KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg 30. november 2012 Kriminaalasja number 1-09-16752 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Agu Timmi, Paavo Randma Kohtuistungisekre

§ 121

; § 391 lg 1 - § 25 lg 1, 2; § 263 p 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)

1. augusti 2012 otsus Apellatsioonide esitajad süüdistatav Igor Komyagin ja tema kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Igor Belugin Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Konstantin Rostovtsev Süüdistatav Igor Komyagin (Komjagin) isikukood:16609133716; aadress elukohana: XXX. Viibimiskoht Viru Vangla. Varem kriminaalkorras karistatud 2 korda Kaitsja Igor Belugin Tõlk Alla Lašmanova Kohtuistungi aeg ja koht
2. november 2012, Tartus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p -st 1 jätta Viru Maakohtu
3. augusti 2012 kohtuotsus muutmata, apellatsioonid rahuldamata. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Lillo ja Lõhmus kaudu 620,64 eurot (kuussada kakskümmend eurot kuuskümmend neli senti) advokaat Igor Beluginile tema poolt apellatsioonimenetluses Igor Komyaginile riigi õigusabi osutamise eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 185 lg 2 alusel välja mõista Igor Komyaginilt menetluskulud, s.o kaitsjatasu advokaat Igor Belugini poolt osutatud õigusabi eest 620,64 eurot riigituludesse. Igor Komyaginil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal nr
4. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus „ees-ja perekonnanimi 1-09-16752 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis
5. novembril
6. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
7. detsembrist
8. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates
9. detsembrist
10. Asjaolud ja menetluse käik
11. 20.10.2009 saabus Viru Maakohtusse süüdistusakt, mille kohaselt esitati I. Komyaginile alljärgnevad süüdistused. I. Komyaginile esitati süüdistus

§ 263

p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises mis seisnes selles, et : - tema 29.02.2008 kella 13.00 paiku, olles alkoholijoobes avalikus kohas – Narvas, XXX maja 1. trepikoja välitrepil – saades aru, et arvete klaarimine kannatanuga toimub avalikus kohas, ignoreerides kannatanu õigust isikupuutumatusele lõi põhjuseta 2 korda rusikaga näkku F.G. Kannatanu püüdis ennast tema käes olnud taburetiga kaitsta ja tal õnnestus I. Komyagini juurest põgeneda ja politseipatrulli välja kutsuda. 10 minuti möödudes väljus kannatanu trepikojast ja nägi uuesti I. Komyaginit, kes tormas kannatanu juurde ja lõi teda uuesti rusikaga meelekohta. Oma tegevusega tekitas I. Komyagin kannatanule näo põrutuse ning hematoomi ja füüsilist valu. - tema 09.12.2008 kella 17.30 paiku Narvas, XXX asuva elumaja esimese trepikojas esimese ja teise korruse vahel asuval trepil saades aru, et ta asub avalikus kohas, ignoreerides kannatanu õigust isikupuutumatusele ilma põhjuseta, lõi E.M. (J.M. ) jalaga selja piirkonda, millega tekitas kannatanule füüsilist valu. 2 Lisaks esitati I. Komyaginile süüdistus ka

§ 121

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises selles, et: - tema 09.12.2008 ajavahemikul kell 17.30–18.00 Narvas, XXX asuvas korteris lõi rusikaga näkku D.K. , millega tekitas kannatanule näo põrutuse, hematoomi ja füüsilist valu. - tema 28.01.2009 kella 23.00 paiku, olles alkoholijoobes, Narvas, XXXX asuvas korteris lõi kaks korda enda ema V.K. (K) rusikaga näo piirkonda, millega tekitas kannatanule füüsilist valu, näo põrutuse ja hematoome. - tema 22.04.2009 kella 15.00 paiku, olles alkoholijoobes Narvas, XXX maja esimeses trepikojas, isiklike vaenulike suhete tõttu haaras kätega D.K. jopest ja lõi rusikatega vastu pead, pärast lükkas D.K. t, mille tõttu kannatanu kukkus trepist alla. Kannatanule on tekitatud näo vigastushaav ja füüsiline valu. Samuti esitati I. Komyaginile süüdistus

§ 391

lg 1 – § 25 lg 1,2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises selles, et tema, olles isik, kelle suhtes 21.11.2008 kohaldati otsusega nr EE560/565 karistust rahatrahvi 360 krooni näol tolliseadustiku § 73 lg-s 1 ettenähtud väärteo eest, mis oli toime pandud 24.10.2008, taas 20.07.2009 kell 03.05, ületades jalgsi Euroopa Ühenduse piiri Narva maantee tollipiiripunkti jalakäijate terminali kaudu aadressil Narva, Peterburi tee 1, liikudes Vene Föderatsioonist Eesti Vabariigi territooriumile, piiri passikontrollile järgneva tollikontrolli käigus, deklareerides suuliselt 40 tükki Venemaa päritolu Venemaa aktsiisimärkidega sigarette “Bayron”, üritas toimetada deklareeritavat kaupa üle tollipiiri tollikontrolli eest varjatuna. Kuid kavandatud tegu lõpule viia ning välja viia tollikontrollitsoonist deklareeritavat ja tollikontrolli eest varjatud kaupa tal ei õnnestunud temast sõltumatutel põhjusel: tollikontrollitsoonis läbiviidud tollikontrolli tulemusel avastati I. Komyaginil lisaks deklareeritule veel 200 Venemaa päritoluga ja aktsiisimärkidega sigaretti “Bayron”, mis olid peidetud tema riiete alla kõhu peale pükstevärvli vahele. 16.08.2010 saabus Viru Maakohtusse süüdistusakt, mille kohaselt esitati I. Komyaginile alljärgnevad süüdistused. I. Komyaginile esitati süüdistused

§ 121

järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises mis seisnes selles, et: - tema 01.03.2010 kella 17.45 paiku Narvas, XXX maja trepikojas, isiklikke vaenulikke suhete tõttu tekkinud tülis, lõi kätega näo piirkonda S.K., millega tekitas kannatanule pealaenaha pindmise vigastuse ja füüsilist valu. - tema 11.03.2010 kella 01.00 paiku, olles alkoholijoobes Narvas, XXX asuvas korteris, lõi kätega vastu nägu ja selja piirkonda oma ema V.K., millega tekitas tal peaaju põrutuse, selja põrutuse ja füüsilist valu. - tema 06.05.2010 kella 13.00 paiku, olles alkoholijoobes Narvas, XXX asuvas korteris, isiklike vaenulike suhete tõttu tekkinud tülis lõi kolm korda rusikaga vastu nägu oma isa V.K. (V.K.), millega tekitas füüsilist valu ja näovigastusi. Viru Maakohtu 26.08.2010 määrusega ühendati kriminaalasjad nr 1-09-16752 ja nr 1-1010486

§ 121

järgi ja

§ 391lg 1 – § 25 lg 1,2 järgi.

