Obsah (7)

§ 212§ 213§ 2§ 45§ 199§ 201§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatami

§ 212lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole

§ 213lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaebaja esitas 03.12.2013 Tartu Vanglale taotluse isikliku elektriseadme raadio JVC kasutamiseks kambris.
2. Tartu Vangla keeldus 03.01.
3. a otsusega nr 6-27/1080-2 (tl 66p) elektriseadme kasutamiseks loa andmisest. Kaebaja esitas 06.01.2014 vaide Tartu Vangla 03.01.
4. a otsuse nr 6-27/1080-2 kehtetuks tunnistamiseks ja asja uueks otsustamiseks. Tartu Vangla rahuldas 05.02.
5. a vaideotsusega nr 1-11/9-2 (tl 7-8) kaebaja vaide, tunnistas kehtetuks 03.01.
6. a otsuse nr 627/1080-2 ja tegi ettekirjutuse asja uueks otsustamiseks.
7. Tartu Vangla otsustas 06.03.
8. a otsusega nr 6-27/1080-3 (tl 10-10p) uuesti keelduda isikliku elektriseadme kasutamise loa andmisest kaebajale.
9. Kaebaja esitas 07.03.2014 Tartu Vangla 06.03.
10. a otsuse nr 6-27/1080-3 peale vaide, mille Tartu Vangla jättis 07.04.
11. a vaideotsusega nr 1-11/114-2 (tl 11-11p) rahuldamata.
12. Kaebaja esitas 11.03.2014 Tartu Vanglale pöördumise, milles avaldas soovi, et kambris kustutataks ööseks tuli. Ta leidis, et magamine öötulega mõjub halvasti tema tervisele ja põhjustab stressi.
13. Tartu Vangla jättis 08.04.
14. a kirjaga nr 6-24/1701-2 (tl 12) kaebaja taotluse rahuldamata. Vangla selgitas, et tulede põlemine öörahu ajal on vajalik järelevalve teostamiseks nii territooriumil kui eluhoonetes. Vangla väitis, et valgustid on paigaldatud vastavalt projektile ja valgustugevus kambris vastab vanglas tehtud mõõtmiste kohaselt nõuetele.
15. Kaebaja esitas 14.03.2014 Tartu Vanglale pöördumise, milles soovis teada, miks vangla lülitab elektri ööseks välja kell 22:
17. Tartu Vangla selgitas 14.04.
18. a kirjas nr 2-3/1220 (tl 13), et kaabeltelevisioon ja elekter lülitatakse kambrites sisse kell 6:00 ja välja kell 22:
19. Antud meede on mõeldud selleks, et tagada kinnipeetavatele ettenähtud 8-tunnilist pidevat uneaega.
20. Kaebaja esitas 20.04.2014 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse (tl 1-5p, 3636p) Tartu Vangla kohustamiseks lubada kasutada vangla isiklike asjade laos olevat makkraadiot JVC viisil, et kuulata saaks vaid raadiot. Samuti taotles kaebaja Tartu Vangla toimingute – ööseks kambris öötule põlema jätmine ning kell 22:00–6:00 kambri pistikutest elektri välja lülitamine – õigusvastasuse tuvastamist. Kaebaja leidis, et tegemist ei ole muusikakeskusega, kuna seadmel ei ole eemaldatavaid kõlareid ega muid muusikakeskusele omaseid tunnuseid. Kaebaja väitis, et kõnealuse seadmega ei saa kuulata laserplaate, kuna raadiol saab keelatud funktsioonide kasutamiseks mõeldud kohad turvakleebistega kinni kleepida. Sedamoodi on vangla talitanud vangla poes müüdavate telerite USB-pesadega. Kaebaja väitel oli sellisel kujul kinni kleebitud elektriseade JVC tema kasutuses Tallinna Vanglas. Kaebaja arvates peab vangla võimaldama kinnipeetavatel kuulata raadiosaateid. Tartu Vangla tegevus, mis seisneb elektri väljalülitamises kambrites ning öötulede põlema jätmises kell 22:00–06:00 on õigusvastane. Öötulede põlemine mõjutab kaebaja sõnul unehormooni teket. Vangla on väljastanud kasutusloa vangla poest ostetud telerile, mille USB-pesa on turvakleebisega kinni kaetud. Samuti on kaebaja väitel vangla väljastanud kinnipeetavale 2 makk-raadio, mis on samuti turvakleebistega kinni teibitud selliselt, et kinnipeetav saab kuulata ainult raadiot. Kaebajal oli Tallinna Vanglas elektriseadme JVC kasutusluba alates 04.10.
21. Tuvastamisnõuete põhjendatud huvina toob kaebaja välja vajaduse hinnata kahju hüvitamise nõude perspektiivikust aga samuti preventiivse huvi.
22. Tartu Vangla vastuses kaebusele (tl 25-26) palus jätta kaebus rahuldamata.
23. Tartu Halduskohus jättis 12.12.
24. a otsuses (tl 47-48p) kaebuse rahuldamata. Halduskohus leidis, et kaebaja raadio on tehnilistelt omadustelt keerulisem kui tavaline raadio. Vangistusseaduse (VangS) § 31 lg-st 1 ei tulene kinnipeetavale subjektiivset õigust kõigi tänapäevaste isiklike tehnikaseadmete vanglas kasutamiseks, mille ainult üheks funktsiooniks on raadiosaadete jälgimise võimalus. Vastustaja on tõendanud, et tegemist on kaasaskantavaks muusikakeskuseks kvalifitseeruva seadmega. Tegemist on andmekandja lugejaga, mis on vanglas keelatud esemeks. Õigeks ei saa lugeda kaebaja toodud võrdlust USB-pesaga teleritega, mida müüakse vangla poes. Tõene on vangla väide, et tegemist on teleri lisafunktsiooniga. Olukord on erinev eelkõige seetõttu, et vangla on saanud anda kauplusepidajale vangla turvalisuse aspektist lähtudes soovitused, millistele tehnilistele parameetritele tohivad vanglas müüdavad tehnikavahendid täna vastata. Millistele tehnilistele tingimustele vastab kaebaja muusikakeskus, ei ole võimalik tuvastada. Liiatigi pole see vangla ülesandeks, kuna formaaljuriidiliselt on tegemist keelatud eseme tunnustega esemega. Vangla on lubanud vaatamata kodukorra p-le 7.1.32 kambrisse telereid, millel on USB-pesa kinni kaetud. Siinjuures on oluline, et kauplus vastutab nende tehniliste näitajate vastavuse eest vangla üldreeglistikule. Tallinna Vangla
25. a kaebaja kambris oleva vara nimekirja (tl 41) kohaselt on muusikakeskust ekslikult peetud pelgalt raadioks, mistõttu näitab ainuüksi see fakt, et vastustaja käitumine ei ole õigusvastane. Vastustaja on tuvastanud Tallinna Vangla eksimuse eseme määratlemisel. Kuna kaebaja muusikakeskuse soetamiskoht pole teada ja tegemist pole Tartu Vangla vahendusel soetatud esemega, siis on vastustaja õigustatult leidnud, et muusikakeskuse teatud osade kinnikatmine ei ole piisavaks garantiiks vangla julgeoleku tagamisel. Kaebaja poolt osundatud makk-raadio, mis on kaasvangil kambris, ei kvalifitseeru halduskohtu arvates muusikakeskuseks – on nö eelmise põlvkonna toode. Seetõttu ei esine ka selles osas ebavõrdset kohtlemist. Tartu Vangla 06.03.
26. a isikliku elektriseadme kasutamise loa andmisest keeldumine nr 627/1080-3 (tl 10) ja 07.04.
27. a vaideotsus nr 1-11/114-2 (tl 11) ei ole seega kaalutlusveaga haldusaktid, mis rikuksid kaebaja õigusi. Seetõttu jääb kohustamiskaebus kaebaja taotluse uuesti läbivaatamise osas rahuldamata. Mis puutub kaebaja tuvastusnõudeid, siis nõustub kohus vastustaja põhjendustega, mis on saadetud kaebajale: öise valgustuse osas (tl 12), elektri ööseks väljalülitamise osas (tl 13) ning vastuses tooduga (tl 26) ega korda neid. Tuvastusnõuete rahuldamine seoses öise valgustuse ja elektri väljalülitamisega tulevase kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja rehabiliteerival eesmärgil on ilmselgelt välistatud, kuna kaebaja vaidlustatud faktilised asjaolud ei saa tingida hüvitamisele kuuluda võiva kahju olemasolu ega tekkimist. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
28. 12.01.2015 esitas kaebaja halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse (tl 54-56p), milles palub tühistada halduskohtu otsus ja teha asjas uus otsus kohustamiskaebuse osas ning kohustada Tartu Vanglat väljastama elektriseadme kasutusluba tingimisel, et kasseti ja CD funktsioon on kinni teibitud sarnaselt vanglas lubatud teleritega. Kaebaja palub samuti võtta seisukoht tuvastamiskaebuse osas ja kas tagastada nõue või lahendada nõue sisuliselt. 3 Halduskohus pole sisuliselt lahendanud tuvastamisnõuet. Seega jääb arusaamatuks, mis sest sai. Enamusel kinnipeetavatel on telerid olenemata sellest, kust need on ostetud. Ühele kinnipeetavale on väljastatud teler, millel on nii USB- kui ka DVD-funktsioon. Kaebaja leiab, et teda tuleb kohelda teistega võrdselt. Kaebaja väitel ei esita tema seade peale helikasseti ja CD muid meediume. Tegemist on
