kohaselt loetakse nõude loovutamine võlgniku suhtes toimunuks alles siis, kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale. Kuna hageja eeltoodut tõendanud ei ole, on loovutamine kostja arvates tühine ning nõue tuleb jätta rahuldamata. 2 3.3 Kui kohus leiab, et loovutamine on seaduslik, vaidleb kostja nõudele vastu. Pooled sõlmisid kaks lepingut: ostu-müügilepingu ja järelmaksulepingu. Lepingu järgi oli ostuhind 22 000 krooni ehk 1 406, 06 eurot. Kostja pidi kokkuleppe kohaselt hagejale tasuma 1 500 krooni ülekandega ja 500 krooni lepingu sõlmimisel, ehk kokku 2 000 krooni (127 82 eurot) Hageja on hagis jätnud märkimata, et kostja tasus lepingu sõlmimisel 500 krooni ehk 31, 96 eurot. Kostja leiab, et hageja on esitanud ebaõige arvestuse. Kostja väidab, et lepingusumma ei ole mitte 26 399, 80 eurot, vaid 24 399, 80 eurot (lepingu hind 22 000 krooni – 2 000 krooni + 600 krooni lepingutasu + 988, 72 järelmaksu lisatasud ja intressid laenujäägilt 2 811, 08 krooni) ehk 1 559, 43 eurot. Hagis märkis hageja lepingusummaks 1 687, 96 eurot ning arvestused on lähtuvalt sellest esitatud valesti. Vahe on tekkinud sellest, et hageja on jätnud märkimata kostja poolt tasutud 1 500 + 500 krooni ehk 127, 87 eurot. 1500 krooni tasus kostja ülekandega ja 500 krooni sularahas. Hagi kohaselt on kostja põhivõlg hageja ees 70, 33 eurot, mis tuleneb tegelikult hageja enda ekslikust arvestusest. Kuna eeltoodust tulenevalt põhinõue hageja ees puudub, tuleb hageja nõue jätta rahuldamata. 3.4 Intresside osas jääb kostjale selgusetuks nii intresside alus kui arvestuse metoodika. Hageja esitatud koondtabeli kohaselt on intressivõlg 39, 52 eurot, kuidas see muutus 69, 90 on kostjale selgusetu. Kostja leiab, et 21.06.2010.a sõlmitud järelmaksulepingut Svea Finantseeringud OÜ-ga saab käsitleda tarbijakrediidilepinguna
Kostja leiab, et lepingu üldtingimuste p 6 (mille kohaselt kohustus laenusaaja tasuma laenuandja nõudel meeletuletustasu 150 krooni) on tühine.
lg 3 p 5 järgi on tühine tüüptingimus, millega krediidiandjal on õigus nõuda krediidisaajale kirjalike teadetega seotud kulutuste hüvitamist krediidiandja nimekirja järgi. Kostja palub jätta meeldetuletuste eest esitatud 14 euro väljamõistmise jätta rahuldamata. 3.5 Kostja leiab, et hageja esitatud viivisenõue on põhjendamatu üksnes selle tõttu et kostja vastu esitatud põhinõue on alusetu. Kostja märgib, et juhul, kui kohus leiab, et viivise nõue on põhjendatud, palub kostja vähendada see 0-ni. Kostja ainus sissetulek on pension ning viivisenõude kahjustaks ebaproportsionaalselt kostja huve. 3.6 Kostja palub hagi jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja menetluskulu on õigusabikulud 240 eurot. KOHTU PÕHJENDUSED
) § 2 lg 1 mõttes. Vastavalt
võib võlasuhe tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest. Poolte vaheline võlasuhe tuleneb müügi- ja järelmaksulepingust.
