Obsah (7)

§ 383§ 378§ 135§ 654§ 377§ 389§ 390

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht 8. detsember 2015 Tartu Tsiviilasja number 2-15-15584 Tsiviilasi M.M. hagi M.J. vastu 24.11.2011 sõlmitud

§ 383lg 1¹ tähenduses ning seega puudub alus hagi tagamise tagatise määramiseks.

Kui kohus hagejaga ei nõustu, tuleb jätta tagatis

§ 383lg 1² alusel asjaolusid arvestades nõudmata.

Kui kohus kohustab hagejat tasuma tagatist, palub hageja määrata selle tasumine osade kaupa ja mitte suuremate osamaksetena kui 50 eurot kuus. MAAKOHTU SEISUKOHT

1. Tartu Maakohus rahuldas
2. oktoobri 2015 määrusega hagi tagamise avalduse. Maakohus määras, et hagi tagamise korras tuleb arestida M. J kuuluva 2/3 suuruse mõttelise osa XXX kinnistust (XXX küla Räpina vald Põlvamaa, registriosa nr XXX) ning kanda kinnistusraamatusse keelumärge M. M kasuks. Maakohtu põhjenduste kohaselt nähtub elektroonilise kinnistusraamatu registriosa väljatrükist, et M. J on saanud 2/3 suuruse mõttelise osa XXX kinnistust 24.11.2011 asjaõiguslepingu alusel. Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel 24.11.2011 sõlmitud notariaalne kinke- ja asjaõigusleping, millega M. M andis 2/3 suuruse mõttelise osa M. J üle. Hageja on 15.09.2015 edastanud kostja esindajale nimetatud kinkelepingust taganemise avalduse. Hagis on esitatud nõue kohustada kostjat tagastama eelnimetatud kinkelepingu alusel üleantud kaasomandi osa ning andma nõusoleku kinnistusraamatus omanikukande muutmiseks. Arvestades hageja nõuet ei ole hagi tagamine kaasomandi osa käsutamise keelamise teel ebaproportsionaalne. Käsutuskeeld ei takista kinnistu valdamist ega kasutamist, takistatud on vaid omandi üleandmisele ning kinnisasja koormamisele suunatud toimingud. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
3. M. J esitas vastuväite kohtu tegevusele ning määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu
4. oktoobri 2015 määrus, määrata tsiviilasja hinnaks 120 000 eurot, määrata hagejale tähtaja täiendava riigilõivu tasumiseks, täiendava riigilõivu tasumata jätmise korral jätta hagi läbi vaatamata, kohustada hagejat esitama enda tegeliku elukoha aadress ning seada hagi tagamine sõltuvusse tagatise andmisest. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on maakohus taganud hagi enne selle menetlusse võtmist. Määruskaebuse esitaja viitab Riigikohtule lahendi nr 3-2-1-124-04 p-le
5. Hagi oli esitatud oluliste puudustega, kuivõrd hagihinnaks ei ole mitte 75 000 eurot, nagu hageja on märkinud, vaid 120 000 eurot; 2) on hageja kohut oma elukoha osas eksitanud, kuivõrd hageja ning poolte lapsed ei ela XXX kinnistul; 2 3) on kohus hagi tagamisel kohaldanud üheaegselt mitut hagi tagamise abinõud. Hageja ei ole arestimise taotlust esitanud. Arestimine on vastuolus

§ 378

lg-ga 4; 4) kui kohus peab hagi tagamist õigustatuks, tuleb hagi tagamine seada sõltuvusse tagatise andmisest. Tagatise summaks on 12 000 eurot. Tegemist ei ole mittevaralise nõudega. Määruskaebuse esitaja ei nõustu sellega, et tagatis tuleb tasuda osade kaupa. Töövõimetus ei ole aluseks tagatise määramata jätmiseks või osamaksetega tagatise tasumiseks. Ebaõiged on ka hageja väited seoses elatise mittemaksmisega kostja poolt; 5) võib määruskaebuse esitajale tekkida kahju. Määruskaebuse esitajal on oma kaasomandi osale leitud potentsiaalne ostja; 6) tuleb hagi jätta rahuldamata. Kostja taotleb aegumise kohaldamist. VASTUSTAJA SEISUKOHAD JA VASTUVÄITED 4. M. M vaidleb määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) ei rikkunud hagi tagamine päev enne hagiavalduse menetlusse võtmist kostja õigusi. Kohus saab tagada hagi, mis ei ole veel menetlusse võetud, kuid mis vastab hagiavaldusele esitatavatele nõuetele sisu ja vormi osas. Määruskaebuse esitaja viide Riigikohtu praktikale on eksitav; 2) on kostja vastuväide hagihinna osas otsitud ja paljasõnaline.