29. a mudeliga. Lähtuda tuleb konkreetse seadme funktsioonidest (JVC NB10B). Seade on ostetud Jokela vanglas
30. aastal. Kaebaja leiab, et kui CD ja kasseti avad turvakleebistega kinni kleepida, ei ohusta antud seade vangla julgeolekut mingil viisil. Sellisel juhul saab seadmega kuulata ainult muusikat. Kuigi seade on sarnaselt enamusele teleritele võimeline mängima nii mp3, mp4 kui DIVX vormingus faile, siis avade kinni kleepimise korral on tegemist üksnes raadioga.
31. Vastustaja palub apellatsioonkaebusele esitatud vastuses (tl 67-67p) jätta see rahuldamata. Tartu Vangla vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja leiab, et ükski apellatsioonkaebuses toodud asjaolu ei ole halduskohtu otsuse tühistamise aluseks. Vastustaja jääb oma varasemate selgituste juurde ja nõustub halduskohtu seisukohtade ja järeldustega. Põhjendamatud on kaebaja väited seoses ebavõrdse kohtlemisega, kuna telerit, mille lisafunktsioonideks on muu hulgas ka USB (või ka DVD) funktsioon, ei saa võrrelda kaasaskantava muusikakeskusega. USB-pesa kaudu lisaseadme ühendamine ja andmete taasesitamine, lugemine vms otstarve on teleri lisafunktsiooniks. Apellandi elektriseadme omadusi ning kasutusvõimalusi silmas pidades on aga selge, et raadiokuulamine ei ole selle ainuke kasutusotstarve. Peamiseks funktsiooniks on siiski CD-plaatidel ning magnetkassettidel oleva info taasesitamine. Seega ei ole kahtlust, et tegemist on andmekandja lugejaga Tartu Vangla kodukorra p 7.1.
32. mõttes. Iga elektriseadet, mis teiste funktsioonide kõrval ka raadiolainete vastuvõtmist võimaldab ja sel viisil raadiosaadete kuulamise võimalikuks teeb, ei ole vanglateenistuse ametnikud – isegi kui potentsiaalselt on võimalik kõik muud (s.t seadme põhiotstarbe jaoks vajalikud) avaused turvakleebistega kinni kleepida – kohustatud kinnipeetavale kambrisse lubama. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
33. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt ning halduskohtu otsus tuleb tühistada elektriseadme kasutamisluba ja öist valgustust puudutavate nõuete osas. Elektriseadme kasutamisluba puudutava kohustamisnõude osas tuleb kaebus rahuldada ja kohustada vastustajat kaebaja taotlust, väljastada talle elektriseadme kasutamise luba, uuesti läbi vaatama, arvestades ringkonnakohtu otsuse põhjendusi. Öist valgustust puudutava nõude osas tuleb saata asi halduskohtule tagasi uueks läbivaatamiseks. Ülejäänud osas jääb halduskohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid halduskohtu otsuse põhjendused tuleb asendada käesoleva otsuse põhjendustega.
34. Esmalt käsitleb ringkonnakohus öist valgustust ja öise elektri väljalülitamisega seonduvaid nõudeid (I), vaagib seejärel elektriseadme kasutamisloaga seonduvaid küsimusi (II) ning lahendab lõpuks apellatsioonkaebuse ja menetluskulude küsimuse (III). I
35. Halduskohus menetles: 1) kohustamiskaebust, mille eesmärgiks on saada isikliku elektriseadme kasutamise luba, 2) tuvastamiskaebust tuvastada ööseks kambris öötule põlema jätmise õigusvastasus ning 3) tuvastamiskaebust tuvastada kambri pistikutest kell 22:00–6:00 elektri välja lülitamise õigusvastasus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et tegemist on 4 kolme nõudega liitkaebusega, samuti sellega, et isikliku elektriseadme kasutamise loa saamiseks esitatud nõue on kohustamisnõue, kuid leiab, et halduskohus on kahte ülejäänud nõuet tõlgendanud ekslikult tuvastamisnõuetena. 17.

