← Eesti

3-15-1975/14

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number 3-15-1975 Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. veebruar 2016, Tartu Kohtunik Maare Aloe Haldusasi XXX kaebus Hummuli Vallavalitsuse 03.07.2015 korralduse nr 160 „Hajaasustuse programmi projekti rahastamine“ tühistamiseks Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja – XXX Vastustaja – Hummuli vald Resolutsioon
  2. Jätta XXX kaebus rahuldamata.
  3. Jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
  4. Tagastada kaebajale tema poolt kohtule 13.01.2016 saadetud dokumendid (10-l lehel), kuna need ei puutu antud vaidlusse. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle avalikult teatavakstegemisest arvates ehk hiljemalt 09.03.2016 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  5. Hummuli Vallavalitsus andis 03.07.2015 korralduse nr 160, millega jättis rahastamata XXX esitatud projektitaotluse „Lohu talule juurdepääsutee rajamine“ seoses hindamisel saadud negatiivse keskmise hindega (tl 3).
  6. 06.08.2015 saabus Tartu Halduskohtusse XXX kaebus Hummuli Vallavalitsuse 03.07.2015 korralduse nr 160 „Hajaasustuse programmi projekti rahastamine“ tühistamiseks (tl 1).
  7. Tartu Halduskohus võttis 14.08.2015 määrusega kaebuse menetlusse ja tegi vajalikud eelmenetluse toimingud. 14.09.2015 saabus kohtusse Hummuli valla vastus kaebusele koos lisadega (tl 14-48).
  8. 04.01.2016 otsustas Tartu Halduskohus asja läbi vaadata kirjalikus menetluses ja andis menetlusosalistele võimaluse esitada täiendavaid menetlusdokumente. 15.01.2016 saabus kohtule kaebaja pöördumine koos täiendavate dokumentidega (tl 55). Hummuli vald täiendavaid menetlusdokumente ei esitanud. KAEBAJA VÄITED
  9. Kaebaja ei ole rahul valla otsustusega, millega tema taotlus jäeti hajaasustuse programmist välja. Kaebuse kohaselt otsetee Lohu kinnistuni puudub, mistõttu tuleb kaebajal teha oma talu juurde jõudmiseks 1 km pikune ring. Kasutatav tee on aga halvas seisus ja raskesti läbitav, mistõttu on seda teed kaebajal raske käia, samas kasutab igapäevaselt seda teed ka kaebaja tütre pere. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
  10. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja on seisukohal, et iga majapidamiseni ei peagi kulgema otse teed, kui on tagatud juurdepääs kinnistule avalikult kasutatavalt teelt. Antud juhul on kaebajale kuuluval Lohu kinnistul olemas juurdepääs avalikult kasutatavale Lohu teele. Vastustaja väidab, et kuna Lohu kinnistule juurdepääsutee rajamise taotluse puhul ei olnud investeeringu vajalikkus piisavalt põhjendatud, siis ei olnud hindamiskomisjonil võrdluses teiste taotlustega kriteeriume arvestades võimalik rohkem punkte anda, mistõttu kujuneski keskmiseks hindeks vaid 1,0, millest tulenevalt tegi hindamiskomisjon vallavalitsusele ettepaneku jätta M. Puri taotlus rahastamata. Vastustaja põhjendustest nähtuvalt pidas vald sel aastal veesüsteemide rahastamist prioriteetsemaks kui juurdepääsuteede rajamist. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
  11. Kohus, tutvunud asja materjalidega, on seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
  12. Vaidlust ei ole selles, et kaebajale kuuluval Lohu kinnistul on olemas juurdepääs avalikult kasutatavale Lohu teele (tl 16), mida kaebaja kasutab peamiselt jalgsi või sõiduautoga. Asjaolu, et igapäevaselt kasutab seda teed kaebaja tütre pere, ei ole asjassepuutuv, sest kaebaja tütre pere ei ela Lohu kinnistul. Kohtule on usutav ka vastustaja väide, et kuna kaebaja tütre pere tegeleb lähedal asuval karjamaal loomakasvatusega ja kasutab nimetatud teed sageli raskeveokitega sõites, siis on Lohu tee kevadisel lumesulamise perioodil ja sügisesel vihmaperioodil raskesti läbitav.
  13. Vaidlustatud korraldusest nähtuvalt jättis vastustaja kaebaja poolt esitatud projektitaotluse „Lohu talule juurdepääsutee rajamine“ rahuldamata seoses hindamisel saadud negatiivse keskmise hindega, mille tingis projekti kõrge investeeringu maksumus kasusaaja kohta, mittekuulumine omavalitsuse poolt prioriteetseks nimetatud valdkonda ning taotleja mittekuulumine eelistatud sihtrühma.
  14. Vaidlustatud korralduse aluseks on siseministri 20.02.2015 käskkirja nr 1-3/46 „Hajaasustuse programmi
  15. a programmdokument“ p-d 11.10 ja 11.11, Hummuli Vallavolikogu 18.06.2014 otsus nr 22 „Hajaasustuse programmi tegevuste delegeerimine“ ja Valga maavanema 17.06.2015 korraldus nr 1-1/15-280 „Hajaasustuse programmi
  16. aasta rahajaotuse kinnitamine“ ning hajaasustuse programmi läbiviimiseks moodustatud komisjoni 03.07.2015 koosoleku protokolli p
  18. Asja materjalidest nähtuvalt kehtestati hajaasustuse programmi tingimused
  19. aastaks siseministri 20.02.2015 käskkirjaga nr 1-3/46 „Hajaasustuse programmi
  20. a programmdokument“ (tl 18-33). Valga Maavalitsus taotles siseministeeriumilt hajaasustuse programmi rakendamiseks
  21. aastal riigipoolset toetust 91 400 eurot, kuid Valga Maavalitsusele eraldati toetuseks 79 391,53 eurot (tl 36-37), seega oli eraldatud summa taotletud summast 13,14% väiksem. Valga Maavanem kinnitas 17.06.2015 korraldusega nr 1-1/15-280 Hummuli Vallavalitsusele
  22. aastaks toetusteks eraldatava summa suuruseks 8686,16 eurot (tl 34) ja 26.08.2015 korraldusega nr 1-1/15-364 täiendavaks summaks 1313,84 eurot (tl 38).