§ 135kohaselt nimetab tsiviilasja hinna hageja.

Tegemist on objektiivse hinnanguga ning kostja vastupidist tõendanud ei ole; 3) ei koorma hagi tagamine kostjat ebamõistlikult, vaid on vajalik ja põhjendatud. Kinnistusraamatusse käsutuskeelu kandmine on olemuslikult kinnisasja arest, seega ei ole tegemist kahe erineva abinõu kohaldamisega. Heas usus käituv kostja ei võõrandaks talle kuuluvat mõttelist osa ajal, mil käib kohtuvaidlus; 4) ei ole tegemist rahalise nõudega

§ 383tähenduses.

Lisaks oleks tagatise nõudmine hagejalt ebaõiglane. Hageja on püsivalt kaotanud töövõime 60% ulatuses ning kostja ei ole osalenud laste ülalpidamises; 5) ei eita kostja jämedalt tänamatut käitumist. Hageja nõue ei ole aegunud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
2. oktoobri 2015 määrus muutmata. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna maakohtu vaidlustatud määruse tühistamiseks alust. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning kooskõlas

§ 654lg-ga 6 ja §-ga 659 ei pea vajalikuks neid kõiki korrata.

1. Kostja on
2. novembri 2015 menetlusdokumendis esitanud nii vastuväite kohtu tegevusele kui ka määruskaebuse. Menetlusdokumendist ei selgu, milline osa on käsitletav vastuväitena ning milline määruskaebusena. Olukorras, kus kohtu menetluslikku otsustust saab vaidlustada määruskaebusega, ei ole sama otsustuse peale menetlusökonoomia põhimõtet silmas pidades võimalik vastuväidet esitada. Vastuväite korras saab vaidlustada neid menetlusnormide rikkumisi, mida määruskaebusega vaidlustada ei saa.
3. novembri 2015 määruses käsitles maakohus vastuväitena kostja menetlusdokumendi p-des 4-12 esitatud väiteid (hagi ebaõige menetlusse võtmine). Maakohus leidis, et p-des 13-21 esitatud väited on seostatavad hagi 3 tagamise määruse vaidlustamisega, mis kuuluvad lahendamisele määruskaebemenetluses. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ning käsitleb käesolevas määruses üksnes hagi tagamisega seotud väiteid.
4. Määruskaebuse esitaja poolt viidatud Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-124-04 ei tulene, et tagada saab üksnes hagi, mis on menetlusse võetud. Nimetatud lahendi p-s 17 on Riigikohus õiguse ühetaolise kohaldamise huvides selgitanud, et hagi tagamise abinõu saab määrata ainult hagile, mis vastab hagiavaldusele esitatavatele nõuetele sisu ja vormi osas, st mille korral on kohus otsustanud hagiavalduse menetlusse võtta. Olukorras, kus hagi on tagatud
5. oktoobril 2015 ning menetlusse võetud järgmisel päeval (s.o
6. oktoobril 2015) saab asuda seisukohale, et hagi tagamise ajal oli kohus hagiavalduse sisu- ning vorminõudeid kontrollinud ning otsustanud selle menetlusse võtta. Hagi tagamine päev enne hagiavalduse menetlusse võtmist ei ole vaidlustatud määruse tühistamise aluseks.
7. Määruskaebuses ei tugineta asjaolule, et käesolevas asjas ei ole täidetud

§ 377

lg-s 1 sätestatud hagi tagamise eeldused, st et käesoleval juhul ei ole alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Määruskaebuse esitaja on viidanud vaid sellele, et hageja on oma elukohaga seoses kohut eksitanud ning vaidlusalune kinnistu ei ole hageja ega poolte laste elukohaks. Ringkonnakohus märgib, et vaidlustatud määrusest nähtuvalt ei ole hagi tagamise põhjuseks asjaolu, et tegemist on hageja koduga, mistõttu ei ole määruskaebuse esitaja vastavasisuline väide asjakohane. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et käesolevas asjas on täidetud

§ 377lg-s 1 sätestatud hagi tagamise eeldused.