1. Tartu Ringkonnakohtu 17.05.2012 määrusega tühistati Viru Maakohtu 12.12.2011 kohtuotsus ja saadeti kriminaalasi Viru Maakohtu samale kohtukoosseisule uue kohtuotsuse tegemiseks.
2. Viru Maakohtu 10.08.2012 otsusega tunnistati I. Komyagin süüdi

§ 121järgi ning talle mõisteti karistuseks 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud vangistust.

Samuti tunnistati ta süüdi

§ 391

lg 1 - § 25 lg 1, 2 järgi, mõistes karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

§ 64lg 1 alusel mõisteti I.

Komyaginile liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 9 (üheksa) kuud vangistust, mille hulka arvati

§ 68

lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aega alates 23.04.2009 kuni 24.04.2009, s.o 2 (kaks) päeva mõistes lõplikuks karistuseks 2 (kaks) aastat 8 (kaheksa) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust alates 06.05.

1. Esimese astme kohtu otsuse apelleeritava osa sisu
2. Maakohus, kuulanud ära tunnistajad, uurinud ja avaldanud kriminaalasja materjalides kogutud tõendeid ning neid kogumis oma siseveendumuse kohaselt hinnates, jõudis järeldusele, et I. Komyagini süü

§ 121ja § 391 lg 1-§ 25 lg 1, 2 kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud.

Kohus kvalifitseeris 09.12.2008 E.M. ja 29.02.2008 F.G. osas toime pandud teod ümber

§-lt 263

§-le 121, kuivõrd puudusid tõendid, et rikuti avalikku korda. Maakohus leidis, et I. Komyagini süü talle etteheidetavate süütegude toimepanemises on tõendatud kannatanute V ja V K., F.G., D.K., E.M. ning S.K. ütlustega, samuti dokumentaalsete tõenditega, s.o Narva Haigla poolt välja antud õienditega kannatanutele tekitatud kehavigastuste kohta. 5.1 Maakohus märkis 29.02.2008 toimunud episoodi osas, et see on tõendatud kogumis kannatanu F. G ütlustega, Narva Haigla õiendiga ja tunnistaja T.H. ütlustega. I. Komyagini väide, et ta kuritegu toime ei pannud, on tõenditega ümber lükatud. Kohus ei arvestanud tunnistaja M.T. ütlusi, kuna nimetatud isik sündmust pealt ei näinud. 5.2 Maakohus leidis 09.12.2008 toimunud E.M. kehalise väärkohtlemise episoodi analüüsides, et I. Komyagini süü on tõendatud kannatanu enda ütlustega, mida kinnitavad kannatanu D.K. ütlused. I. Komyagin tunnistas ennast kohtu hinnangul süüdi, kui andis ütlusi, et 09.12.2008, kell viis läbi koju tulles tõukas ta naisterahvast pisut parema käega selga. 5.3 Maakohus leidis, et 09.12.2008 toime pandud D.K. peksmise episoodis on I. Komyagini süü tõendatud kannatanu ütlustega, mida kinnitavad ka kannatanu E. M. ütlused. Kannatanu ütlusi kinnitab Narva Haigla õiend. Maakohus märkis, et teiste tõenditega on ümber lükatud I. Komyagini väide, et ta lõi K. esimesena enesekaitseks. 5.4 22.04.2009 toime pandud D.K. i peksmise episood on tõendatud kannatanu ütlustega, mis riimuvad kannatanu E. M ütlustega. Nimetatud ütlusi kinnitab ka Narva Haigla õiend. Kohus 4 märkis, et I. Komyagin oli teo toimepanemise ajal nii tugevas alkoholijoobes, et ta toimunut ei mäleta ja tema ütlused on seetõttu põhjendamatud. 5.5 Maakohus leidis, et 06.05.2010 toimunud V.K. peksmine on tõendatud kannatanu enda ütlustega ja kannatanu V.K. ütlustega. Tunnistaja G.B. ütlustega on ümber lükatud I. Komyagini väide selle kohta, et ta tunnistajaga tol päeval koos oli. Samuti luges kohus sel põhjusel ümber lükatuks süüdistatava väited, mille kohaselt kohtus ta isaga pargis ja teda ei löönud. 5.6 Maakohus märkis 20.07.2009 toime pandud salakaubaveo episoodi kohta, et see on tõendatud isiklike asjade läbivaatuse aktiga, asitõendi vaatlusprotokolli ja selle lisadega ning I. Komyagini enda ütlustega. 5.7

§ 121teokoosseisu subjektiive tunnuse hindamisel märkis maakohus, et I.

Komyagin, lüües kannatanuid, teadis, et tekitab neile füüsilist valu ja tervisekahjustusi ning tahtis seda. Samuti teadis I. Komyagin, et Euroopa Liitu on lubatud toimetada ainult 40 sigaretti. Sellele vaatamata üritas ta tollikontrolli eest varjatuna toimetada üle tollipiiri varjatuna veel 200 Venemaa päritoluga ja aktsiisimärkidega sigaretti „Byron“, mis olid peidetud riiete alla kõhu peale püksivärvli vahele. 5.8 Maakohus arvestas karistust mõistes, et süüteos ei esinenud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Süüdistatav pani toime mitu tahtlikku teise astme kuritegu. Arvestades I. Komyagini käitumist pärast süüteo toimepanemist, leidis kohus, et süüdistatav ei kahetse toimepandud kuritegusid. Aastate jooksul on ta korduvalt peksnud oma eakaid vanemaid, naabreid ja teisi isikuid. Teda on ka varem kohtu poolt karistatud. Kuna I. Komyagin pani toime rea kuritegusid, ei pidanud kohus võimalikuks teda karistada rahalise karistusega ja leidis, et I. Komyagin väärib maksimaalset

§ 121ettenähtud karistust, s.o kolme aastat vangistust.

