3-15-445/17

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-15-445 Määruse kuupäev

1. oktoober 2015 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi Denis Antropovi kaebus Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks Menetlusosalised Kaebaja − Denis Antropov, esindaja vandeadvokaat Denis Piskunov Vastustaja − Tallinna Vangla, esindaja Teerika Marilin Martisen RESOLUTSIOON
2. Jätta Denis Antropovi kaebus läbi vaatamata.
3. Saata käesoleva määruse ärakiri menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK D. Antropov esitas
4. novembril 2014 Tallinna Vanglale kahju hüvitamise taotluse. D. Antropov märkis, et ta viibis Tallinna Vanglas
5. aastast alates 68 kuud. Selle aja jooksul olid tema kinnipidamistingimused alandavad ja ebainimlikud. D. Antropov palus hüvitada talle tekitatud mittevaralise kahju.
6. Tallinna Vangla tagastas
7. veebruari
8. a otsusega D. Antropovi kahju hüvitamise taotluse ajavahemike
9. detsember 2007 −
10. jaanuar 2009 ja
11. juuli 2009 −
12. november 2013 osas läbivaatamatult ning jättis taotluse ajavahemiku
13. november 2013 −
14. veebruar 2014 osas rahuldamata.
15. D. Antropov esitas
16. veebruaril 2015 Tartu Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla inimväärikust alandavate kinnipidamistingimustega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebaja märkis, et kaebus puudutab Tallinna Vangla otsust jätta kahjunõue läbi vaatamata ajavahemiku
17. juuli 2009 −
18. oktoober 2010 osas.
19. Tartu Halduskohus tagastas
20. augusti
21. a määrusega kaebuse ajavahemikku
22. juuli 2009 −
23. mai 2010 puudutavas osas ning võttis kaebuse menetlusse ajavahemikku
24. mai −
25. oktoober 2010 puudutavas osas.
26. Vastustaja oli
27. septembri
28. a vastuses kaebusele seisukohal, et kaebus tuleb jätta läbi vaatamata, sest kaebaja ei pöördunud kahju hüvitamise taotlusega Tallinna Vangla poole
29. 3-15-445 tähtaegselt. Vastustaja lisas, et kui kohus otsustab asja menetlust jätkata, palub vastustaja jätta kaebuse rahuldamata. Kaebaja esitas
30. septembril 2015 Tartu Halduskohtule avalduse, milles teatas, et ei nõua kahju hüvitamist ajavahemiku 9.−
31. september 2010 eest.
32. Tartu Halduskohus palus
33. oktoobri
34. a kohtunõudega kaebajal täpsustada, kas ta nõuab praeguses asjas kahju hüvitamist ka
35. oktoobri
36. a kinnipidamistingimuste eest.
37. Kaebaja teatas
38. oktoobri
39. a vastuses, et ei nõua praeguses asjas kahju hüvitamist
40. oktoobri
41. a kinnipidamistingimuste eest.
42. KOHTU SEISUKOHT Praeguseks menetlusstaadiumiks on D. Antropovi kaebus vaatluse alla jäänud järgmiste ajavahemike osas:
43. mai −
44. september 2010 ja
45. september −
46. oktoober
49. Kaebaja taotleb talle Tallinna Vangla poolt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 47 lg 1 sätestab: „Seadus võib näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud.“ Kinnipeetavate puhul näeb kohustusliku kohtueelse menetluse ette vangistusseadus. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 sätestab, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.
