Obsah (6)

§ 430§ 168§ 432§ 150§ 661§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht 29. veebruar 2016. a. Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-9025 Tsiviilasi D. K. hagi I. K. vastu ülalpidamise an

§ 430lg 1 alusel lõpetada tsiviilasja nr 2-15-9025 menetlus.

9. Pooled on

§ 168

lg 3 sätetel kokku leppinud, et menetlusosaliste poolt kantud menetluskulud jäävad kompromissiga jagamata ulatuses selle menetlusosalise kanda, kes need kandis.

1. Riigilõivu kompromissi punktis 4 nimetatud kandeavalduse kinnistusraamatusse kandmise eest tasub D. K.. II. Pärnu Maakohtul tagastada D. K.'le (arvelduskonto nr *) pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 225 (kakssada kakskümmend viis eurot) eurot. III. Lõpetada käesolevas tsiviilasjas menetlus ühisvara jagamise ja elatise nõudes seoses poolte vahel sõlmitud kompromissi kinnitamisega. IV. Edastada määrus menetlusosalistele ja peale jõustumist Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine Vastavalt kompromisslepingule tagastada ½ hagide esitamisel tasutud riigilõivudest, s.o 225 eurot, hagejale D. K.. Kompromisslepingus nimetamata menetluskulud jätta poole kanda, kes need kandis. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 5 päeva jooksul arvates kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kaudu. Hagiavaldus, menetluse käik 2 15.06.
2. a esitas D. K. eestkostja I. Š. eestkostetava nimel Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagiavalduse I. K. vastu abielu lahutamise, ühisvara jagamise, ülalpidamise andmise ja ühisvara kasutamise eest igakuise tasu nõudes. Hagiavalduse on allkirjastanud D. K. eestkostja I. Š.. 02.07.
3. a määrusega kohus keeldus menetlusse võtmast D. K. hagi I. K. vastu abielu lahutamise, ühisvara jagamise ja ühisvara kasutamise eest igakuise tasu nõudes. Sama määrusega jättis kohus käiguta D. K. hagi I. K. vastu ülalpidamise andmise nõudes /tlk 53-57/. 28.07.
4. a määrusega võttis kohus menetlusse D. K. hagi I. K. vastu ülalpidamise andmise nõudes /tlk 87-90/. 13.08.
5. a määrusega Tallinna Ringkonnakohus tühistas Pärnu Maakohtu 02.07.
6. a määruse osas, millega kohus keeldus ühisvara jagamise hagi menetluses võtmisest ja ringkonnakohus saatis selles osas hagi menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtusse. Muus osas jäeti maakohtu määrus muutmata. Tsiviilasja toimik saabus Haapsalu kohtumajja 14.09.
7. a. 29.09.
8. a määrusega jättis kohus käiguta D. K. hagi I. K. vastu ühisvara jagamise nõudes ja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, s.o põhistatud hagiavalduse esitamiseks ühisvara jagamise ja varaühisuse lõpetamise nõudes ning riigilõivu tasumiseks summas 325,50 eurot /tlk 138-142/. 08.10.
9. a esitas hageja kohtule täpsustatud hagiavalduse varaühisuse varasuhte lõpetamiseks ja ühisvara jagamiseks, milles palub lõpetada D. K. ja I. K. varaühisuse varasuhe ja poolte varasuhte lõpetamisel jagada poolte abielu jooksul soetatud ühisvara. Kohus võttis 21.10.
10. a D. K. hagi I. K. vastu varaühisuse varasuhte lõpetamise ja ühisvara jagamise nõudes menetlusse. 18.12.
11. a esitas I. K. hagi D. K. vastu abielu lahutamise nõudes, mille kohus võttis menetlusse 21.12.
12. a. 19.01.
13. a esitasid poole kohtule allkirjastatud kompromisslepingu D. K. ühisvara jagamise ja elatise nõuete osas. Pooled palusid kompromisslepingus ja 19.01.
14. a kohtuistungil poolte abielu lahutada osaotsusega ning kompromissleping kinnitada peale osaotsuse jõustumist abielu lahtamise nõudes. 25.01.
15. a osaotsusega kohus rahuldas I. K. hagi D. K. vastu abielu lahutamise nõudes ja lahutas I. K. ja D. K. abielu. Kohtuotsus jõustus 25.01.
16. a. 26.02.
17. a määrusega jättis kohus läbi vaatamata I. K. hagi D. K. vastu varaühisuse varasuhte lõpetamise nõudes. Kompromissleping 19.01.
18. a toimunud kohtuistungil allkirjastasid pooled D. K. (seadusliku esindaja I. Š.'i vahendusel) ja I. K. (lepingulise esindaja R. L. vahendusel) alljärgneva kompromisslepingu. Pärnu Maakohtu kohtunik Ruth Sild menetluses on tsiviilasjana 2-15-9025 hageja D. K. hagi I. K. vastu elatise nõudes ning I. K. vastuhagi D. K. vastu ühisvara jagamise nõudes. Pooled paluvad abielu lahutada asjas tehtava osaotsusega. Käesolevaga teatavad pooled kohtule, et nad on kokku leppinud tsiviilasja menetluse lõpetamises ühisvara jagamise ning elatise nõuete osas kompromissiga ja kompromissis alljärgnevatel tingimustel:
19. D. K. omandisse jagatakse: 1.
20. korteriomand asukohaga *, * linn, * maakond, mille esemesse kuulub */* mõttelist osa maatükist *, * linn, * maakond, katastritunnus *:*:*, koos selle oluliseks osaks oleva ehitise osaga, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosa ning reaalosana korter nr * üldpinnaga * m2 3 ning mis on kantud Tartu maakohtu kinnistusosakonna peetava kinnistusraamatu registriosasse nr. *, koos kõigi selle oluliste osade ja päraldistega, mille väärtuseks hindavad pooled 28000,00 eurot; 1.
21. * * eluruumi sisustus, mille väärtuseks hindavad pooled 3000,00 eurot.
22. I. K. omandisse jagatakse: 2.1 kinnisasi nimetusega *, aadressiga * ja *, * küla, * vald, * maakond, mis koosneb katastriüksustest nr. *:*:* ja *:*:*, mis on kantud Tartu maakohtu kinnistusosakonna peetava kinnistusraamatu registriosasse nr. *, koos kõigi selle oluliste osade ja päraldistega, mille väärtuseks hindavad pooled 24000,00 eurot; 2.
23. mootorsõiduk Volkswagen Golf, riikliku registreerimismärgiga **, tehasetähis *, mille väärtuseks hindavad pooled 800,00 eurot. 2.
24. Haagis Respo, riikliku registreerimismärgiga **, mille väärtuseks hindavad pooled 800,00 eurot.
25. Pooled lepivad kokku, et ükskõik mis liiki pangaarved pankades kõikide rahasummadega ükskõik mis valuutades, mis neil arvetel on hoiustatud, jäävad sellele abikaasale, kelle nimele on arve avatud.
26. Pooled I. K. ( *) ja D. K. (*), keda esindab eestkostja I. Š., (*) paluvad kompromissi kinnitava kohtu-määruse alusel kustutada korteriomandi * * kohta Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusraamatus avatud registriosa nr. *
27. jaost omanikukanne „I. K. (isikukood *)” ning kanda registriosa nr. *
28. jakku omanikuna „D. K. (isikukood *)”.
29. I. K. kohustub * * korteriomandi valduse vabastama ja otsese valduse D. K. eestkostjale üle andma hiljemalt 30.aprillil 2016.a.
30. Kui I. K. ei anna korteriomandi valdust kompromissi p.5 nimetatud tähtajaks D. K. eestkostjale üle, kohustub I. K. alates 01.maist 2016.a. tasuma D. K.le korteri kasutamise eest tasu 300,00 (kolmsada) eurot kuus kuni korteri valduse vabastamiseni.
31. D. K. poolt käesoleva kompromissiga enamsaadud vara 6000,00 eurot ei kuulu tema poolt I. K.le hüvitamisele ning seda summat loetakse I. K. poolt D. K.le antavaks ülalpidamiseks. D. K. loobub seoses sellega igakuise elatise nõudest.
32. Pooled paluvad Pärnu Maakohtul kompromissileping määrusega kinnitada ja

§ 430lg 1 alusel lõpetada tsiviilasja nr.

2-15-9025 menetlus. 9. Pooled on

§ 168

lg.3 sätetel kokku leppinud, et menetlusosaliste poolt kantud menetluskulud jäävad kompromissiga jagamata ulatuses selle menetlusosalise kanda, kes need kandis.

1. Riigilõivu kompromissi punktis 4 nimetatud kandeavalduse kinnistusraamatusse kandmise eest tasub D. K..
2. Pooled on kokku leppinud kompromissi kinnitava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises viiele päevale.
3. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning selle kohtu poolt kinnitamise ja tsiviilasjas käesolevas kompromissis sätestatud asjaoludel menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, et kui kohus on poolte kompromissi kinnitanud, siis ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle ning menetluse lõpetamisel kompromissiga on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, s.t. jõustunud kohtuotsus on kohustuslik menetlusosalistele osas, milles otsuse resolutsiooniga lahendatakse hagiga esitatud nõue (

§ 432, § 457).

4 13. D. K. taotleb

§ 150

lg 2 p 1 alusel poole ühisvara jagamise hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 150,00 eurot tagastamist ning palub vastava summa kanda D. K. arvelduskontole nr *. Kohtu seisukoht Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Pooled kinnitasid kompromisslepingus, et soovivad menetluse käesolevas asjas ühisvara jagamise ja elatise nõudes lõpetada kompromissiga ning et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning selle kohtu poolt kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest.

§ 661

lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohtule esitatud kompromissilepingus pooled soovivad lühendada määruskaebuse esitamise tähtaega 5-le päevale alates määruse kättetoimetamisest. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada.

§ 430

lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

§ 432

sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. 5 Kohtule esitatud kompromisslepingu kohaselt on pooled kokku leppinud, et menetlusosaliste poolt kantud menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda. Pooled on seega

§ 168

lg 3 kohaselt kokku leppinud menetluskulude jagamises.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on taotlenud ½ riigilõivu tagastamist. Kohus leiab, et ½ riigilõivu kuulub hagejale tagastamisele

§ 150

lg 2 p 1 alusel, s.o pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi.

§ 150

lg 4 alusel tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Riigilõivu summas 350 eurot tasus hageja 15.06.

1. a. 27.07.
2. a määrusega määras kohus, et hageja poolt 15.06.
3. a tasutud riigilõivust summas 350 eurot kuulub tagastamisele riigilõiv summas 175 eurot ning summa 50 eurot arvestas kohus määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivuks /I kd tlk 84-86/. Kohus on hagejale ekslikult tagastanud riigilõivu 50 sendi võrra rohkem, s.o 175,50 eurot /I kd tlk 91/. Seega on hageja poolt 15.06.
4. a käesoleva hagiga seoses tasutud riigilõiv summas 124,50 eurot. 07.10.
5. a tasus hageja täiendava riigilõivu summas 325,50 eurot. Kokku on hageja seega tasunud riigilõivu summas 450 eurot, millest ½ on 225 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb Pärnu Maakohtul peale kohtumääruse jõustumist vastavalt taotletule tagastada hagejale D. K. (arvelduskonto nr *) ½ tasutud riigilõivust, s.o 225 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Sild kohtunik 6