1-08-7782/69

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-08-7782 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. detsembri
3. a määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Jevgeni Volini kaitsja advokaat Andrei Matvejev, määruskaebus RESOLUTSIOON
4. Jätta Viru Maakohtu
5. detsembri
6. a määrus muutmata ja Jevgeni Volini kaitsja Andrei Matvejevi määruskaebus rahuldamata.
7. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Sven Sillar Narva osakond kaudu 72 eurot (sh käibemaks 12 eurot) advokaat Andrei Matvejevile määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
8. Mõista Jevgeni Volinilt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu advokaat Andrei Matvejevi poolt osutatud õigusabi eest 72 eurot riigituludesse.
9. Jevgeni Volinil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB a/a EE891010220034796011, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE403300333416110002, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE701700017001577198 või Swedbank a/a EE
10. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Jevgeni Volin 1-08-7782 menetluskulud“.
11. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
12. Viru Maakohtu
13. novembri
14. a otsusega tunnistati Jevgeni Volin süüdi KarS § 113, § 121, § 418 lg 1 ja § 323 järgi ning KarS § 64 alusel mõisteti talle üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 12 aastat vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti
15. november 2007 ja karistusaeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel
16. novembril
17. Võimalus vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks avanes J. Volinil
18. novembril
20. Viru Maakohtu
21. detsembri
22. a määrusega jäeti J. Volin vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. 2.1 Kohus leidis, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele, olenemata asjaolust, et käesolev kriminaalkorras karistatus on isikul esimene ning vangistuses viibib ta samuti esimest korda. Kohtu hinnangul kaaluvad kuriteo toimepanemise rasked asjaolud üles isiku vabastamist toetavad asjaolud. Kinnipeetav kannab karistust muuhulgas raske vägivaldse kuriteo toimepanemise eest, mille tagajärjel suri inimene. Tegemist oli tahtliku tapmisega. Kinnipeetav tulistas kannatanut kahel korral relvast rindu, mille tagajärjel kannatanu suri kohapeal. Toimepandud kuriteo varjamiseks tükeldas kinnipeetav surnukeha kirvega viieks osaks ning viskas kehaosad karjääri. Soodusteguriks kuritegude toimepanemisel oli armukadedus. 2.2 Käesolevaks ajaks on kinnipeetav mõistetud karistusest kandnud ära enam kui 8 aastat 1 kuu vangistust ning kanda jääb tal veel enam kui 3 aastat 10 kuud vangistust. Kui kinnipeetav käesoleval ajal ennetähtaegselt vangistusest vabastada, oleks katseajaks määratav aeg kuni karistusaja lõpuni ebaproportsionaalne isikule karistuseks mõistetud ja käesolevaks ajaks reaalselt ärakantud vangistusega. 2.3 Positiivsete asjaoludena tõi kohus esile, et kinnipeetav on vangistuse jooksul omandanud riigikeele B1- ja B2-taseme ja keevitaja elukutse, osalenud sotsiaalprogrammis „Agressiivsuse asendamise treening“ ja taastava õiguse programmis „Tee“. Samuti on tal vangistuse jooksul toimunud vestlused psühholoogiga, kelle sõnul kinnipeetav enam edasist nõustamist ei vaja. Alates
