Obsah (8)

§ 477§ 430§ 431§ 428§ 661§ 4§ 168§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp Määruse tegemise aeg ja koht 18. detsember 2015.a, Tartu Tsiviilasja number 2-15-11202 Tsiviila

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus läbi hagita asja hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

1. Ringkonnakohus leiab, et poolte vahel sõlmitud kompromiss tuleb kinnitada, jättes kompromissi tekstist välja selle punktid 4 ja
2. 2 Ringkonnakohus tühistab seoses kompromissi kinnitamisega tulenevalt

§ 431

lg-st 2 Tartu Maakohtu 17.09.2015.a määruse ja lõpetab

§ 428

lg 1 p 4 alusel (koostoimes

§ 477lg-ga 1 ja § 478 lg-ga 1) tsiviilasjas menetluse.

5. Ringkonnakohus on seisukohal, et poolte vahel sõlmitud kompromiss tuleb kooskõlas

§ga 430 kinnitada, kuna kompromiss ei ole kinnitatavas osas vastuolus ei heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi. Samuti on kompromissi võimalik täita. Ringkonnakohus leiab, et menetluse lõpetamine vanemate vahel sõlmitava kompromissiga on esmajärjekorras alaealise lapse W.W. huvides. Ringkonnakohus veendus 17.12.2015.a kohtuistungil, et kompromissi sõlmimine ja lapsega Soome elama asumine vastab mõlema vanema soovile. Vanemad kinnitasid, et suudavad teha omavahel piisavalt koostööd ja teostada ühiselt lapse suhtes hooldusõigust, muuhulgas leppida omavahel kokku ka täpse lapsega Soome mineku aja. Sarnasel veendumusel oli ka lapse esindaja. Mõlema vanema kinnitusel hakkab laps elama isa X.X. kasutuses olevas eluruumis, kus on lapsele olemas kõik vajalik. Eeltoodust lähtudes ei ole vajalik reguleerida kohtumääruses täpsemalt lapse Soome Vabariiki tagastamise üksikasju. 6. Pooled on avaldanud, et välistavad kokkuleppel määruskaebuse esitamise võimaluse menetluse lõpetamise määrusele. Märgitu vastab

§ 661

lg-le 4, mille kohaselt poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Tegemist ei ole kompromissi sisuga vaid menetlusosaliste poolt menetlusõiguste käsutamisega

§ 4tähenduses.

Seega kehtib poolte loobumine määruskaebuse esitamise õigusest ka ilma, et kohtul tuleks sellekohane poolte kokkulepe kohtumäärusega kinnitada. Kinnitamist ei vaja kompromissi punkt 5, mille kohaselt taotlevad pooled kohtult esitatud kompromisslepingu kinnitamist ja menetluse lõpetamist. Tegemist ei ole kompromissi sisuga, vaid samuti taotlusega kohtule, mille ringkonnakohus lahendab vastavalt seadusele. 7. Kompromissis sisalduv menetluskulude jaotus tuleneb vahetult seadusest.

§ 168

lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul ei ole pooled kokku leppinud teisiti, s.o menetluskulud jäävad poolte endi kanda. W.W. le on Tartu Maakohtu 31.07.2015.a määrusega antud õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Seega

§ 172

lg 3 kohaselt jäävad lapsele määratud esindaja kulud riigi kanda 8.

§-st 432 tulenevalt ei saa menetluse kompromissiga lõpetamise korral avaldaja pöörduda uuesti kohtusse samadel asjaoludel (s.o käesoleva aasta juunikuus toimunud lapseröövina käsitatav juhtum) sama puudutatud isiku vastu. Ringkonnakohus märgib, et kuna kõiki menetlusosalisi esindasid vaidluses advokaadid, siis olid menetlusosalised eelduslikult

§-s 432 sätestatust teadlikud. /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp