1-12-5698/27

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-5698 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. oktoobri 2012 määrus vahistamise elektroonilise valvega asendamise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik prokurör Marge Voogma määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Viru Maakohtu
3. oktoobri 2012 määrus muutmata ning prokurör Marge Voogma määruskaebus rahuldamata. KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud 22.12.2011 rahuldas Viru Maakohus prokuröri taotluse H. Riivitsa vahistamiseks. 24.08.2012 saabus Viru Maakohtule H. Riivitsa taotlus vahistamise asendamiseks kohustusega alluda elektroonilisele valvele. Maakohus rahuldas 05.10.2012 H. Riivitsa taotluse vahistamise asendamiseks elektroonilise valvega. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohtu määruse kohaselt peeti H. Riivits kahtlustatavana kinni 20.12.2011 ning 22.12.2011 andis Viru Maakohus loa tema vahistamiseks. H. Riivitsa suhtes on kohaldatud seega kõige raskeimat tõkendit ning ta on vahi all olnud juba üle 9 kuu, mis on maakohtu hinnangul suhteliselt pikk aeg, arvestades seda, et H. Riivitsat ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Maakohus leidis, et süüdistatava H. Riivitsa taotluse asendada vahistamine kohustusega alluda KarS § 751 lg 1 sätestatud elektroonilisele valvele võib rahuldada, sest käesolevaks ajaks on selleks olemas vastavad eeldused. Maakohtu hinnangul saab elektroonilist valvet kohaldada üksnes isikule, kelle suhtes on kohtul alust eeldada, et elektrooniline valve on piisav meede uute kuritegude toimepanemise vältimiseks. Maakohtu hinnangul on kriminaalmenetluses tõendid kogutud ning H. Riivitsa vabaduses viibimine ei mõjuta kohtumenetluse kulgu. Maakohus märkis, et narkokuritegu on statistiliselt sõltuvuskuritegu, kuid antud juhul käesoleva kriminaalasja raames on maakohtu hinnangul suhteliselt vähetõenäoline, et H. Riivits elektroonilise valve all olles riskiks enda vanglasse tagasi saatmisega. Vahistamise asendamine kohustusega alluda KarS § 75 lg 1 sätestatud elektroonilisele valvele tagab maakohtu arvates selle, et süüdistatav H. Riivits ei hoidu kohtumenetlusest kõrvale ega pane enam uusi kuritegusid toime. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Prokurör taotleb maakohtu määruse tühistamist ja H. Riivitsa suhtes vahistamise elektroonilise valvega asendamata jätmist. Prokuröri analüüsib määruskaebuses KrMS § 1371 eesmärki ja kohaldamise eeldusi ning märgib, et H. Riivitsat kahtlustatakse esimese astme raske tervisevastase kuriteo toimepanemises, mille eest on karistusena ettenähtud ainult vangistus. Seega tuleb prokuröri hinnangul arvestada asjaoluga, et süüdistatavat võiks karistada reaalse pikaajalise vangistusega, mida tuleks KrMS § 127 lg 1 järgi tõkendi valimisel arvesse võtta. Prokuröri hinnangul ei taga elektrooniline valve kindlust, et H. Riivits ei hakka kõrvale hoiduma kriminaalmenetlusest ega soorita uut kuritegu. Kõik H. Riivitsa ja tema kaitsja poolt esitatud argumendid perekondlike ja muude asjaolude kohta ei ole prokuröri hinnangul veenvad ning nimetatud asjaolud olid olemas ka varasema menetluse käigus, kui H. Riivitsale kohaldati tõkendit vahistamine ning jäeti vahistamine asendamata elektroonilise valvega. Prokurör ei nõustu maakohtu seisukohaga, et on vähetõenäoline, et H. Riivits riskiks enda vanglasse tagasi saatmisega. Määruskaebuse kohaselt on kohtu selline seisukoht põhjendamata ning sellega ei saa nõustuda, sest narkoalaseid kuritegusid on võimalik toime panna ka kodunt lahkumata ning seega ei taga elektrooniline valve H. Riivitsa seaduskuulekat käitumist ja ta võib vabaduses viibides jätkata kuritegude toimepanemist. Prokuröri hinnangul võiks elektroonilise valve kohaldamine eelkõige kõne alla tulla juhul kui isiku vahistamise aluseks on eelnevalt olnud kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise võimalikkus, kuna kuritegude jätkamise võimalust ei saa elektroonilise valve kohaldamisega välistada. Elektroonilise valve kohaldamine piirab küll isiku liikumisvabadust ning ilmselt viib miinimumini isiku võimaliku uute kuritegude toimepanemise, kuid uute kuritegude toimepanemist ja eriti narkootikumide käitlemisega seotud kuritegude toimepanemist ei ole võimalik elektroonilise valvega vältida. Määruskaebuse kohaselt ei selgu kohtumäärusest, millised eeldused maakohus H. Riivitsa vahistamise asendamiseks elektroonilise valvega tuvastas ning piisavad ei ole ka ülejäänud kohtumääruses toodud põhjendused. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
4. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et maakohtu määruse tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning leiab, et maakohtu otsustus H. Riivitsa vahistamise asendamiseks elektroonilise valvega oli põhjendatud, kuid peab vajalikuks maakohtu määruse motiive alljärgnevalt täiendada. KrMS § 1371 lg 1 sätestab, et kahtlustatava või süüdistatava taotlusel võib eeluurimiskohtunik või kohus asendada vahistamise kohustusega alluda KarS § 751 lg-s 1 sätestatud elektroonilisele valvele.