Hagi tagamise vajalikkust ning põhjendatust kinnitab määruskaebuse esitaja enda väide selle kohta, et tal on oma kaasomandi osale leitud potentsiaalne ostja. Olukorras, kus hageja on nimetatud kaasomandi osa kinkelepingust taganenud ning on esitanud kostja vastu hagi kinkelepingu alusel saadu tagastamiseks, muudaks kostjapoolne kaasomandi osa võõrandamine kolmandale isikule võimaliku kohtuotsuse täitmise raskendatuks, kui mitte võimatuks. 9. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajaga selles, et maakohus on samaaegselt kohaldanud mitut hagi tagamise abinõud.

§ 378

lg 1 p 2 kohaselt on üheks hagi tagamise abinõuks kostjale kuuluva vara arestimine ning selle alusel käsutuskeelu nähtavaks tegeva keelumärke kandmine kinnistusraamatusse või muu käsutuskeeldu nähtavaks tegeva kande tegemine muusse vararegistrisse.

§ 389

lg 4 sätestab, et kinnisasja ja registrisse kantud vallasasja või muu eseme arestimisel kantakse kinnistusraamatusse või muusse registrisse vara käsutamise keelumärge hageja kasuks tema avalduse ja hagi tagamise määruse alusel. Eeltoodust tuleneb, et kinnisasja arestimine ning kinnistusraamatusse keelumärke kandmine ei ole erinevad hagi tagamise abinõud, vaid kinnisasja arestimisel kantaksegi hageja kasuks kinnistusraamatusse keelumärge. 10. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajaga selles, et maakohtu poolt kohaldatud hagi tagamise abinõu on vastuolus

§ 378

lg-ga 4 ning Riigikohtu lahendiga nr 3-2-1-48-04.

§ 378

lg 4 sätestab, et hagi tagava abinõu valikul tuleb arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Üldjuhul on keelumärge kinnisasja omanikule kõige koormavam märge (RKTKm 15.04.2004 nr 3-2-1-48-04, p 11) ning seda tuleks kohaldada vaid erandjuhtudel. Hageja nõuet arvestades on keelumärge aga ainus hagi tagamise abinõu, mis tagab nõuet piisavalt. Keelumärke seadmine 4 tagab selle, et hagi rahuldamise korral on võimalik kostjal anda kaasomandi osa hagejale üle. Muud hagi tagamise abinõud (sh kohtuliku hüpoteegi seadmine) seda ei taga. Määruskaebuse esitaja ei ole välja toonud, milline hagi tagamise abinõu koormaks kostjat vähem, kuid samas tagaks võimaliku kohtuotsuse täitmise. 11. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajaga selles, et hageja peaks andma tagatist kostjale tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks.

§ 383

lg-st 1¹ tulenevalt tagab kohus rahalise nõudega hagi üksnes juhul, kui hageja annab tagatise. Muudel juhtudel (st kui tegemist ei ole rahalise nõudega) võib kohus hagejalt tagatist nõuda. Käesoleval juhul ei ole tegemist rahalise nõudega, seega oli tagatise nõudmine maakohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on diskretsioonipiire ületanud. Ringkonnakohus leiab, et tagatise küsimuses ei ole maakohus diskretsioonipiire ületanud.

1. Ringkonnakohus jätab tähelepanuta määruskaebuse esitaja väited seoses hagi aegumisega, sest aegumise üle saab kohus otsustada asja sisulise lahendamise käigus, mitte hagi tagamise vajaduse üle otsustades. Hagi tagamise menetluses saab kohus hinnata seda, kas hagiavalduses ja hagi tagamise avalduses esiletoodud asjaolude tegelikkusele vastavuse korral võib hageja nõue olla põhjendatud.
2. Menetluskulude jaotus ja rahaline suurus määratakse kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis. 14.

§ 390lg-st 1 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson 5