KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel ja Agu Timmi 09.02.2016, Tartu 3-14-51641 XXXXX XXXX kaebus Viru Valga alusetu distsiplinaarkaristusega tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitise summas 654,15 eurot väljamõistmiseks Tartu Halduskohtu 09.12.
- a otsus XXXXX XXXX apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja XXXXX XXXX Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON
- Jätta Tartu Halduskohtu 09.12.
- a otsus muutmata ja XXXXX XXXX apellatsioonkaebus rahuldamata.
- Jätta kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud tema enda kanda.
- Rahuldada XXXXX XXXX taotlus ning asendada käesoleva kohtuotsuse jõustumisel ja arvutivõrgus avaldamisel XXXXX XXXX ees- ja perekonnanimi tähemärkidega järgmiselt: XXXXX XXXX. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt
- märtsil
- ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Viru Vangla 18.04.
- a käskkirjaga nr 6.-3/777-D karistati kinnipeetav XXXXX XXXX distsiplinaarkorras 15-ks ööpäevaks kartserisse paigutamisega. XXXXX XXXX kandis mõistetud karistuse ära. Tartu Ringkonnakohtu 20.12.
- a kohtuotsusega haldusasjas nr 3-11-1866 tühistati nimetatud käskkiri. Kohtuotsus jõustus 09.04.
- 21.04.
- a esitas XXXXX XXXX vanglale taotluse 18.04.
- a käskkirja nr 6.-3/777-D alusel tekkinud 750 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamiseks. 30.06.
- a otsusega nr 6-16/120-4 rahuldas vangla taotluse 95,85 euro ulatuses ja viitas Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-93-09, leides, et XXXXX XXXX i esitatud põhjendused pole hüvitise suurendamist tingivad erandlikud asjaolud.
- XXXXX XXXX esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vanglalt alusetu distsiplinaarkaristusega tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitise summas 654,15 eurot ning 19,62 eurot riigilõivu ja 1,50 eurot koopiate eest väljamõistmiseks. Lisaks palus kaebaja, et kohtuotsuse avalikus arvutivõrgus kättesaadavaks tegemisel asendataks tema nimi ja perekonnanimi tähemärkidega ning kõrvaldataks kõik tema isikut identifitseerida võimaldavad andmed. Kaebuse kohaselt on vangla määratud hüvitis kaebaja õiguste rikkumise laadi ja ulatust arvestades ilmselgelt ebapiisav, ebamõistlik ja ebaõiglane. Hüvitise määramisel on kaebaja kartseris viibimise küsimust käsitletud pealiskaudselt ega ole kontrollitud erandlike asjaolude esinemist. Kaebaja on väga sotsiaalne isik, mistõttu tekitas 15 ööpäevane õigusvastane üksinduses viibimine, teiste kinnipeetavatega igapäevasest suhtlemisest, telefonikõnedest, isikliku televiisori vaatamisest, kehakultuuriga selleks ettenähtud kohas tegelemisest, kauplusest soetatud lisatoidu söömisest ja kõigi teiste õiguste kasutamise võimalusest ilma jäämine nördimust, ängistust, stressi, hingelisi kannatusi ja üleelamisi ning alandas kaebaja väärikust. Kaebaja soovis kahju hüvitamist alusetu karistamise, diskrimineerimise, teadliku au- ja hea nime teotamise, alusetu kartserisse paigutamise ja väärikuse alandamise eest kogumis 50 eurot iga ööpäeva eest ning lisas, et tegemist pole ühe juhusliku eksimusega, vaid teda on 11 õigusvastase karistuse läbi perioodil 2009-2011 järjepidevalt ja teadlikult diskrimineeritud, mistõttu tekkisid tervisehäired. Kahju hüvitamise suuruse kindlaksmääramisel peab tegema individuaalse otsuse. Kaebaja karistuste kohta esitatud väljatrükist ei nähtu käskkirjade tühistamisi, mida saab pidada vangla sooviks iseloomustada kaebajat negatiivselt ja näidata süstemaatilise korrarikkujana. Vangla pahatahtlik tegevus on viinud kaebaja tervisliku seisundi olulise halvenemiseni. Kaebajal on unetus, stress, peavalud, närvilisus, valu ja pisted südames, pidev ärevus ning tema juuksed langevad välja. Lisaks ei ole vastavalt sügisel 2011 pandud diagnoosile määratud ravi siiani tulemusi andnud. HALDUSKOHTU LAHEND
- Tartu Halduskohtu 09.12.