Arvestades kuritegude toimepanemise ajavahemikku 2008-2010, s.t rohkem kui 2 aastat tagasi, samuti I. Komyagini tervislikku seisundit, pidas kohus võimalikuks kergendada talle mõistetavat karistust ning mõista karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust. Maakohus märkis

§ 391lg 1 järgi karistust määrates, et kuivõrd I.

Komyagin pani teo toime ühel korral, võib teda karistada sanktsiooni miinimummäära lähedase karistusega, s.o 3 kuu vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 23.04.2009 kuni 24.04.2009, s.o 2 päeva. Apellatsioonides esitatud taotluste sisu 6. Viru Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni I. Komyagini kaitsja I. Belugin, kes taotleb tühistada maakohtu otsus

§ 121episoodide järgi ning teha selles osas uus otsus.

Mõista I. Komyagin õigeks 29.02.2008, 09.12.2008, 22.04.2009 ja 06.05.2010 süüdistuse episoodides. Kui kohus nendes episoodides jõuab järeldusele I. Komyagini süüs, tuleb karistuse määramisel arvestada, et süükspandava teo toimepanemisest on möödunud 3,5-4,5 aastat või rohkem. Samuti taotleb kaitsja tühistada I. Komyaginile karistuse mõistmine

§ 391

lg 1§ 25 lg 1,2 järgi ja kergendada karistust, võttes arvesse süüdistuse väikest mahtu ja 5 süüdistatava kahetsust ning määrata karistuseks 1 kuu vangistust. Süükspandava teo toimepanemisest asja ringkonnakohtus arutamiseni möödub peaaegu 4 aastat. Kaitsja taotleb samuti tühistada kohtuotsus lõpliku karistuse osas ning kergendada karistust

§ 121järgi.

Kohaldades

§ 64

lg-t 1 lugeda

§ 391

lg 1-§ 25 lg 1, 2 järgi mõistetud kergem karistus kaetuks raskemaga

§ 121järgi ning vabastada I.

Komyagin vahi alt. 6.1 Kaitsja märgib 29.02.2008 episoodi osas, et kohtus avaldatud uuritud tõendid ei lükka ümber süüdistatava seisukohta

§ 121mittetoimepanemises.

Kannatanu ülekuulamisest kohtus ei ole selge uuritava sündmuse toimepanemise kuupäev. Tunnistaja T. H ei tundnud süüdistatavat ära, mistõttu puudub alus arvata, et sündmuskohal nägi ta I. Komyaginit. Kaitsja leiab, et I. Komyaginit selles episoodis süüdi mõistes tuleb karistuse mõistmisel arvestada, et süükspandava teo toimepanemisest kuni asja lahendamiseni ringkonnakohtus on möödunud 4 aastat ja 9 kuud, mistõttu tuleks arvestades Riigikohtu seisukohta asjas nr 3-1-114-11, kus on leitud, et juhul kui kriminaalmenetluse jätkamine riivaks süüdistatava õigust menetlusele mõistliku aja jooksul ebaproportsionaalselt võrreldes avaliku menetlushuviga konkreetses asjas, tuleb kohtul kriminaalmenetlus lõpetada või süüdistatav õigeks mõista, vaatamata võimalusele menetlusaja ülemäärane kestus hiljem karistust kergendades või muul moel isikule hüvitada. 6.2 Kaitsja märgib 09.12.2008 episoodide osas, et kannatanu ütlustest ei nähtu, millisest uuritava sündmuse kuupäevast juttu on. Kannatanu D.K. ütlustest ei selgu, kes on tema abikaasa. Kannatanu E. M ütlustest ei nähtu, et talle on tekitatud füüsilist valu. Uuritud tõendid ei viita ja kohtuotsuses jääb selgusetuks, milliste süüdistuse episoodidega kohus neid kannatanu ütlusi seostab. Kaitsja arvates ei saa välistada, et need kannatanute ütlused puudutavad sündmusi, mis on süüdistuses kirjeldamata, aga sündmus, millele kannatanud viitasid, toimus teisel päeval. Apellandi arvamuse kohaselt kannatanu ütlustest ei nähtu, et talle oleks tekitatud füüsilist valu. Kui kohus siiski leiab, et I. Komyagin on selles episoodis süüdi, tuleb karistuse määramisel arvestada, et väidetava teo toimepanemisest asja arutamiseni ringkonnakohtus möödub peaaegu 4 aastat. Samuti tuleks arvestada eelpooltoodud Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-14-11 seisukohaga. 6.3 Kaitsja märgib 22.04.2009 episoodi osas, et kannatanu D.K. ütlustest ei nähtu, millisest uuritava sündmuse kuupäevast on jutt. Uuritud tõendid ei lükka ümber süüdistatava seisukohta, et 22.04.2009 kella 15 paiku ei saanud ta kannatanu suhtes süüdistuses kirjeldatud tegusid toime panna. Mõistes aga süüdistatava selles episoodis süüdi, palub kaitsja arvestada, et süükspandava teo toimepanemisest asja ringkonnakohtus arutamiseni möödub peaaegu 3 aastat ja 9 kuud. Samuti tuleks arvestada eelpooltoodud Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-14-11 seisukohaga. 6.4 Süüdistatav eitab oma süüd 06.05.2010 episoodis ja on andnud ütlusi, mille kohaselt ta tarvitas tol päeval isaga ja G- nimelise naisega alkoholi. Pärast G kojusaatmist kohtus I. Komyagin pargis isaga, kelle nägu oli verine. Süüdistatav saatis isa koju ja läks seejärel välja alkoholi tarvitama. Naastes heitis ta magama, kuid kohale tuli politsei, kes ta kaasa viis. Isa peksmist I. Komyagin eitab. Lubamatu on tõendina kasutada surnud tunnistaja G.B. eeluurimisel antud ütlusi. 6 Maakohus ei selgita, miks ta leidis, et kannatanu V.K. ja tunnistaja V.K. ütlused on antud 06.05.2010 sündmuse kohta, mitte mõnel teisel kuupäeval toimunu osas. V ja V. K. ütlused on kooskõlas osas, mille kohaselt toimusid nende peres konfliktid pojaga tihti. Uuritud tõendid ei lükka ümber süüdistatava seisukohta, et 06.05.2010 kella 13.00 paiku ei pannud ta toime kirjeldatud tegusid kannatanu suhtes toime. 7. Süüdistatav I. Komjagin esitas samuti apellatsiooni, milles toodud mõtteavaldustest võib järeldada, et süüdistatav taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist täiendavaks uurimiseks (apellandi kinnitusel ei vaadatud läbi tema avaldusi F.G. , V.K. ja ERGO kindlustuse vastu). I. Komyagin toob välja otsuse osad, mida soovib vaidlustada: süüdistus

