VASTUVÄITED
2. M. Mürk vaidles määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) tekkis vastustajal kahtlus määruskaebuse esitamise tähtaegsuse osas. Kui määruskaebus on esitatud pärast kaebetähtaja möödumist, palub vastustaja keelduda määruskaebuse menetlusse võtmisest; 2) on määruskaebuse esitaja väited menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kostjale mittekättetoimetamise kohta alusetud ning põhjendamatud. Maakohus on vaidlustatud määruse p-s 3 märkinud, et on
3. juunil 2015 toimetanud kostjale kätte menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kostja poolt Riigikohtule esitatud menetlusabi taotluses märgitud e-posti aadressile ewaoim53@gmail.com saatmisega. Nimetatud e-posti aadressi on kostja avaldanud ja kasutanud nii kohtueelselt hagejaga suheldes kui ka kogu kohtumenetluse vältel. Kostja lepinguline esindaja on pahatahtlikult ja kohut eksitavalt avaldanud kostjale menetlusdokumentide ainsa kättetoimetamise võimalusena menetlusdokumendi edastamise postiasutuse vahendusel kostja Austraalia elukoha aadressi. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
5. juuni 2015 määrus muutmata. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu vaidlustatud määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning kooskõlas

§ 654lg-ga 6 ja §-ga 659 ei pea vajalikuks neid kõiki korrata.

1. Esmalt võtab ringkonnakohus seisukoha määruskaebuse tähtaegsuse osas. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on Tartu Maakohtu
2. juuni 2015 määrus saadetud määruskaebuse esitaja e-posti aadressile ewaoim@gmail.com (III kd tl 156-157). Määruskaebuse esitaja saatis
3. juulil 2015 kohtule e-kirja, milles teatas, et ta ei saa failina saadetud määrust avada (III kd tl 158). Samal kuupäeval saadeti vaidlustatud määrus E. Õimile pdf-formaadis (III kd tl 159). Kuigi E. Õim määruse kättesaamist ei kinnitanud, tuleb asuda seisukohale, et ta on selle
4. juulil 2015 kätte saanud.

§ 661lg-st 2 tulenev 15-päevane määruskaebuse esitamise tähtaeg lõppes 15. augustil 2015 (laupäeval). Ts

ÜS § 136 lg-ga 8 kooskõlas on määruskaebus esitatud

1. augustil 2015 (esmaspäeval). Järelikult on määruskaebus esitatud tähtaegselt ning puudub alus selle läbi vaatamata jätmiseks.
2. Seoses määruskaebuse esitaja väitega selle kohta, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldus ei olnud temale kätte toimetatud ning ta ei saanud omapoolseid vastuväiteid esitada, märgib ringkonnakohus järgmist.

§ 314

¹ lg 1 kohaselt, kui menetlusdokument on saajale samas kohtumenetluses kätte toimetatud, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt, kui 3 menetlusdokumendi saaja on avaldanud samas kohtumenetluses kohtule enda või oma esindaja aadressi või sidevahendi andmed, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks. Maakohus saatis

1. juunil 2015 hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kostja e-posti aadressile ewaoim53@gmail.com ja andis tähtaja omapoolse seisukoha esitamiseks (III kd tl 144). Antud e-posti aadressi oli E. Õim avaldanud Riigikohtule
2. veebruaril 2015 esitatud menetlusabi taotluses (III kd, tl 85) ning Tartu Ringkonnakohtule
3. märtsil 2014 esitatud menetlusabi taotluses (III kd tl 9). Samalt e-posti aadressilt oli E. Õim kinnitanud Riigikohtu
4. märtsi 2015 määruse kättesaamist (III kd tl 98). Ka vaidlustatud määrus on E. Õimile nimetatud e-posti aadressile saadetud (III kd tl 156-157) ning E. Õim on
5. juulil 2015 nimetatud aadressilt vastanud, et ta ei saa failina saadetud määrust avada (III kd tl 158), misjärel saadeti talle määrus pdf-formaadis (III kd tl 159). Eeltoodut arvestades on asjakohatu vandeadvokaat Robert Sarve
6. juuni 2015 e-kirjas märgitu, mille kohaselt ei saa E. Õim e-posti teel saadetud teateid kätte (III kd tl 146). Ringkonnakohus on seisukohal, et

§ 314

¹ lg-te 1 ja 2 alusel tuleb lugeda hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus määruskaebuse esitajale kättetoimetatuks.

1. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja väitega selle kohta, et maakohus oleks tingimata teinud teistsuguse lahendi, kui oleks andnud kostjale võimaluse vastuväidete esitamiseks. Kuivõrd Riigikohus on
2. juuni 2014 määrusega nr 3-2-1-153-13 tunnistanud põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks

§ 175lg 4 ning samuti Vabariigi Valitsuse 4.

septembri 2008 määruse nr 137, tuleb maakohtul menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel kontrollida lepingulise esindaja põhjendatust ja vajalikkust. Vaidlustatud määruses on maakohus seda ka teinud. Samuti märgib ringkonnakohus, et E. Õimil oli võimalik esitada omapoolsed vastuväited hageja menetluskulude osas ka määruskaebuses, mida ringkonnakohus oleks saanud hinnata. Antud juhul on määruskaebuse esitaja vaid märkinud, et hageja on teatud juhtudel selgelt pahatahtlikult menetluskulusid paisutanud (nt endapoolse kompromissilepingu koostamisega (mis polnud vajalik) ning põhjendamatult on menetluse kestel töötunni hind 40% tõusnud olukorras, kus esindaja vahetust pole millegagi põhjendatud. Ringkonnakohtu arvates on menetlusosalisel õigus menetluse kestel esindajat vahetada ning seda ei pea põhjendama. Kohtul tuleb hinnata seda, kas esindaja töötunni hind on põhjendatud. Käesolevas asjas on maakohus hageja lepinguliste esindaja töötunni hindu analüüsinud ning õigesti leidnud, et need on kohtupraktikaga kooskõlas. Määruskaebuse esitaja väited kompromisslepingu ebavajalikkuse kohta on üldsõnalised ning ringkonnakohtul puudub võimalus neid hinnata. 11. Riigikohus on 26. oktoobri 2011 määruse nr 3-2-1-88-11 p-s 11 selgitanud, et

§ 175

järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei ole hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel ületanud diskretsioonipiire. Maakohus on määruses piisavalt põhjendanud väljamõistetavate menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust, seega ei esine alust kulude põhjendatuse ja vajalikkuse ümberhindamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. 4 12.

§ 178

lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi Üllar Roostoja Viivi Tomson 5