- a otsusega ei rahuldatud XXXXX XXXX i kaebust ja menetluskulud jäeti kaebaja enda kanda. Kohtuotsuse kohaselt on Riigikohus lahendites nr 3-3-1-93-09, nr 3-3-1-3-10 ja nr 3-3-1-84-10 leidnud, et kinnipeetava ilma õigusliku aluseta kartserisse paigutamine on sedavõrd intensiivne vabadusõiguse piirang, et seda saab käsitleda riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg-s 1 nimetatud vabaduse võtmisena, mille läbi tekitatud mittevaralise kahju heastamiseks võib nõuda rahalist hüvitist. Esimesena nimetatud lahendis on kolleegium asunud seisukohale, et üldjuhul on niisuguse hüvitise piisavaks suuruseks 100 krooni ehk 6,39 eurot iga alusetult kartseris viibitud päeva eest ning sellega on arvestatud kinnipeetava õiguste rikkumise ulatus, kartserisse paigutamisega kaasnevad täiendavad piirangud ja ka see, et vabaduses viibivate isikutega võrreldes on tema õigused ja vabadused juba oluliselt kitsendatud. Veel leiti neis lahendites, et kinnipeetava õigusliku aluseta kartserisse paigutamine pole iseenesest tema väärikust alandav. Sellest saaks rääkida vaid siis, kui kartseriga kaasnevad täiendavad kannatused ja piirangud, mis pole kinnipidamise režiimi järgimiseks otseselt vajalikud. Riigikohus nimetas hüvitise niisugust suurust juba väljakujunenud kohtupraktikaks ning kuni käesoleva ajani puuduvad Riigikohtu lahendid, mis sellist praktikat muudaks. Vastustaja määratud hüvitise suurus vastab kehtivas kohtupraktikas tunnustatud hüvitise suurusele. Kaebaja viidatud lahendi nr 3-3-1-14-06 seisukohad hüvitise suuruse suhtes ei ole kohaldatavad, sest neid on Riigikohus pidanud vajalikuks eelnevalt viidatud hilisemate lahenditega muuta. Samuti ei ole kohaldatavad Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-10-14 seisukohad, sest selle kohtuasja sisuks polnud mitte alusetu distsiplinaarkaristuse, vaid arestimaja õigusvastaste tingimustega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine. 2 Kaebaja nõuab eelnevalt käsitletust oluliselt suuremat hüvitist, kuid pole kohtueelse menetluse taotluses ega kaebuses ja selle täienduses nimetanud ühtegi niisugust erandlikku asjaolu, millest lähtuvalt pidanuks vastustaja ja saaks kohus kõrvale kalduda Riigikohtu seisukohtade alusel halduskohtu praktikas juurdunud hüvitise suurusest 6,39 eurot iga kartseris viibitud ööpäeva eest. Mittevaralise kahju eest määratav hüvitis peab küll olema individuaalne otsus, kuid seejuures pole silmas peetud mitte vajadust lähtuda kaebaja iseloomust, eluviisist, suhtlemise ulatusest ja muust sarnasest ega ka õigusvastase karistuse aluseks olnud väidetavast rikkumisest, vaid üksnes neist asjaoludest, millest sai väidetav kahju tegelikult tekkida. Kaebaja loetletud piirangud on kõik niisugused, mis ei välju kartseris kehtiva kinnipidamise režiimi raamidest ja laienevad võrdselt kõigile temaga samas olukorras olevatele kinnipeetavatele. Seetõttu ei saa nendega seotud kannatused ja üleelamised kuidagi kaasa tuua senises kohtupraktikas tunnustatust suuremat rahalist hüvitist ega anda alust kaebuse vastava nõude rahuldamiseks. Eelnevalt viidatud Riigikohtu lahendite seisukohad ei võimalda käsitleda kinnipeetava väärikuse alandamisena üksnes asjaolu, et distsiplinaarkaristus määrati õigusliku aluseta. Seesama saab kehtida