§ 121järgi F.G.

, D.K. ja V.K. avalduste alusel. Samuti karistuse ja 06.05.2010 kohaldatud elukohast lahkumise keelu osas. I. Komyagin vaidlustab Viru Maakohtu tegevuse seoses ebaseadusliku ekspertiisi määramisega ja kohtu keeldumise apellandi tsiviilhagi läbivaatamise osas. Apellant leiab, et Tartu Ringkonnakohus pidanuks kriminaalasja saatma olukorras, kus maakohus oluliselt rikkus kriminaalmenetlusõigust, vastavalt KrMS § 341 lg 1 ja 2 esimese astme kohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. I. Komyaginil on mitmeid etteheiteid kaitsja tegevusele – ta märgib, et talle ei tutvustatud kriminaalasja materjale ja palub kaitsja taandamist. 17.03.2008 toimus tema üle kuulamine, kus ta esitas tõeseid ütlusi. Ta rääkis, et politseipatrulli asemel tuli sündmuspaigale kiirabi, kes küsis F.G. lt, kas viimane vajab abi. F. G keeldus abist ja osutas I. Komyaginile, kellel oli ajukoljutrauma peaarmiga. Politseipatrull märgitud aadressile ei tulnud. F.G. vaen oli korter X omaniku vastu, kuhu I. Komyagin suundus ja kus ta kella 15.00 viibis. Alkoholijoobe tuvastamise protokoll asjas puudub, samuti politsei protokoll. Kriminaalasja materjale talle ei tutvustatud. D.K. laim tuleneb oletustest ja siseveendumusest sündmuste toimumise kohta. I. Komyagin märgib, et E. M ta ei puutunud. D.K. t ta küll lõi V.K. korteris, ent see oli tingitud enesekaitse vajadusest. Episoodis aadressil XXX soovis S. K apellandile näidata jiu-jitsu võtteid – haaras temast kinni ja tahtis visata trepi peale, ent sai ise peaga trepi tugevust proovida – sealt ka löök ja marrastus pealael. Mingeid lööke keha piirkonda ta ei teinud. Apellant heidab ette, et kohtunik I. M ei menetlenud tema poolt esitatud tsiviilhagisid ja peab seda Eesti Vabariigi seadusandluse jämedaks rikkumiseks. Apellant heidab ka advokaadile ette ametikohustuste mittetäitmist. Samuti lisab ta, et 10.08.2012 takistati tal kohtuistungist osavõttu. Apellant leiab, et ekspertiisi määrus on ebaseaduslik ja tehtud ilma advokaadi juuresolekuta. Lisaks soovib I. Komyagin esitada tsiviilhagi doonoriverekeskuse, kohtunik M-L. Aaviksoo, advokaat I. Belugini ja prokurör S. Hristoforova vastu

§-de 135, 136, 310, 311 alusel, A.K.´i vastu

§ 311alusel, S.

P vastu

§ 311alusel; P.G., Z ja S.K.

vastu

§ 209alusel; V.K.

vastu moraalse ja materiaalse kahju nõudes koos lapsevanema õiguste äravõtmisega. Samuti esitada avalduse selle kohta, et F. G, D.K. ja S. K on andnud valeütlusi ja esitanud valeandmeid (

§ 280, 320).

Soovib esitada hagi kohtunik I. M, K. Rostovtsevi ja I. Belugini vastu seoses ebaseadusliku kohtukoosseisuga ja

§ 306alusel I.

Komyagini avalduse läbi vaatamata jätmise tõttu ja 2009 aastal foto viimise eest prokurör S. Hristoforovale.

§ 306

ja

§ 214

alusel ERGO kindlustuse vastu ning ekspertiisi tegemise tõttu EV vastu

§ 321, § 322 alusel.

7 Apellant keeldub kategooriliselt kohtukulusid maksmast ja palub need jätta kohtu kanda ebaseadusliku kohtukoosseisu tõttu. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