§ 2

lg-st 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuslikuks menetlusosalistele; kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Halduskohtumenetluses kehtivast uurimispõhimõttest tulenevalt on kohtul kohustus selgitada välja kaebuse esitaja eesmärk ja tegelik tahe kohtusse pöördumisel, tõlgendada esitatud kaebust ja taotlusi sellest lähtuvalt ning juhtida tähelepanu isiku õiguste kaitseks tulemuslikuma taotluse esitamise võimalusele (vt nt RKHKm 26.03.2004, 3-3-3-1-04; RKHKo 05.02.2004, 3-3-1-3-04; 13.11.2008, 3-3-1-26-08; 25.11.2010, 3317710). Kaebaja sõnastas oma taotlused nii öötule kui ka elektri osas tuvastamisnõuetena. Seejuures tuleb aga arvestada

§ 45

lg 2 lausega 1, mille kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Kuna nii öötule kui elektri osas on tõhusamaks õiguste kaitse vahendiks kohustamisnõue, siis ei oleks tuvastamiskaebused nende eesmärkide saavutamiseks lubatavad. Haldusasja materjalidest ei nähtu, et halduskohus oleks kaalunud, kas kaebaja taotlusi on võimalik tõlgendada kohustamisnõuetena. Samuti ei nähtu haldusasja materjalidest, et halduskohus oleks juhtinud kaebaja tähelepanu tema õiguste kaitseks tulemuslikuma nõude esitamise võimalusele. See, et halduskohus on jätnud kaebaja tahte tõlgendamata, kujutab endast halduskohtu poolset olulist menetlusnormide rikkumist.