23. aastast on J. Volin hõivatud tööga vangla majandustöödel. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad, ametnike suhtes on neutraalse hoiakuga, vaenulikkust ei esine. Kinnipeetaval on vabanemisel kindel elukoht oma abikaasa juures, kes on andnud nõusolekud nii kinnipeetava sinna elama asumiseks kui ka korteris elektroonilise valve kohaldamiseks. Samuti on kinnipeetavale garanteeritud vabanemisel mitu töökohta. Enne vangistust isik töötas ja tuli enda sõnul majanduslikult hästi toime. Iseloomustusest nähtuvalt tasumata võlanõuded puuduvad ja vabanemisfondi on kogutud 1561 eurot. 2.4 Kuigi kinnipeetava iseloomustuses esineb positiivseid asjaolusid ning tegemist on isiku esimese vanglakaristusega, on kohtu hinnangul toimepandud kuriteo raskus suurema kaaluga, mistõttu ei ole kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval ajal põhjendatud. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et J. Volini puhul selliseid erandlikke asjaolusid käesoleval hetkel ei esine. Kinnipeetava ennetähtaegset vangistusest vabastamist ei toeta ka prokuratuur. 2 2
24. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse J. Volini kaitsja, kes taotleb määruse tühistamist ja süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja seisukohad on lühidalt järgmised. 3.1 Maakohus nimetas määruses mitmeid J. Volinit positiivselt iseloomustavaid asjaolusid, kuid jättis põhjendamata, miks need ei anna alust teda ennetähtaegselt vabastada. J. Volinit positiivselt iseloomustavatest asjaoludest saab järeldada, et kinnipeetav ei ole ohtlik ümbritsevatele inimestele ning suudab vabanemisel korraldada oma elu ilma riigi abita. Olemas on kõik eeldused tema resotsialiseerumiseks ja seaduskuuleka elu jätkamiseks. Garanteeritud elu- ja töökoht ja toetav perekond maandavad uue kuriteo toimepanemise riske. J. Volin teeb edukalt pingutusi, et oma käitumist korrigeerida ja parandada. Süüdimõistetu on mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 8 aastat 1 kuu vangistust, mis on väga pikk aeg. Selle perioodi jooksul ei ole tema suhtes tehtud ühtegi märkust ega etteheidet. Senises kohtupraktikas on peetud ennetähtaegse vabastamise oluliseks eelduseks distsiplinaarrikkumiste puudumist. 3.2 Vanglakaristus mõjutab sügavalt inimese edaspidist käitumist ja ellusuhtumist. Isiku ennetähtaegse tingimusliku vabastamise üle otsustamine peab olema rajatud mitte sellele, millise kuriteo isik toime pani, vaid sellele, kui palju isik parandas end vanglas viibides ning tema soovile ja valmisolekule jätkata normaalset elu. J. Volini puhul on karistuse eesmärgid saavutatud. Kaitsja juhib tähelepanu sellele, et Viru Vangla asus seisukohale, et J. Volini ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud. Kui kohus asub vangla seisukohast erinevale seisukohale, tuleb seda põhjalikult motiveerida. Vastasel juhul ei saa kohtumäärust lugeda põhjendatuks. 3.3 Kaitsja ei ole nõus ka sellega, et ennetähtaegne vabastamine on erandlik. KarS §-s 76 puudub viide sellele, et ennetähtaegne vabastamine on erijuhtum ja selle kohaldamine ei saa olla üldreegliks. Kaitsja leiab, et ennetähtaegse vabastamise kohaldamisel peab menetleja lähtuma kõigepealt sellest, kas karistuse eesmärk on saavutatud või mitte. Karistuspoliitika eesmärgiks ei või olla kättemaks. Peamiseks eesmärgiks peab olema preventsioon ja isikute suunamine korrapärasele käitumisele. Seega tuleb asuda seisukohale, et KarS § 76 kohaldamise eelduseks on karistuse eesmärkide saavutamine. Juhul, kui isik kahetseb ja on olemas ootused, et ta rohkem kuritegusid toime ei pane, siis tuleb kohaldada ennetähtaegset vabastamist. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
25. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et J. Volini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole praegusel ajal põhjendatud.
26. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 (alates
27. jaanuarist 2015 KarS § 76 lg-s 4) sätestatud asjaolusid ning määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis maakohtu järelduse ümber lükkaksid. Ringkonnakohus jagab maakohtu veenvaid ja igati motiveeritud seisukohti, mida ei pea vajalikuks korrata. Täiendavalt rõhutab ringkonnakohus järgnevat.
28. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigustatult leidnud, et praegusel juhul tuleb kuriteo toimepanemise asjaolusid hinnata niivõrd rasketeks, et need ei võimalda vaatamata mõningatele J. Volinit positiivselt iseloomustavatele asjaoludele teda vangistusest tingimisi 3 3 ennetähtaegselt vabastada. J. Volin kannab muuhulgas karistust tapmise eest. Süüdimõistetu tulistas kannatanut kahel korral relvast rindu ning toimepandud kuriteo varjamiseks tükeldas surnukeha kirvega viieks osaks ja viskas kehaosad karjääri. Kohtu hinnangul on tegemist väga raske kuriteoga, millega J. Volin näitas üles äärmist jõhkrust ja hoolimatust inimelu suhtes. Mõistetud 12-aastasest liitkaristusest on J. Volinil jäänud kanda veel veidi alla nelja aasta. Ehkki tegemist on süüdimõistetu esimese kuriteo ja vangistusega, on kuriteo raskus selline, mis sunnib kohut tema vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist väga põhjalikult kaaluma. Nimelt on ringkonnakohus seisukohal, et mida raskem on toimepandud kuritegu, seda kaalukamad peavad olema asjaolud, mis õigustavad isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Seejuures tuleb arvestada ka seda, kui suure osa mõistetud karistusajast on kinnipeetav ennetähtaegse vabastamise ajaks ära kandnud. Neid asjaolusid silmas pidades nõustub ringkonnakohus maakohtu arvamusega, mille kohaselt ei ole J. Volinit positiivselt iseloomustavad asjaolud piisavad, õigustamaks tema kui raske isikuvastase kuriteo toime pannud isiku vangistusest vabastamist niivõrd pikka aega enne karistusaja lõppemist.
29. Eelöeldu täienduseks märgib ringkonnakohus, et karistus ei pea täitma üksnes eripreventiivset eesmärki, millele rõhub oma kaebuses kaitsja, vaid ka üldpreventiivset eesmärki. See tähendab, et karistuse eesmärgiks on näidata ka ühiskonnale, et igale kuriteole järgneb kohane karistus ja riik ei suhtu selle täideviimisesse kergekäeliselt. Seega on karistamise eesmärgiks ka üldise õiguskorra kindlustamine, mitte üksnes kuriteo toime pannud isiku mõjutamine. Kohus leiab, et J. Volini praegusel ajal vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine seaks selle eesmärgi saavutamise kahtluse alla.
30. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
31. J. Volini kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal määruskaebuse esitamisele 3 tundi, mille eest taotleb ta tasu 144 eurot (sh käibemaks 24 eurot). RÕS § 22 lg 7 järgi kontrollib riigi õigusabi andmise otsustanud kohus, uurimisasutus või prokuratuur advokaadi esitatava taotluse õigsust ja põhjendatust ning määrab advokaadi taotluse alusel kindlaks riigi õigusabi osutamiseks kulutatud põhjendatud aja, riigi õigusabi osutamiseks tehtud põhjendatud toimingud ning riigi õigusabi osutamise eest advokaadile maksmisele kuuluva põhjendatud tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud hüvitamisele kuuluvad kulud. Võttes arvesse asjaolu, et kaitsja esindas J. Volinit juba maakohtus ning oli seega tema ennetähtaegse vabastamise materjalidega juba tuttav, ei pea ringkonnakohus sellist ajakulu ning tasu suurust põhjendatuks. Kohus loeb kaebuse koostamisele kulunud põhjendatud ajaks 1,5 tundi, mille eest kuulub Eesti Advokatuuri juhatuse
32. detsembri
33. a otsuse (muudetud
34. septembri
35. a otsusega) punktidest 1, 2 ja 23 juhindudes hüvitamisele 72 eurot (sh käibemaks 12 eurot. Kuna kolleegium teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb eelmärgitud menetluskulu KrMS § 187 lg 2 alusel J. Volini kanda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Mati Kartau Tiit Lõhmus 4 4