1. Ringkonnakohtu istungil jäid kaitsja ja süüdistatav esitatud apellatsioonide juurde. Süüdistatav I. Komyagin selgitas, et soovib maakohtu otsuse tühistamist ning kriminaalasja saatmist maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Prokurör vaidles esitatud apellatsioonidele vastu taotledes maakohtu otsuse muutmata jätmist.
2. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et esitatud apellatsioonid jäävad rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. Sellest tulenevalt ringkonnakohus ei korda maakohtu otsuses toodud põhjendusi, vaid alljärgnevalt toob omapoolsed seisukohad apellatsioonides toodud peamistele väidetele.
3. Esmalt võtab ringkonnakohus seisukoha I. Komyagini apellatsioonis toodud väidete osas, mis seonduvad väidetavate kriminaalmenetlusõiguse rikkumistega antud kriminaalasja menetlemise käigus. Süüdistatava poolt esitatud asjasse mittepuutuvad ning sisuliselt solvavad arvamuseavaldused apellatsioonis nimetatud isikute suhtes, samuti I. Komyagini haginõuded apellatsioonis nimetatud kohtunike, prokuröride ja teiste isikute suhtes jätab ringkonnakohus tähelepanuta, kuna need ei ole käesoleva kriminaalasja vaidlusesemeks. 10.1 Esmalt on I. Komyagin seisukohal, et maakohtu otsus tuleks tühistada ning kriminaalasi saata täiendavale uurimisele. Selles osas märgib ringkonnakohus, et nimetatud taotlust ei ole võimalik rahuldada, kuna kehtiv kriminaalmenetluse seadustik kriminaalasja täiendavale uurimisele saatmise võimalust ette näe. 10.2 Samas on I. Komyagin arvamusel, et vaidlustatud maakohtu otsuse on teinud ebaseaduslik kohtukoosseis, kuna Tartu Ringkonnakohus oleks pidanud oma 17.05.2012 määrusega saatma kriminaalasja arutamiseks teisele kohtukoosseisule. Siinkohal selgitab ringkonnakohus, et Tartu Ringkonnakohtu 17.05.2012 määrusega saadeti kriminaalasi Viru Maakohtu samale kohtukoosseisule uue kohtuotsuse tegemiseks (5 kd, tl 109-113). Nimetatud määruse kohaselt heideti maakohtule ette põhiliselt kohtuotsuses põhjenduste puudumist, mis on hinnatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes. Kuna maakohtu poolsed menetlusõiguslikud minetused puudutasid kohtuotsuse tegemist, saadetigi kriminaalasi Viru Maakohtu samale kohtukoosseisule uue kohtuotsuse tegemiseks. Nimetatud otsustus on kooskõlas KrMS § 341 lg-s 2 ja 4 sätestatuga, mistõttu oli käesolevas kriminaalasjas 12.12.2011 kohtuotsuse teinud kohtukoosseis kohustatud II astme kohtulahendis osundatud kohtuotsuse tegemist puudutavad menetlusõiguslikud minetused ise kõrvaldama. Sellest tulenevalt ongi sama kohtukoosseis teinud 10.08.2012 uue kohtuotsuse, mistõttu I. Komyagini seisukoht sellest, et kohtuotsuse on teinud ebaseaduslik kohtukoosseis, on põhjendamatu. 10.3 I. Komyagin on seisukohal, et ebaseaduslik on kohtukoosseis ka seetõttu, et kriminaalasjas osalevad jätkuvalt sama prokurör - K. Rostovtsev ning kaitsja I. Belugin. Samuti on süüdistatav arvamusel, et I. Belugin on jätnud kaitsja kohustused täitmata. 8 Ringkonnakohus märgib, et I. Komyagini teadmised kriminaalmenetlusõigusest on ekslikud. Ringkonnakohus selgitab, et prokurör ja kaitsja ei ole kuulu kohtukoosseisu, vaid tulenevalt KrMS §-st 17 on prokuratuur, süüdistatav ja tema kaitsja kohtumenetluse pooled. Maakohtu koosseis aga sätestatakse KrMS §-s 18, mille kohaselt arutab maakohtus sõltuvalt kuritegude raskusastmest kriminaalasja kohtunik ainuisikuliselt või siis koos kahe rahvakohtunikuga. Maakohus tegi kohtuistungit korraldamata uue kohtuotsuse (KrMS § 341 lg 4), mille vaidlustasid süüdistatav ja tema kaitsja, mistõttu on ka apellatsiooniastmes jätkuvalt kohtumenetluses poolteks prokurör K. Rostovtsev ja kaitsja I. Belugin. I. Komyagin taotles talle riigi õigusabi korras määratud kaitsja taandamist, leides et I. Belugin ei ole oma ametikohustusi täitnud korrektselt. Ringkonnakohus ei tuvastanud ühtegi KrMS §-s 54 sätestatud asjaolu, mis tingiks kaitsja taandumise käesoleva kriminaalasja menetlusest. Samuti puuduvad KrMS §-s 55 sätestatud põhjendatud alused kaitsja taandamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaitsja I. Belugin kuritarvitanud oma menetlusseisundit, on tegutsenud süüdistatava huvides ning täitnud kaitseülesandeid korrektselt. 10.4 I. Komyagin leiab, et tema kriminaalasja arutamisest osavõttu alusetult takistati. 10.4.1 Ringkonnakohus märgib, et KrMS § 269 lg 2 p 1 kohaselt võib kriminaalasja erandlikult arutada süüdistatava osavõtuta, kui ta on eemaldatud istungisaalist KrMS § 267 lg-s 1 sätestatud alusel ja korras. KrMS § 267 lg 1 p 1 sätestab, et kui süüdistatav rikub kohtuistungi korda ega täida kohtuniku korraldust, võib kohtumääruse alusel ta ajutiselt või kogu istungi ajaks saalist eemaldada. Maakohtu istungi protokollist nähtub, et süüdistatav I. Komyagin rikkus kohtuistungi korda, mistõttu tegi kohtunik talle kahel korral suulise hoiatuse sellise käitumise lubamatuse kohta. Samuti selgitas kohtunik, et kui süüdistatav jätkab istungi korra rikkumist, võidakse ta kohtusaalist eemaldada (3 kd, tl 149 p). Kuna I. Komyagin jätkas kohtuistungi korra rikkumist, eemaldati süüdistatav kohtusaalist maakohtu 06.12.2011 määrusega (3 kd, tl 152153). 12.12.2011 väljastati I. Komyaginile ka kohtuistungi protokolli koopia vene keeles (4 kd, tl 52). Eeltoodud asjaoludest tulenevalt oli I. Komyagin kohtuistungi korda rikkuva käitumise tõttu seaduslikul alusel kohtusaalist eemaldatud ning samas tagati talle õigus tutvuda maakohtu istungi protokolliga. 10.4.2 I. Komyagini väite kohta, et teda takistati 10.08.2012 kohtusse ilmumast, märgib kriminaalkolleegium järgmist. Kuna Tartu Ringkonnakohtu 17.05.2012 määrusega saadeti kriminaalasi maakohtu samale koosseisule uue kohtuotsuse tegemiseks, oli maakohus KrMS § 341 lg 4 viimase lause kohaselt vaba otsustamaks kas kriminaalasja õigeks lahendamiseks on vajalik teha täiendavaid menetlustoiminguid või mitte. Kuna maakohtul oli võimalik kohtuotsuse puudused kõrvaldada uue kohtuotsuse tegemisega, puudus kohtul vajadus ka menetlusosaliste kohtusse kutsumiseks. 10.5 I. Komyagin leiab, et ekspertiisimäärus on ebaseaduslik ja tehtud advokaadi juuresolekuta. 9 Esmalt tuleb märkida, et arusaamatuks jääb, miks pidanuks ekspertiisimääruse koostamise juures viibima advokaat. Toimiku materjalidest nähtub, et maakohtu istungil 15.11.2010 esitati taotlus I. Komyagini suhtes kohtupsühhiaatria ekspertiisi teostamiseks, mille tingis süüdistatava ebaadekvaatne käitumine. Kohus oma 17.11.2010 määrusega rahuldas nimetatud taotluse ning määras süüdistatava suhtes kohtupsühhiaatria ekspertiisi (2 kd, tl 87, 90-92). Kuna ambulatoorse ekspertiisi teostamise käigus ei olnud võimalik anda kindlat seisukohta I. Komyagini psüühilise seisundi kohta (2 kd, tl 105-107), määras maakohus 05.01.2011 määrusega I. Komyagini suhtes statsionaarse kohtupsühhiaatria ekspertiisi (2 kd, tl 111-112). 29.06.2011 koostatud kohtupsühhiaatria ekspertiisi aktis nr KP-0055-11/1887 andsid eksperdid hinnangu I. Komyagini vaimsele seisundile (3 kd, tl 31-37). Kuna süüdistatav oli ekspertide hinnangu kohaselt võimeline kohtuistungil osalema, jätkas maakohus ka kriminaalasja menetlemist 05.12.2011 (tl 149). Eeltoodud asjaoludest tulenevalt oli maakohus põhjendatult määranud I. Komyagini suhtes kohtupsühhiaatria ekspertiisi läbiviimise ning mingeid menetlusõiguslikke rikkumisi siinkohal ringkonnakohus ei tuvastanud. 10.6 I. Komyagin on avaldanud seisukohta, et menetluskulusid ta ei hüvita, kuna kohtukoosseis oli ebaseaduslik. Ringkonnakohus märgib, et süüdistatava põhjendus menetluskulude mittetasumise kohta ei tulene kriminaalmenetluse seadusest. KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kuna maakohus on I. Komyagini kohtuotsusega süüdi mõistnud, tuleb ka süüdistataval eelviidatud sättest tulenevalt kriminaalmenetluse käigus tekkinud menetluskulud Eesti Vabariigile hüvitada. Oma seisukoha kohtukoosseisu väidetava ebaseaduslikkuse kohta avaldas ringkonnakohus juba käesoleva kohtuotsuse punktides 10.2 ja 10.3, mistõttu siinkohal seda üle ei korda.
4. Vaidlustatud süüteod