1. VangS § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Käesoleval juhul on Tartu Vangla käsitanud kaebaja 11.03.2014 ja 14.03.2014 esitatud kirju lihtsalt pöördumistena. Riigikohus on öelnud: „Avaldust tuleb käsitada vaidena ka siis, kui selles ei ole selgesõnaliselt formuleeritud taotlus haldusakti muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks, kuid avalduse sisust selgub siiski, et avaldaja tahe on sellele suunatud“ (RKHKm 04.03.2003, 3-3-1-32-03, p 16). Ringkonnakohus leiab, et sama kehtib ka toimingu suhtes esitatud pöördumise korral. Tartu Vangla vastuskirjadest selgub, et kaebaja avaldas esimeses pöördumises soovi, et kambris kustutataks ööseks tuli, kuna magamine öötulega mõjub halvasti tema tervisele ja põhjustab stressi, ning teises soovis teada, miks vangla lülitab elektri ööseks välja kell 22:
2. Ringkonnakohtu hinnangul on kohtueelsetest menetlustest mõistetavad kaebaja soovid magada pimedas ning kasutada öösel elektriseadmeid. Kui kaebaja soov oleks kummagi pöördumise puhul olnud vastustajale arusaamatu, oleks tulnud anda kaebajale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Vastustaja seda ei teinud, vaid vastas kaebajale mõlema pöördumise peale sisuliselt. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et kohustuslik kohtueelne menetlus on mõlema nõude puhul läbitud.
3. Öist valgustust puudutava nõude osas ei pea ringkonnakohus võimalikuks hakata nõuet sisuliselt menetlema, kuna vajalikuks võib osutuda täiendavate menetlustoimingute tegemine. Tartu Vangla on põhjendanud öövalguse vajalikkust järelevalve teostamise vajalikkusega. Samuti on vangla märkinud, et valgustid on paigaldatud vastavalt projektile ning valgustugevus vastab kehtestatud nõuetele (tl 12). Ringkonnakohtule ei ole teada, millistele nõuetele vastavust vastustaja silmas peab. Ringkonnakohus loeb üldtuntuks, et inimesed tavatsevad valgel ajal ärkvel olla ja pimedas magada. Pimedus soodustab ja valgus pidurdab unehormooni ehk melatoniini sünteesi. Melatoniin omakorda mõjutab tervist ning selle 5 puudus pika aja vältel võib tekitada tõsiseid tervisehäireid. Samuti võib melatoniini sünteesi mõjutada nii valguse eredus kui ka valgusallika liik (vt http://medicalxpress.com/news/201109-white-suppresses-body-production-melatonin.html). Seega, selleks et lahendada kaebaja tuvastamisnõue, tuleks välja selgitada, milliseid valgusallikaid Tartu Vanglas öövalguse puhul kasutatakse ning kui ere see valgus mõõdetuna sobivates mõõtühikutes on. Vastamaks küsimusele, kas saadud andmed viitavad tervisele kahjutule või kahjulikule valgustugevusele ja/või valgusallikale, võib osutuda vajalikuks kaasata sõltumatu ekspert. Eeltoodud põhjustel saadab ringkonnakohus asja öövalgust puudutava nõude osas

§ 199

lg 2 p 2 alusel halduskohtule tagasi uueks arutamiseks, kuna ringkonnakohus peaks hakkama asja sisuliselt esimese astme kohtuna arutama. 20. Öise elektri väljalülitamise nõudega seonduvas osas leiab ringkonnakohus, et kuigi tegemist on halduskohtu poolt olulise menetlusnormide rikkumisega, ei ole selles osas mõistlik ega vajalik asja halduskohtusse tagasi saata. Ringkonnakohtu hinnangul tingib sellise hinnangu eelkõige menetlusökonoomia põhimõte (

§ 2lg 2).

ning halduskohtule asja tagasisaatmise ebamõistlikkus. Kohustamiskaebuse rahuldamise eelduseks on haldusorgani poolse keeldumise õigusvastasus, mida aga antud juhul ei nähtu. Kaebaja ei ole ei kaebuses ega apellatsioonkaebuses esitanud ühtki argumenti, mille alusel saaks jõuda vastupidisele tulemusele. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse sisuliste põhjendustega Tartu Vangla 14.04.2014. a kirja nr 2-3/1220 (tl 13) põhjenduse õiguspärasuse osas, ega pea vajalikuks neid kordama hakata (

§ 201lg 4).

