← Eesti

2-14-59104/67

Obsah (7)§ 438§ 436§ 230§ 173§ 163§ 169§ 434

2-14-59104 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Otsuse tegemise aeg ja koht Rakvere, 08. detsember 2015 kell 16.00 Tsiviilasja number 2-14-59104 Tsiviilasi

) § 229 lg 1 tulenevalt tõendiks tsiviilasjas on igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Wuppertali Linnakohtu kohtunik G-W poolt 23.07.2013 tehtud käskotsusega nr Cs 622 Js 2496/13 määrati kostjale karistusena rahatrahv 40 päevamäära summas 1 200 eurot 22.03.2013 Wuppertalis sõiduki xxxx, reg. nr xxxx tahtlikult tänavaliikluses juhtimise eest, kuigi ei olnud alkohoolsete jookide tarbimise tagajärjel võimeline sõidukit kindlalt juhtima ja ohustas seetõttu inimeste tervist või elu või olulise vaatusega võõrast vara. Otsuse kohaselt kostjalt võetud vereproovi uuring näitas verealkoholisisalduseks 1.99% ja selline vere alkoholisisaldus põhjustab sõiduki juhtimises sobimatu seisundi. Alkoholist tingitud sõiduki juhtimiseks sobimatu seisundi tagajärjel on kostja põhjustanud liiklusõnnetuse, mille tõttu tekkis 8 000 euro suurune kahju (I kd. t.lk. 27-32). Kuigi kostja on väitnud, et teda pole sellesse menetlusse kaasatud ja ta pole käskotsusest teadlik, kohtul puudub alus jätta käskotsust tõendina arvestamata, sest kostja ei vaidle vastu asjaolude üle, millede kohta käskotsus on tehtud, välja arvatud kahju üle, millega kostja ei ole nõus.

  1. Liiklusõnnetuse kohta koostatud teate kohaselt 22.03.2013 kell 23.25 toimus 42275 Wuppertal, Barmen, Sontagstrasse, Wichinghauser Strasse liiklusõnnetus, mille käigus kostja (osaleja 01) kaotas kontrolli oma juhtud sõiduki xxxx, reg. nr xxxx üle ja sõitis sisse pargitud C C G (osaleja 02) sõiduautole xxxx reg nr xxxx ja O M (osaleja 03) sõiduautole xxxx, reg nr xxxx. Liiklusõnnetuse tagajärjel esialgsetel andmetel tekkis materiaalne kahju kostja juhitud sõidukuile 1 500 eurot, osaleja 02 sõiduautole 5 000 eurot ja osaleja 03 sõiduautole 1 500 eurot. Liiklusõnnetuse põhjustamise eest kostja võeti vahi alla (II kd t. lk. 5-14). Kohus ei nõustu kostja väidetega tema poolt vaid liiklusmärgi postisse sisse sõitmise ja sellega vaid enda juhitud sõidukile kahju tekitamise kohta. Liiklusõnnetuse juurde lisatud skeemi järgi kostja on pärast liiklusõnnetust ehk pärast pargitud autodesse sisse sõitmist sõitnud tagasi liiklusmärgi posti juurde (II kd t.lk. 22). Kostja väited on vastuolus politseiametnike tehtud fototõenditel olevate faktidega, millede kohaselt kostja sõiduki numbrimärk on osaleja 03 sõiduauto xxxx, reg nr xxxx ette kukkunud (II kd t.lk. 29). Samuti on vastuolulised kostja väited, et tema vaid kergelt sõitis sisse liiklusmärgi posti. Kostja juhitud sõidukil esinevad purustused, s.o esipamperi purunemine (II kd t.lk. 30) ja kostja väited, et tema sõiduk ei allunud roolile viitavad sellele, et enne väidetavalt liiklusmärgi postile otsa sõitmist sai kostja sõiduk kahjustusi ka teistesse sõidukitesse otsa sõitmise tõttu. Kostjal tuvastatud alkoholijoove viitab sellele, et kostja ei olnud võimeline liiklusõnnetuse sündmusi mäletama. Sellepärast leiab kohus, et kostja vastuväited liiklusõnnetuse asjaolude kohta ei saa olla usaldusväärsed.
  2. Ei nõustu kohus ka kostja väidetega, et liiklusõnnetuse materjalidest tuleneval oli õnnetuse põhjustaks xxxx elav M M. Politsei on nimeteatud asjaolu kontrollinud 23.03.2013 külastades kostjat politsei kinnipidamiskohas, mille käigus kostja on teatanud, et ta xxxx olevat kord viibinud, kui tegelikult elab ta xxxx (I kd t.lk. 23-25). 6