§ 121järgi.

11.1 Kannatanu F.G. 29.02.2008 toimunud peksmise episoodi osas märgib kaitsja, et kogutud tõendid ei lükka ümber süüdistatava väiteid, et tema ei ole kuritegu kannatanu suhtes toime pannud. Samuti ei olevat kannatanu ütlustest selge sündmuse toimepanemise kuupäev. Kaitsja osundab tunnistaja T. H ütlustele, kes I. Komyaginit ära ei tundnud. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna apellatsioonis toodud argumendid alust I. Komyagini õigeksmõistmiseks kannatanu F.G. suhtes toimepandud kuriteos. Esmalt tuleb osundada KrMS § 61 lg-le 2, mille kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Maakohus on I. Komjagini süü selles episoodis tuvastanud kannatanu ütluste alusel, mida kinnitab AS Narva Haigla tõend. Nimetatud tõendi kohaselt pöördus kannatanu haiglasse 29.02.2008 ning tal tuvastati näo põrutus ja hematoomid (3 kd, tl 197). Tuleb märkida sedagi, et kannatanu ütlustest nähtub, et sündmus toimus 29.02.2008 (kohtuistungi protokoll, 3 kd, tl 156 p, tõlge 4 kd, tl 37 p). Seonduvalt tunnistaja T. H ütlustega märgib ringkonnakohus, et tõepoolest ei ole tunnistaja nimetanud, et kannatanut ründas just nimelt I. Komyagin. Samas on aga kannatanu juba kohtueelsel uurimisel teda rünnanud isikus ära tundnud I. Komyagini (3 kd, tl 185-187). Eeltoodud tulenevalt ei lükka kaitsja argumendid ümber eelkäsitletud tõenditest tulenevat vaieldamatut järeldust, et F.G. suhtes kasutas 29.02.2008 vägivalda I. Komyagin. 10 11.2 09.12.2008 toime pandud E. M kehalise väärkohtlemise episoodi osas märgib kaitsja, et kannatanu ütlustest ei selgu, millal sündmus toimus. Samuti ei selgu kannatanu D.K. ütlustest, kes on tema abikaasa. Lisaks sellele ei nähtu kannatanu E. M ütlustest, et talle oleks tekitatud füüsilist valu. Kaitsja hinnangul ei saa välistada, et kannatanud räägivad mingitest muul ajal toimunud sündmustest. Ringkonnakohus märgib siinkohal, et I. Komyagin tunnistati süüdi kahes 09.12.2008 toime pandud kehalise väärkohtlemise episoodis. Esmalt pani ta toime kuriteo kannatanu E. M suhtes ning seejärel viimase abikaasa D.K. suhtes. Tutvudes mõlema kannatanu ütlustega, on võimalik järeldada, et E. M kehaline väärkohtlemine toimus süüdistuses näidatud ajal, s.o 09.12.