Seetõttu tuleb halduskohtu otsuse resolutsioon öist elektri väljalülitamist puudutavas osas jätta muutmata, kuid asendada halduskohtu otsuse põhjendused käesoleva otsuse põhjendustega. II

1. Järelejäänud kohustamisnõude osas leiab ringkonnakohus, et halduskohus on asjaolusid ekslikult hinnanud ja kehtivat õigust ekslikult tõlgendanud.
2. Tartu Vangla 06.03.
3. a otsuses nr 6-27/1080-3 (tl 10-10p) on keeldumise õiguslikuks aluseks märgitud VangS § 31 lg 2, mis sätestab, et vanglateenistuse ametniku loal võib kinnipeetaval olla isiklik raadio, televiisor või muu vajalik elektriseade, kui nende kasutamine ei riku vangla sisekorraeeskirju ega korda ning ei häiri teisi isikuid ja kui kinnipeetaval ei ole kehtivat distsiplinaarkaristust, mis on talle määratud isikliku raadio, televiisori või muu vajaliku elektriseadme kasutamise nõuete rikkumise eest. Veel on vangla selles otsuses tuginenud Tartu Vangla kodukorra p-le 7.1.32, mille kohaselt on Tartu Vanglas viibivatele kinnipeetavatele täiendavalt keelatud andmekandja ja selle lugeja, v.a paber. Tartu Vangla ongi tuginenud sellele, et kaebaja poolt kambrisse taotletav seade on andmekandja lugeja, kuna lisaks raadio kuulamise võimalusele omab elektriseade andmekandja lugejaid, mis võimaldavad taasesitada nii erinevaid CD plaatide formaate kui ka helikassette.
4. Tegemist on niisiis kahe normiga, mis eraldi võetult viivad vastukäivate tulemusteni: VangS § 31 lg 2 järgi on õigus kasutada raadiot, Tartu Vangla kodukorra p 7.1.32 järgi ei tohi kinnipeetaval olla andmelugejat. Riigikohus on andnud VangS § 31 lg-le 2 tõlgenduse, mille kohaselt omab loa andmise otsustamisel tähtsust vaid vastava seadme kasutamise funktsioon ja selle tulemusena teiste isikute häirimise või vangla sisekorraeeskirja rikkumise võimalikkus (RKHKo 09.06.2010, 331-32-10, p 19). Ringkonnakohut hinnangul on seejuures silmas peetud küsimust, kas seadet on võimalik kasutada raadio või telerina. Vastustaja on vaidlustatud keeldumises tuginenud samuti seadme funktsioonile, kuid asunud seisukohale, et raadio on vaid seadme kõrvalfunktsioon. Halduskohus on sellega nõustunud. Ringkonnakohus ei jaga seda seisukohta. Ükski muu funktsioon seadmel ei muuda asjaolu, et raadio on raadio. 6 Poolte vahel ei ole vaidlust, et vangla on väljastanud teistele kinnipeetavatele DVDfunktsooniga telereid, millel DVD-ava on turvakleebisega kinni kleebitud. Kui integreeritud DVD-mängija ei muuda teleri olemust, siis ei saa ka integreeritud CD- ega kassetimängija muuta raadio olemust. Ringkonnakohus uuris seadme JVC RV-NB10B kasutamisõpetust (http://resources.jvc.com/Resources/00/00/90/LVT1539-001A.pdf) ega tuvastanud, et antud seade oleks oma funktsioonidelt kuidagi eriline või iselaadne. Tartu Vangla kodukorra p 8.4.1 ls 1 annab kinnipeetavale õiguse kasutada isiklikke elektriseadmeid, mis on tehase toodang, muutmata või ümber ehitamata, töökorras, varustatud vangla turvakleebistega ning vastavad Eesti Vabariigis kehtestatud elektriseadmete standarditele. Kodukorra p 8.4.4 ls 1 järgi on kinnipeetaval kohustus turvakleebisega varustatud elektriseadmete puhul turvakleebise kasutuskõlbmatuks muutumisel see koheselt ära anda. Ringkonnakohtu arvates tagavad need kodukorra punktid piisavalt eesmärki, mida vastustaja soovis oma 06.03.