) § 170. Viidatud sättest tulenevalt loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale. Loovutamine on toimunud ka siis kui nõuet tegelikult ei loovutatud, aga võlgnikule teatati loovutamisest. Selle sätte eesmärk on võlgniku kaitse, mis tähendab, et kui nõude loovutamisest on võlgnikule teatatud, võib ta põhimõtteliselt täita kohustuse uuele võlausaldajale. Sel juhul ei saa nõude loovutanud võlausaldaja enam tema vastu täitmise nõuet esitada. Nimetatud sätte eesmärk ei ole välistada võlgniku vastuväide selle kohta, et nõude loovutamine ei ole kehtiv. Võlgnik võib
lg 1 alusel esitada uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal, samuti neid vastuväiteid, mis tulenevad nõude loovutamises (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-35-05 p 17). 16.05.2013.a loovutas Svea Finantseerimine OÜ nõude V. G.i vastu 154, 23 eurot Lux Eesti OÜ-le (tl 24). Kohus nõustub kostja väitega, et hageja ei ole tõendanud, et loovutamise teade oleks V. G.ile kätte toimetatud, kuid kohus rõhutab, et teatise saatmine /saatmata jätmine ei vabasta kostjat oma kohustuste täitmisest. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks kohustuse täitnud ka senisele võlausaldajale. Kostja väide, et ta sai nõude loovutamisest teada alles hagiavalduses, ei vasta tõele. 03.06.2013.a on Lux Eesti OÜ saatnud kostjale pretensiooni võla tasumiseks (tl 28). Kohtule ei ole esitatud andmeid, et võlgnik oleks pretensioonile vastu vaielnud või Lux Eesti OÜ nõudele vastuväiteid esitanud. 8. Hagiavalduse kohaselt on kostja jätnud lõpuni tasumata järelmaksulepingust tulenevad osa- ja intressimaksed. Oma nõuet tõendab hageja lepingu ja maksete koondtabeliga. Kostja ei ole millegagi tõendanud, et tal ei ole täitmata kohustust hageja ees või ta on oma kohustuse kohaselt täitnud. Seega on ta kohustust rikkunud. Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 peab kumnki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded või vastuväiteid. Pool valib ise, milliste tõenditega ta oma väiteid tõendab (TsMS § 5 lg 2). 4
Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (
). Kohustuse rikkumine annab võlausaldajale õiguse kasutada õiguskaitsevahendeid võlgniku vastu. Muuhulgas võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja nõuda viivist (
Müügi – ja järelmaksulepingust tulenevalt oli kauba maksumus 22 000 krooni. Svea Finantseerimine OÜ poolt finantseeritav osa oli 20 000 krooni, ostjal tuli maksta müüjale sissemaksena 2000 krooni. Lepingu sõlmimisel lisandus juurde lepingutasu 600 krooni ja järelmaksu lisatasu 988, 72 krooni – järelmaks intressita oli kokku 21 588, 72 krooni ehk 1 379, 77 eurot, vt koontabeli 3. veerg (tl 26) so põhiosamakse iga kuu ca 57, 50 eurot (koondtabeli 5. veerg) Lepingu järgi oli kokkulepitud intressimäär 12, 5% .
lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse täitmiseni. Kui lepinguga on 4ettenähtud kõrgem intressimäär kui
sätestatud, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär Lepingu üldtingimuste p 2 tulenevalt lasus ostjal kohustus tasuda Svea Finantseerimise OÜ-le müügihinna (millest maha arvatud sissemakse), lepingutasu, tasumistähtaegade pikendamise intress, järelmaksu lisatasud koos intressiga. Hageja kõrvalnõue 69, 90 koosneb intressivõlast 39, 52 eurot, lisaintressist 10, 39 eurot ja viivisest 19,99 eurot. Kostja intressivõlg hageja ees on 39, 52 eurot (tl 27, tabeli viimane veerg), lisaintress 10, 39 (vt lepingu p 2 ja tabeli 8.-
5 Kohus juhib siinkohal kostja tähelepanu asjaolule, et hagiavalduse kirjeldavas osas märgib küll hageja nõudeosana ka meeldetuletustasude nõuet 14 eurot, kuid hagiavalduse resolutsioonis seda ei nõua. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus, et 14 euro meeldetuletustasude väljamõistmise nõuet ei ole hageja kohtule esitanud. Kohus nõustub kostjaga selles, et kostja ja Svea Finantseeringud OÜ vahel sõlmitud järelmaksulepingut saab käsitada tarbijakrediidilepinguna
tähenduses ning selle tüüptingimuste p 6 tulenev kostja kohustus tasuda meeldetuletusteatise ja/või telefoni kõne eest 150 kroni (ehk 9,59 eurot) võib olla tühine
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.