Obsah (6)

§ 208§ 619§ 101§ 108§ 113§ 94

2-15-7954 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 30. november 2015. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-7954 Ts

) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval.

§ 208

lg 1 kohustub ostja tasuma ostetud kauba eest.

§ 619

kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt 2 2-15-7954 lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.

§ 101

lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist.

§ 108

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 6524,40 eurot.

§ 113

lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on arvestanud kostja poolt tasumata põhisummadelt viivist 168 päeva eest, alates viimase arve maksetähtajale järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni, s.o perioodi 09.12.2014 – 25.05.2015. a eest, viivisemääraga 0,021% päevas.

§ 94

lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud teadete (01.07.
3. a, 02.01.
4. a ja 02.07.
5. a) kohaselt oli võlaõigusseaduse § 94 lõikes 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne
6. juulit 2014 - 0,15%, enne
7. jaanuari 2015 – 0,05% ja enne
8. juulit
9. a – 0,05%. Seega tuleb viiviste arvutamisel lähtuda perioodil 09.12 – 31.12.
10. a viivise määrast 8,15% aastas ning alates 01.01.
11. a viivise määrast 8,05% aastas. Aastase viivisemäära 8,15% korral on viivisemäär päevas 0,0223 eurot (8,15% : 365 päeva). Aastase viivisemäära 8,05% korral on viivisemäär päevas 0,0221 eurot (8,05% : 365 päeva). Hageja nõuab kostjalt kuni hagi esitamiseni viivist 0,021% päevas, s.o. seaduses ettenähtust väiksemas määras, kokku 218,40 eurot. Alates hagi esitamisest 26.05.
12. a nõuab hageja viivise väljamõistmist

§ 113lg 1 teises lauses näidatud määras.

Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kuni hagi esitamiseni sissenõutavaks muutunud viivis summas 218,40 eurot. Alates hagi esitamisest 26.05.2015. a kuni kohtuotsuse tegemiseni sissenõutavaks muutunud viivisena tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 272,52 eurot (6524,40x0,0221%x189 päeva). Alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni tuleb kostjalt välja mõista viivis tasumata põhivõlalt

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 7015,32 eurot, millest 6524,40 eurot moodustab põhivõlg ja 490,92 eurot viivis. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise alates 01.12.2015. a

§ 113lg 1 sätestatud määras tasumata põhivõlalt kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulude jaotus Ts

MS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. 3 2-15-7954 TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu kokku 500 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Hageja taotles ka kostjalt välja mõista hageja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 400 eurot koos käibemaksuga. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on esitanud kohtule tõendina lepingulise esindaja Tiamat Consult OÜ arve õigusabi eest summas 400 eurot nelja töötunni eest, millele lisandub käibemaks 20%. Kohus hindab, et arvestades hageja lepingulise esindaja töömahtu on tasu õigusabi eest nõutud summas põhjendatud ja kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Hageja ei ole taotlenud lepingulise esindaja tasu hüvitamist koos käibemaksuga. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 900 eurot, millest 500 eurot moodustab nõudelt tasutud riigilõiv ja 400 eurot hageja lepingulise esindaja tasu. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik 4