5. a otsusega nr 627/1080-3 saavutada: kodukorra p 7.1.32 tagamiseks on võimalik CD-mängija ja helikasseti avad turvakleebistega kinni kleepida, jättes seadmel kasutatavaks üksnes raadiofunktsiooni. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et kaebaja seadmel ei saa kehtiva õiguse järgi taandada raadiofunktsiooni pelgalt kõrvalfunktsiooniks. Tegemist on kaasaskantava raadioga, mille lisafunktsioonidena tuleb antud kontekstis käsitleda CD-de ja helikassettide taasesitamise funktsioone.
6. Eelnevast tulenevalt tuleb halduskohtu otsus vastavas osas, Tartu Vangla 06.03.
7. a otsus nr 627/1080-3 ja 07.04.
8. a vaideotsus nr 1-11/114-2 tühistada ning kohustada Tartu Vanglat kaebaja 03.12.2013 esitatud taotlus uuesti läbi vaatama. Ringkonnakohus peab vajalikuks lisada, et elektriseadme kambrisse lubamisel tuleb lisaks VangS § 31 lg-le 2 arvestada ka VangS § 15 lg-ga
9. Näiteks ei pruugi seadme funktsioonist hoolimata olla lubatud suuremõõtmeline seade, millesse on võimalik peita keelatud esemeid, mida seadet avamata ei ole võimalik leida, ning mis seetõttu takistab järelevalve teostamist. III
10. Kokkuvõttes tuleb apellatsioonkaebus niisiis rahuldada osaliselt ning halduskohtu otsus tuleb tühistada elektriseadme kasutamisluba ja öist valgustust puudutava nõude osas. Elektriseadme kasutamisluba puudutava kohustamisnõude osas tuleb kaebus rahuldada ja kohustada vastustajat kaebaja taotlus väljastada talle elektriseadme kasutamise luba uuesti läbi vaatama, arvestades ringkonnakohtu otsuse põhjendusi. Öist valgustust puudutava nõude osas tuleb saata asi halduskohtule tagasi uueks läbivaatamiseks. Ülejäänud osas jääb halduskohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid halduskohtu otsuse põhjendused tuleb asendada käesoleva otsuse põhjendustega. 26.

§ 108

lg 1 ls 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 108

lg 2 sätestab, et kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kaebaja on tasunud halduskohtus riigilõivu 15 eurot (tl 18) ja apellatsioonimenetluses samuti 15 eurot (tl 61), kokku seega 30 eurot. Vastustaja taotlust esitanud ei ole, mistõttu ei ole selles osas vajalik seisukohta kujundada. Menetluses oli kolm kaebust, mida ringkonnakohus hindab kaalukuselt võrdseks. Ühe osas teeb ringkonnakohus otsuse kaebaja kasuks, teise osas saadab halduskohtule tagasi uueks arutamiseks ning kolmanda osas teeb otsuse kaebaja kahjuks. Seega leiab ringkonnakohus, et vastustajalt tuleb kaebajale menetluskulu hüvitamiseks välja mõista kokku 10 eurot. 10 eurot jääb kaebaja enda kanda. 10 euro osas kujundab seisukoha halduskohus asja uuel läbivaatamisel. 7 Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ 8 Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/