50. Tallinna Vangla tagastas D. Antropovi kahju hüvitamise taotluse praeguses asjas vaatluse all olevate ajavahemike osas põhjusel, et taotlus oli esitatud pärast riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg-s 3 ettenähtud tähtaega. Samas ei ole kahjunõude tagastamise fakti tuvastamine kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise kontrollimiseks piisav. Nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korra järgimist ei saa järeldada ainult VangS § 1¹ lg 8 põhjal, mis võimaldab halduskohtu poole pöörduda ka juhul, kui vangla on taotluse tagastanud. HKMS § 47 lg 1 kohaselt on kaebus lubatav üksnes siis, kui kaebaja on läbinud kohtueelse menetluse nõuetekohaselt. Kui kaebaja ei käitu kohtueelses menetluses nõuetekohaselt (näiteks jätab kõrvaldamata kahju hüvitamise taotluses esinenud puudused, ei esita kahju hüvitamise taotlust tähtaegselt) ja menetlus lõpetatakse seetõttu õiguspäraselt kahju hüvitamise taotluse tagastamisega, ei ole hilisem kaebus kohtule HKMS § 47 lg-st 1 tulenevalt lubatav (vrd Riigikohtu halduskolleegiumi
51. aprilli
52. a määrus asjas nr 3-3-178-13, p 19). Praeguses olukorras peab kohus kontrollima kaebaja poolt kahju hüvitamise taotlusega Tallinna Vangla poole pöördumise tähtaegsust ehk sisuliselt seda, kas vangla poolt taotluse tagastamine oli põhjendatud (vt Tartu Ringkonnakohtu
53. jaanuari
54. a määrus haldusasjas nr 3-13-1407, p 10).
55. RVastS § 17 lg-st 3 tuleneb, et taotlus haldusorganile tuleb esitada kolme aasta jooksul arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga kümne aasta jooksul kahju tekitamisest või selle 2 3-15-445 põhjustanud sündmusest arvates. Samasuguse regulatsiooni sätestas ka kuni
56. detsembrini 2011 kehtinud HKMS § 9 lg
57. Riigikohtu halduskolleegium selgitas
58. juunil 2015 asjas nr 3-3-1-20-15 tehtud määruses (p-d 11, 13 ja 15): „Kahjunõude esitamise tähtaja kulgemise algus on määratletud päevaga, mil kannatanu sai kahjust ja selle põhjustanud isikust teada. Sealjuures pole oluline, et kannatanu teaks kõiki kahju tekitamise või kahjuga seonduvaid asjaolusid. Määrav on, et kannatanul oleksid teada kahjunõuet õigustavad asjaolud sellisel määral, et koostada piisava edulootusega kaebus. Oluline pole sealjuures küsimus, kas kahju tekitaja oma vastutust eitab. [---] Kahjust teadasaamise hetke ei saa siduda Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtuasjas Tunis vs. Eesti
59. detsembril 2013 tehtud otsusega, sest õigusliku hinnangu saamine asjaoludele (antud juhul hinnang, et teatud tingimustel võib alla 3 m2 kambripinda ühe isiku kohta olla kvalifitseeritav Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 3 rikkumisena) ei oma kaebetähtaja kulgema hakkamise seisukohalt tähtsust. [---] Jätkuvalt kahju tekitavates tingimustes viibimise korral tuleb hinnata, kas ja millisel hetkel pidi isikul olema piisavalt informatsiooni kahjunõuet õigustavatest asjaoludest. Kui on ilmne, et isik pidi kahjust ja kahju tekitajast teada saama varem, kui lõppes jätkuv toiming, hakkab ka kahjunõude esitamise tähtaeg kulgema enne jätkuva toimingu lõppemist. [---] Ebamäärasust, mis kaasneb kaebetähtaja kulgemahakkamisega niisugustes asjades, aitab tasandada kaebetähtaja 3-aastane pikkus. Kaebuse esitamisega viivitamine ei tohi olla kantud eesmärgist saada suuremat hüvitist. [---] Kolleegium leiab, et kui isikut hoitakse pikaajaliselt kinnipidamiskohas väidetavalt ebainimlikes tingimustes, võib eeldada, et ta adub tingimuste inimväärikust rikkuvat iseloomu mõistliku aja