  23. Asja materjalidest nähtuvalt määras vastustaja programmdokumendi tingimuste kohaselt
  24. aasta eelistatud sihtrühmaks lastega pered ja toetatavate valdkondade pingerea järgmiselt: 1) veesüsteemide rajamine, 2) juurdepääsutee ehitamine, 3) kanalisatsioonisüsteemi rajamine ja 4) autonoomse elektrisüsteemi rajamine.
  25. Hummuli Vallavolikogu 22.08.2013 otsusega nr 118 moodustatud hindamiskomisjon (edaspidi komisjon, tl 41) viis läbi hindamise hajaasustuse programmi taotluste hindamisjuhendi (edaspidi hindamisjuhend, tl 32-33) alusel, milles on väljatöötatud kriteeriumid ja hindamismetoodika ning mille alusel täideti vallas hindamistabel (tl 42-43).
  26. Hindamisjuhendi p 6 kohaselt olid taotluste hindamiskriteeriumid järgmised: 1) investeeringu vajalikkus ning tegevuste ja kulude põhjendatus, 30% koondhindest; 2) kuni 18-aastaste (k.a) leibkonnaliikmete arv ning kohaliku omavalitsuse poolt eelistatud sihtrühmadesse kuuluvate leibkonnaliikmete arv, 20% koondhindest; 3) investeeringu maksumus kasusaaja kohta, 10% koondhindest; 4) leibkonna jaoks laheneva kitsaskoha olulisus (lähtudes muuhulgas kohaliku omavalitsuse poolt seatud programmist toetatavate valdkondade prioriteetsusest), 40% koondhindest.
  27. Komisjoni 03.07.2015 töökoosoleku protokollist (tl 44-45) nähtuvalt vaatas komisjon läbi 9 tähtaegselt esitatud taotlust, sh XXX taotluse juurdepääsutee rajamiseks Lohu kinnistu Alamõisa külla. Komisjon otsustas 4 poolthäälega (vastuhääli ja erapooletuid hääli ei olnud), tunnistada XXX taotlus programmdokumendis esitatud nõuetele vastavaks, kuid esitada vallavalitsusele ettepanek projekti mitterahastamiseks seoses hindamisel saadud negatiivse keskmise hindega, mille tingis projekti kõrge investeeringu maksumus kasusaaja kohta, mittekuulumine omavalitsuse poolt prioriteetseks nimetatud valdkonda ning taotleja mittekuulumine eelistatud sihtrühma. Seega jäi kaebaja taotlus pingereas
  28. kohale ja otsus oli mitte rahastada. Hindamisjuhendi p 8 kohaselt loeti hinnang positiivseks taotluste puhul, mille kaalutud keskmine hinne on vähemalt 2,5 ning mille puhul kriteeriumitele 1 ja 4 antud keskmine hinne ei ole madalam kui 1,
  29. Antud juhul kujunes kaebaja keskmiseks hindeks vaid 1,0, sest kaebaja esitas taotluse üksi, st kuni 18-aastasi lapsi kasusaajate hulgas ei olnud, mistõttu oli ka investeeringu maksumus kasusaaja kohta kõrge ning kuna kaebajal oli juurdepääsutee kinnistuni avalikult teelt olemas, siis ei olnud leibkonna jaoks laheneva probleemi olulisus vastustaja arvates kõrge hinde vääriline. Kohus nõustub vastustaja sellise põhjendusega. Ka vaidlustatud korralduses on vastustaja põhjendanud, miks vald otsustas jätta kaebaja taotluse rahuldamata.
  30. Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et vaidlustatud korraldus on kaalutletud, proportsionaalne ja õiguspärane, mistõttu korralduse tühistamiseks puudub alus, järelikult jätab kohus XXX kaebuse rahuldamata.
  31. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
  32. 13.01.2016 saatis kaebaja kohtusse pöördumise (tl 55), millele olid juurde lisatud järgmised dokumendid: 1) Valga Notari Katri Kutsari poolt 27.10.2011 koostatud ja tõestatud volikiri 1-l, 2) koopia Maa-ameti kaardist 1-l lehel, 3) Valga Maavalitsuse 16.07.2004 kiri 1-l lehel, 4) 10.06.2013 esitatud XXX avaldus vallavolikogule 1-l lehel, 5) 10.11.2009 esitatud XXX avaldus Hummuli vallavanemale 1-l lehel, 6) Hummuli vallavolikogu 19.06.2013 istungiprotokoll 2-l lehel, 7) Hummuli valla kiri 17.09.2013 nr 1-8/13/311 1-l lehel, 8) Hummuli valla kiri 13.09.2011 nr 14-5/11/499 1-l lehel, 9) Valga Maaparandusbüroo kuivendusvõrgu teostusjoonis 1-l lehel. Kuna nimetatud dokumendid ei ole antud vaidlusse puutuvad, siis kohus tagastab need kaebajale. /allkirjastatud digitaalselt/ Maare Aloe kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.