1. E. M ütluste kohaselt läks ta poodi, süüdistatav tuli talle vastu ning lõi teda põhjuseta põlvega tagumikku. Kannatanu läks koju ning rääkis sellest mehele. Mees läks I. Komyaginiga asja selgitama ning viimane lõi ka meest. Nimetatud ütlustest nähtub selgelt, et E. M ja D.K. on abikaasad, mistõttu kaitsja väide sellest, nagu ei oleks võimalik aru saada, kes on D.K. abikaasa, ei ole põhjendatud. Asjaolu, et mõlema kannatanu suhtes kasutas I. Komyagin vägivalda just nimelt süüdistuses näidatud kuupäeval, on kinnitatud SA Narva Haigla tõendiga, millest nähtub, et D.K. pöördus erakorralise meditsiini osakonda 09.12.2008, kus tal tuvastati näo turse ja hematoomid (3 kd, tl 161). Puutuvalt asjaolusse, kas kannatanu E. M tekitas I. Komyagin ka valu, märgib ringkonnakohus, et kannatanu on ütlustes selgesõnaliselt kinnitanud, et süüdistatava löök tekitas talle valu (kohtuistungi protokoll, 3 kd, tl 157 p, tõlge 4 kd, tl 38 p). Ringkonnakohtu hinnangul võib mõlema kannatanu ütluste pinnalt, samuti SA Narva Haigla tõendist nähtuva alusel kindlalt väita, et I. Komyagin pani kannatanute E. M ja D.K. kehalise väärkohtlemise toime 09.12.
2. 11.3 22.04.2009 toimunud episoodi osas märgib kaitsja, et kannatanu D.K. ütlustest ei nähtu, millisest sündmuse kuupäevast käib jutt. Kaitsja hinnangul ei lükka tõendid ümber süüdistatava seisukohta, et ta sel kuupäeval kannatanu suhtes kuritegu toime ei pannud. Ringkonnakohtu hinnangul võimaldavad nimetatud episoodi osas kogutud tõendid asuda seisukohale, et I. Komjagin pani kannatanu D.K. suhtes kehalise väärkohtlemise toime ka 22.04.
3. Selliseks järelduseks annavad aluse tõendite kogum- kannatanute D.K. ja E. M ütlused ning samuti SA Narva Haigla tõend. Nimetatud tõendi kohaselt pöördus D.K. erakorralise meditsiini osakonda 22.04.2009 kell 16.00, kuhu ta toimetati kiirabibrigaadi poolt. Kannatanul tuvastati näo vigastushaav (3 kd, tl 173). Kolleegium leiab, et eeltoodud tõendid kogumis lükkavad ümber I. Komyagini süüd eitavad ütlused, mistõttu ka see kuriteoepisood on leidnud põhjendatult tõendamist. 11.4 Kaitsja on vaidlustanud veel ka 06.05.2010 toimunud kehalise väärkohtlemise episoodi kannatanu V. K suhtes. Siinkohal toob kaitsja vastuväidetena välja I. Komyagini süüd eitavad ütlused. Samuti leiab kaitsja, et põhjendamatult on tõendina kasutatud tunnistaja G. B eeluurimisel antud ütlusi. Lisaks on selgusetu, millistel asjaoludel leiab kohus, et kannatanu V. K ja V.K. ütlused on antud 06.05.2010 sündmuse kohta. Kannatanud ise kinnitavad, et nende peres toimusid konfliktid sageli. Nõustuda tuleb kaitsjaga selles, et kogutud tõenditest on tõepoolest võimalik järeldada, et Komyaginite peres esinesid konfliktid sageli. Samas ei anna nimetatud asjaolu alust väita, et süüdistuses näidatud kuupäeval ei ole V. K suhtes süüdistatav kuritegu toime pannud. 11 Tõendite kogum võimaldab järeldada, et oma isa V. K suhtes kasutas süüdistatav vägivalda just 06.05.
4. Nimetatud järeldust kinnitavad tunnistaja G. B ütlused (3 kd, 215-218). Siinkohal märgib ringkonnakohus, et maakohtu istungi protokollist nähtub, et prokurör taotles KrMS § 291 lg 1 p 1 alusel avaldada ning lisada toimiku materjalide juurde tunnistaja G. B kohtueelsel uurimisel antud ütlused, mille maakohus rahuldas (kohtuistungi protokoll, 3 kd, tl 224, 225 p, tõlge 4 kd, tl 40 p, 42). Seega kooskõlas eeltoodud menetlusõigusliku alusega oli maakohus õigustatud tõendina vastu võtma surnud tunnistaja G. B kohtueelsel uurimisel antud ütluste protokolli, kuna maakohtul ei olnud alust kahelda tunnistaja isiku usaldusväärsuses, antud tõend oli vajalik olulise asjaolu tõendamiseks ning prokuröri taotlusele vastuväiteid kaitsja ei esitanud. Eeltoodust tulenevalt tugines maakohus oma otsuses nimetatud tunnistaja ütlustele põhjendatult. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult I. Komyagini eelnimetatud episoodis süüdi mõistnud ning jätab maakohus otsuse selles osas muutmata. 11.5 I. Komyagini apellatsioonist võib järeldada, et ta ei ole nõus enda süüdimõistmisega ka 01.03.2010 toimunud S. K peksmise episoodis. Ringkonnakohtu hinnangul on I. Komyagini süü selles episoodis põhjendatult loetud maakohtu poolt tõendatuks kannatanu S. K ütlustega selles, et 01.03.2010 väljus ta korterist. Trepimademel seisis süüdistatav koos sõbraga. Nad teretasid omavahel. Jõudes trepist alla postkastideni lõi I. Komyagin teda korduvalt. Kannatanu ütlusi kinnitavad ka tunnistaja P. G ütlused, kellele kannatanu koheselt pärast rünnet teatas, et teda peksis I. Komyagin ning tunnistaja ja kannatanu koos käisid haiglas (kohtuistungi protokoll, 3 kd, tl 159, tõlge, 4 kd, tl 40). Lisaks nähtub SA Narva Haigla tõendist, et 01.03.2010 pöördus S. K erakorralise meditsiini osakonda, kus tal tuvastati peanaha pindmine vigastus (3 kd, tl 205). Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohtu hinnangul I. Komyagin selles episoodis põhjendatult süüdi tunnistatud. 11.6 I. Komyagin on süüdi tunnistatud ka 28.01.2009 ja 11.03.2010 toime pandud kehalise väärkohtlemise episoodides oma ema V.K. suhtes. Kuigi kaitsja nimetatud kannatanu osas I. Komyagini süüditunnistamist ei vaidlusta ning ka süüdistatava enda apellatsioonist nendes episoodides süüdimõistmise vaidlustamist otsesõnu ei nähtu, märgib kohtukolleegium, et mõlemas süüdistuse episoodis on maakohus I. Komyagini põhjendatult süüdi tunnistanud kannatanute ütluste ning SA Narva Haigla poolt väljastatud tõenditest tuleneva alusel (3 kd, tl 162, 211-214).
5. Kaitsja on vaidlustanud ka I. Komyaginile mõistetud karistuse. Kaitsja leiab, et kui ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse I. Komyagini süüditunnistamises kõigis kuritegudes muutmata, võiks kaaluda talle mõistetud karistuse kergendamist. Siinkohal osundab kaitsja kuritegude toimepanemisest möödunud ajale. Samuti on kaitsja arvates kohane vähendada I. Komyaginile ka