jooksul, sõltumata kahjustava tegevuse jätkumisest. Kui mittevaralise kahju nõude aluseks olevad asjaolud on isikule teada, ei takista miski piisava edulootusega kahjunõude koostamist, sest kahju põhjustanud isikus kaebajal kahtlust olla ei saanud. [---] Kolleegium ei hakka hindama, kas kaebaja väidetavalt õigusvastastes tingimustes kinnipidamise toiming lõppes seetõttu, et ta viidi kartserikaristuse kandmiseks teise vanglasse, sest eluliselt usutav pole, et kaebaja ei saanud kartserikaristusele eelnenud üle aasta kestnud kinnipidamise jooksul aru kaebuse aluseks olevatest asjaoludest.“ Viimane ajavahemik, mil kaebaja viibis järjestikku Tallinna Vanglas, oli
60. mai 2010 −
61. veebruar
62. Enne seda viibis kaebaja Tartu Vanglas. Kaebaja nõuab Tallinna Vanglalt inimväärikust alandavate kinnipidamistingimustega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist järgmiste ajavahemike eest:
63. mai −
64. september 2010 ja
65. september −
66. oktoober
67. Juhindudes eelviidatud Riigikohtu halduskolleegiumi määrusest, leiab kohus, et kaebaja pidi
68. mail 2010 Tallinna Vanglasse paigutamisest alates hiljemalt aasta möödumisel, s.o
69. a mais, kahjunõuet õigustavatest asjaoludest aru saama sellisel määral, et koostada piisava edulootusega kahju hüvitamise taotlus. Seega tuleb kohtu hinnangul kahjunõude esitamise tähtaja algus siduda
70. a maiga ning tähtaeg lõppes seega
71. a mais. Kaebaja esitas praeguses asjas vaatluse all olevate ajavahemikega seoses kahjunõude Tallinna Vanglale
72. novembril 2014, st tähtaega ületades.
73. Kohus nõustub Tallinna Vanglaga, et praegusel juhul puudusid objektiivsed põhjused taotluse esitamise tähtaja ennistamiseks, samuti ei nähtu subjektiivset laadi asjaolusid, mis tingiksid tähtaja ennistamise. Tallinna Vanglale esitatud kahju hüvitamise taotlusest ja kohtule esitatud kaebusest nähtuvalt pidas kaebaja kinnipidamistingimusi õiguspäraseks, kuni ta sai teada Euroopa Inimõiguste Kohtu
74. detsembri
75. a otsusest asjas Tunis vs. Eesti, kus leiti, et Tallinna Vangla kinnipidamistingimused olid õigusvastased. Kohus leiab, et kaebetähtaja ennistamise objektiivseks põhjuseks ei saa lugeda seda, millal sai kaebaja teada vangla tegevuse õigusvastasusest, kuna vastava teadmise puudumine ei takistanud tal 3 3-15-445 õigeaegselt halduskohtusse pöörduda. Ka tuleb kolmeaastast tähtaega pidada piisavalt pikaks selleks, et kahju kannatanud isikul oleks soovi korral võimalik oma kaebeõigust realiseerida (vt Tartu Ringkonnakohtu
76. jaanuari
77. a määrus haldusasjas nr 3-13-1407, p 12). Riigikohus on leidnud, et põhiseaduse § 15 lg 1 esimesest lausest tulenev igaühe õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse ei tähenda, et isikul, kes leiab, et tema õigusi on rikutud, peab olema piiramatu võimalus pöörduda kohtusse. Kohtusse pöördumise õiguse mõningane kitsendamine on vajalik õiguskindluse tagamiseks ja kohtusüsteemi ülekoormamise vältimiseks (Riigikohtu halduskolleegiumi
78. juuni
79. a määrus asjas nr 3-3-1-86-12, p 11).
80. Kuna praeguses asjas vaatluse all olevaid ajavahemikke puudutavas osas ei olnud Tallinna Vanglale esitatud kahju hüvitamise taotlus tähtaegne ja Tallinna Vanglal puudus võimalus taotluse esitamise tähtaja ennistamiseks, oli vangla poolt vastavas osas taotluse tagastamine põhjendatud. Seega ei ole kaebaja kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, mistõttu tuleb kohtul jätta kaebus HKMS § 151 lg 1 p 1 ja § 121 lg 1 p 4 alusel läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Palm kohtunik 4