5. Ringkonnakohus nõustub iseenesest määruskaebuses esitatud seisukohaga, et elektroonilise valvega peab olema saavutatav eesmärk, mida isiku vahi alla võtmisega on taotletud ning reeglina ei ole uute kuritegude toimepanemist elektroonilise valvega võimalik vältida. Lisaks eeltoodule tuleb aga ringkonnakohtu hinnangul KrMS 1371 lg 1 kohaldamisel arvesse võtta ka 2 isiku vahi all oldud aega ning sellest lähtuvalt hinnata uuesti, kas isiku jätkuv vahi all hoidmine on põhjendatud.
6. Ringkonnakohus arvestab kogumis nii H. Riivitsa varasemate kriminaalkaristuste puudumist, vahi all oldud pikka aega, s.o praeguseks hetkeks 10 kuud, aga ka vahistamise kui sellise mõju H. Riivitsa kui varem kriminaalkorras karistamata isiku käitumisele ja H. Riivitsa poolt kohtueelses menetluses tehtud koostööd. Asjaolud, mis andsid alust H. Riivitsa vahistamiseks 2011 aasta lõpus on tänaseks oluliselt muutunud ning ei ole kaalukat põhjendust väita, et H. Riivits jätkaks vabaduses narkokuritegude toimepanemist või asuks toime panema õigusemõistmise vastaseid kuritegusid tunnistajate mõjutamise kaudu. Samuti võtab ringkonnakohus arvesse H. Riivitsa poolt maakohtule esitatud taotluses välja toodud asjaolu, et kahtlustuse kohaselt H. Riivitsaga koos narkootikume käidelnud Karl-Erik Kasakut ei ole vahistatud. Ringkonnakohtu hinnangul omab H. Riivitsa vahistamise jätkuva põhjendatuse hindamisel tähtsust asjaolu, et temaga kahtlustuse kohaselt koos narkootikume käidelnud K.-E. Kasaku puhul ei tuvastatud Tartu Ringkonnakohtu 26.04.2012 määruse kohaselt kohtueelses menetluses, et viimane oleks pärast kahtlustuse saamist narkootikumide käitlemist jätkanud ning seetõttu puudus alus tema vahistamiseks. Nii eeltoodut ja ka H. Riivitsa poolt kohtueelsel uurimisel tehtud koostööd arvesse võttes, ei oleks H. Riivitsa jätkuv vahi all hoidmine põhjendatud ka õigusemõistmise vastaste kuritegude toimepanemise ohu tõttu, kuna puuduvad asjaolud, mis annaksid alust arvata, et erinevalt Karl-Erik Kasakust hakkaks H. Riivits, kes on seni kohtueelse menetlejaga koostööd teinud, tunnistajaid mõjutama valeütluste andmisele. Samuti leiab ringkonnakohus erinevalt määruskaebuses esitatud seisukohast, et H. Riivitsa poolt narkokuritegude jätkamise oht on vahi all oldud 10 kuu jooksul kahanenud, kuna selle aja jooksul ei ole H. Riivits saanud narkootikume tarvitada, mistõttu on vähenenud risk panna narkokuritegu uuesti toime sõltuvusest ajendatuna ning võib prognoosida, et pika aja jooksul nõrgenevad mõnevõrra ka narkootikumide käitlemiseks vajalikud sidemed.
7. Ringkonnakohus leiab lisaks eeltoodule, et sarnaselt vahistuse põhjendatuse kontrolliga tuleb ka vahistamise elektroonilise valvega asendamise kaalumisel isegi vahistamisalusena kuritegude jätkuva toimepanemise ohu puhul arvesse võtta isiku vahi all oldud aega ning arvestada sellega kaasnevat põhiõiguste aina intensiivsemat riivet. Samuti rõhutab ringkonnakohus vastuseks määruskaebusele, et isegi kui H. Riivitsat võib kahtlustuse kohaselt toimepandud kuriteo sanktsiooni arvesse võttes oodata pikaajaline vangistus, lähtutakse erinevalt vahistamisest isiku karistamisel eelkõige tema süü suurusest ning võetakse selle kõrval täiendavalt muuhulgas arvesse võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Vahistamise puhul on aga kohus seotud KrMS § 130 lg 2 vahistamise alustega ning oodatava karistuse pikkus ei saa olla põhjuseks isiku pikaajaliseks vahi all hoidmiseks.
8. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et H. Riivitsa vahistamise asendamine elektroonilise valvega oli põhjendatud, maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Tiit Lõhmus Aarne Sarjas 3 Mati Kartau