§ 391

lg 1-§ 25 lg 1,2 järgi mõistetud karistust ning mõista selle kuriteo eest süüdistatavale 1 kuu vangistust. 12.1 Ringkonnakohus leiab, et I. Komyaginile mõistetud karistuste vähendamiseks mingeid olulisi asjaolusid ei ole ilmnenud. I. Komyagin on pannud toime 8 kehalise väärkohtlemise episoodi. Kannatanuteks on seejuures eakad inimesed, teiste hulgas ka tema lähedased (vanemad). Ringkonnakohtu hinnangul näitab I. Komyagini korduv mitme aasta vältel kestnud vägivaldne käitumine tema täielikku ükskõiksust õiguskorda ning kaaskodanikesse. Võttes arvesse I. Komyagini vanust, võib järeldada, et tema kaaskodanikesse lugupidamatu suhtumine ning vägivaldne õiguskorda 12 eirav käitumine on tema puhul juurdunud. Siinkohal on asjakohane osundada I. Komyagini suhtes teostatud kohtupsühhiaatria ekspertiisiaktis tuvastatule, mille kohaselt on I. Komyagini puhul tegemist alkoholisõltuvusest tingitud isiksus-ja käitumishäirete tunnustega. Eeltoodud asjaolud näitavad, et I. Komyagini käitumine on käitumishäiretest tingitult ühiskonnas väljakujunenud sotsiaalseid norme süvenevalt eirav. Võttes arvesse süüdistatava suhtumist toimepandud tegudesse (n.ö kõik teised on süüdi) ei ole ringkonnakohtu hinnangul õiguskorra kaitsmise huvid lühema vangistusega tagatud. Samas on maakohus võtnud arvesse asjaolu, et kuriteod on toime pandud aastatel 2008-2010. Nimetatud asjaolusid arvestades, samuti lähtudes I. Komyagini isikust, pidas maakohus vajalikuks mõista talle karistus maksimumilähedases määras, s.o 2 aastat ja 6 kuud vangistust. Kriminaalkolleegium ei tuvastanud ühtegi kaalukat asjaolu, mis võimaldaks nimetatud karistust vähendada.

§ 391lg 1-§ 25 lg 1, 2 järgi mõistis maakohus I.

Komyaginile 3 kuud vangistus, mis on miinimumilähedane. Ringkonnakohus ei tuvastanud ka siinkohal niivõrd kaalukaid argumente, mis tingiks selle vähendamise kaitsja poolt taotletud ulatuses. Kaitsja põhjendab karistuse vähendamise taotlust sellega, et süüdistatav avaldas kahetsust ning süü maht on vähene. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus juba arvestanud asjaolu, et I. Komyagini süü ei ole suur (1 episood), mistõttu seda veelkord arvesse võtta ei ole võimalik. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsjaga selles, et I. Komyagini puhul võiks arvestada karistust kergendava asjaoluna kahetsust. Siinkohal jääb ringkonnakohtule selgusetuks, millistel asjaoludel on süüdistatava kahetsust avaldanud. Kuna maakohtu istungilt oli süüdistatav korda rikkuva käitumise tõttu eemaldatud, ei saanud ta ka seal kasutada võimalust ning kahetseda toimepandud kuritegu. Ringkonnakohtu istungil ei veennud I. Komyagini käitumine ka kohtukolleegiumi selles, et ta oleks üldse mingeid tegusid kahetsenud. Sellest tulenevalt toetab kriminaalkolleegium maakohtu seisukohta, et I. Komyagini puhul vastutust kergendavad asjaolud puuduvad.

1. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse süüdimõistmises muutmata ning esitatud apellatsioonid rahuldamata. I. Komyagini
2. Kaitsja I. Belugin esitas ringkonnakohtu istungil taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal apellatsioonimenetluseks ettevalmistamisele kokku 10,5 tundi. Seega taotleb kaitsja kriminaalasja ettevalmistamise eest tasu 192 x 2, s.o 384 eurot. Sellele lisandub ringkonnakohtu istungil osalemisel kulutatud aeg, mis taotluse kohaselt on 1 tund. Siinkohal märgib ringkonnakohus, et ringkonnakohtu istung kestis poolt tundi, mistõttu tuleb kaitsjale hüvitada selle eest 16 eurot x 2, s.o 32 eurot. Kokku on kaitsja tasu ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud 416 euro ulatuses. Lisaks taotleb kaitsja ka kantud kulude hüvitamist seoses riigi õigusabi osutamise kohta jõudmiseks kulutatud aja eest 30 eurot ning sõidukulude hüvitamist, s.o 71,20 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja kulud riigi õigusabi osutamise kohta jõudmiseks kulutatud aja eest ning kantud sõidukulud on põhjendatud ning tuleb kaitsjale hüvitada. Eeltoodust tulenevalt tuleb kaitsjale hüvitada 384+32+30+71,20 , s.o kokku 517,20 eurot, millele lisandub käibemaks 103,44 eurot. Kokku kuulub kaitsjale hüvitamisele 620,64 eurot. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 sätestatud lahendi, tuleb õigusabi kulud KrMS § 185 lg 2 alusel süüdistataval I. Komyaginil Eesti Vabariigile hüvitada. 13 Maarika Kuusk Agu Timmi 14 Paavo Randma