(9)2-14-59104
  1. Hageja 23.04.2015 seisukoha juurde lisatud ekspertiisiakti nr 250320013AP kohaselt O M sõiduki xxxx, reg. märk xxxx taastusremondi kuludeks on ilma käibemaksuta 2 454.74 eurot. Sõiduki taastamiskuludeks on 2 450 eurot, millest arvutati maha sõiduki liiklusõnnetuse järgse väärtus 650 eurot. Hüvitatavast taastamisväärtusest arvestati maha vastavalt Saksa seadusandlusele kasumilt saadud käibemaks 2,4%. Nende arvutuste kohasel on sõiduki xxxx, reg. märk xxxx kahjuks 1 741.20 eurot (2 450 - 2.4% - 650). Ekspertiisiakti kohasel moodustasid sõiduki xxxx ekspertiisikulud 507.30 eurot (II kd t. lk. 33-50, 51-65). Lisaks hüvitati kannatanule õigusabikulud 272.87 eurot ning muud kulud 25 eurot (I kd t.lk. 41, II kd t.lk. 81-85). Eeltoodu alusel moodustab kostja poolt O M tekitatud kahju 2 546.37 eurot (1 741.20 + 507.30 + 272.87 + 25 eurot).
  2. Liikluskindlustuse poliisi 53718938 kohaselt sõiduki xxxx registreerimismärk xxxx juhi tsiviilvastutus oli kindlustatud hageja juures (III kd t.lk. 46, 47). 16.08.2013 esitas Saksamaa kindlustusandja InterEurope AG hagejale arve (invoice) nr 002611-1303 kostja poolt O M tekitatud kahju eest summas 2 543.37 eurot (I kd t.lk. 39). 24.09.2013 välismaksekorralduse nr V3458 alusel kandis hageja InterEurope AG-le üle 10 295.56 eurot, s.h hüvitas viitega invoicele nr 002611-1303 kostja poolt O M tekitatud kahju 2 546.37 eurot (I kd t.lk. 54).
  3. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 2 järgi võlasuhe võib tekkida muu hulgas kahju õigusvastasest tekitamisest. 34.

§ 438

lg 1 alusel otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Õiged ei ole kostja väited hageja poolt nõude kehtetu liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) alusel esitamise kohta. Alates 01.10.2014 kehtiva LKindlS § 83 alusel enne sama seaduse jõustumist toimunud kindlustusjuhtumile kohaldatakse enne sama seaduse jõustumist kehtinud liikluskindlustuse seadust. Seega poolte vaidlusele kohaldub kuni 30.09.2014 kehtinud LKindlS, mille § 48 lg 2 p 2 tuleneval kindlustusandjal oli õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu, kes juhtis sõidukit, olles alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine mõju all, tarbis eelnimetatud aineid vahetult pärast liiklusõnnetuse toimumist või keeldus eelnimetatud ainete tuvastamisest tema väljahingatavas õhus või veres. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja juhtis sõidukit alkoholiaine mõju all. Eeltooduga on tuvastatud, et kostja tekitas kahju nii O M kuulnud sõidukile xxxx, reg nr xxxx kui ka G C kuulunud sõiduautole xxxx reg. nr xxxx. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks hagi rahuldada kostja poolt sõidukile xxxxx tekitatud kahju 2 546.37 eurot ulatuses. Kuigi kostja on oma vastustes vaielnud vastu tema poolt kahju tekitamisele, kohtuistungil on kostja möönnud, et kahju hüvitamine sellele sõidukile tekitatud kahju osas võib olla põhjendatud. 35. Mis puudutab G C kuulunud sõiduautole xxxx reg. nr xxxx tekitatud kahju hüvitamist, siis kuigi ka sellele sõidukile tekitutud kahju suuruse tuvastamiseks on määratud ekspertiis, on G C 18.09.2013 esitanud hagi Wuppertali esimese astme kohtule ettevõtte Deutsches büro Grüne Kart e. V. vastu hagi kahju hüvitamise nõudes summas 5 355.62 eurot (II kd t.lk. 126-128), mille menetlus on hageja arvamuse ja hageja esindaja selgituste kohaselt on väidetavalt lõppenud kompromissi saavutamisega. Samas ei ole teada, millises summas kompromiss sõlmiti ning millises ulatuses kindlustusandja tegelikult G C kahju hüvitas. 7

(9)2-14-59104 36.

§ 436

lg 1 järgi kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud.

§ 230

lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 127 lg 4 tulenevalt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Seega kahju hüvitamise hagi esitamisel on tõendamiskoormis hagejal. Vaidluse tekkimisel peab hageja tsiviilkohtumenetluse seadustikuga lubatud tõenditega tõendama nii kahju tekkimine kui ka tekitatud kahju suurust.

  1. Ekspertiisi akti kohaselt G C sõiduki xxxx asendusväärtuseks on 9 900 eurot (s.h käibemaks 1 580.67 eurot) ning liiklusõnnetuse järgse jäänuki väärtuseks 4 400 eurot (II kd 121, III kd t.lk. 12). Hageja väidab, et InterEurope AG otsustas sellest summast 5 500 eurost (9 900 – 4 400) hüvitada 5 019.06 eurot. Nimetatud summa kohta on InterEurope AG 28.06.2013 esitanud hagejale invoice nr 0119411303 (I kd t.lk. 35), millele lisandub käibemaks 602.29 eurot, kokku 5 621.35 eurot mis on hageja poolt 08.08.2013 tasutud (I kd t.lk. 53).
  2. Hageja väidab, et kuna G C ei nõustunud väljamakstud hüvitise suurusega esitas ta InterEurope vastu hagiavalduse kohtusse, milles nõudis täiendavalt 5 355.62 euro ning menetluskulude hüvitamist ja kohtumenetluses sõlmiti kompromiss, mille kohaselt maksti kannatanule täiendavalt hüvitis kogusummas 5 503.75 eurot (s.h täiendav sõidukikahjust 4 355,62 eurot, advokaadikulud summas 1 039.23 eurot, viivised 76.90 eurot ning protsessikulud 32 eurot. Täiendavalt tasuti 50% kohtukuludest summas 875.46 eurot). Hageja ei ole nimetaud asjaolud tõendanud. Tõendamata jätmise tõttu peab kohus vajalikuks rahuldada hagi G C sõiduki xxxx kahju osas vaid summas vaid summas 5 621.35 eurot. Menetluskulud
  3. Vastavalt

§ 173

lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Hagi rahuldatakse summas 8 167.72 eurot (2 546.37 + 5 621.35), mis on 53% hagi hinnast.

§ 163

lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi esitamist on põhjustanud kostja, peab kohus põhjendatuks jätta kostja kanda 53% hagi esitamisel tasutud riigilõivust 700 eurost (I kd t.lk. 59, 60) summas 371 eurot. 40.

§ 169

lg 1 esimese lause järgi menetlustoimingu tegemise tähtaja mööda lasknud või vastuväite või tõendi hilisema esitamisega või muul viisil menetlustoimingu aja muutmise, asja arutamise edasilükkamise või tähtaja pikendamise põhjustanud menetlusosaline kannab sellest tulenevad täiendavad menetluskulud. Selle sätte alusel jätab kohus kostja puudumise tõttu edasilükkutud 17.09.2015 kohtuistungiga seoses tekkinud hageja esindaja sõidukulu 30 eurot (III kd t.lk. 93, 95). 41. Kohus jätab kõik ülejäänud poolte menetluskulud nende endi kanda. 42. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§ 434, § 436, § 438, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 630 lg 1, § 632 lg 1 sätete kohaselt 8

(9)2-14-59104 /digitaalselt allkirjastatud/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 18.02.2016 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Keelduda menetlusse võtmast M Ki apellatsioonkaebust Viru Maakohtu
  1. detsembri 2015 otsuse peale ja lugeda apellatsioonkaebus tagastatuks M Kile. Kohtuotsus jõustus
  2. märtsil
  3. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. /digitaalselt allkirjastatud/ Lea Herne referent 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.