ka au ja hea nime teotamise suhtes. Kuna kaebaja on oma nõude esitanud konkreetse käskkirjaga õigusvastaselt määratud karistusest lähtuvalt ning nõuab kindlat summat iga alusetult kartseris viibitud päeva eest, saab hüvitise määramise aluseks olla vaid see, millist kahju sai talle just sellest karistusest tuleneda. Teiste alusetute karistuste, nende kogumi või mistahes muude sündmustega seonduv pole asjassepuutuv. Taotlus kaebaja nime tähemärkidega asendamiseks on põhjendatud ja kuulub halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 175 lg 3 alusel rahuldamisele. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
- XXXXX XXXX esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada ning mõista vastustajalt välja kohtukuluna kaebuse ja apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivud (2x19,62 eurot) ja koopiate eest tasutud riigilõiv (3 eurot). Apellatsioonkaebuse kohaselt jättis halduskohus kaebuse sisuliselt läbi vaatamata ja kaebaja seisukohad, põhjendused ning viidatud Riigikohtu praktika määratud hüvitiste suuruse osas käsitlemata. Halduskohus ei käsitlenud kaebaja seisukohti, et vastustaja ei ole hüvitise määramisel lähtunud Riigikohtu lahendist nr 3-3-1-3-10, vaid lahendist nr 3-3-1-93-09 ja, et elukalliduse tõusuga ja inflatsiooniga kaasneb ka hüvitiste määrade tõus ajalises mõistes. Kohus oleks pidanud põhjendama, miks on või ei ole põhjendatud kaebaja viidatud suurema hüvitisemäära 9,13 eurot ühe kartseris veedetud ööpäeva eest, määramine. Kaebaja esitas tõendeid selle kohta, et halduskohtu praktikas ei ole juurdunud hüvitise määraks 6,39 eurot. Nõustuda ei saa halduskohtu seisukohaga, et Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-10-14 seisukohad ei ole kohaldatavad. Kuigi halduskohus viitas, et mittevaralise kahju määramisel tuleb teha individuaalne otsus, ei järginud ta seda seisukohta. Halduskohtu otsust, mis ei sisalda kohtu enda seisukohti ega käsitle kaebaja põhjendusi, vaid koosneb Riigikohtu seisukohtade loetelust, ei saa pidada individuaalseks otsuseks. Nõustuda ei saa halduskohtuga, et kaebaja ei ole nimetanud erandlikke asjaolusid, millest lähtuvalt saaks kõrvale kalduda halduskohtu praktikas juurdunud hüvitise suurusest. Kaebaja on nimetanud mitmeid piiranguid ja erandlikke asjaolusid, mida tal tuli alusetult kartseris viibimise tõttu taluda ning kõik need piirangud ja kannatused ei ole vajalikud kinnipidamise režiimi järgimiseks. Kaebaja on ka viidanud diskrimineerimise tagajärjel tekkinud tervisehäiretele, mis on erandlik asjaolu aga halduskohus nimetatud kaebaja seisukohti ei käsitlenud. Ka 9,13 eurot iga alusetult kartseris viibitud ööpäeva eest ei ole piisav hüvitis, sest sellise hüvitisega ei ole võimalik heastada kaebaja kogetud üleelamisi ja kannatusi, mis kaasnesid alusetult karteris viibimisega. Samuti ei korva selline hüvitis kaebajale tekitatud mittevaralist kahju süüliselt kaebaja väärikuse alandamise, au- ja hea nime teotamise, alusetu karistamise ning sellega kaasnevate üleelamiste ja kannatust eest. 3 Halduskohus ei arvestanud asjaoluga, et kaebajale fabritseeritud 12-st karistusest on tühistatud vaide- või kohtumenetluste käigus 10 karistust, mistõttu saab väita, et tegemist on sihipärase vaenuliku tegevusega kaebaja vastu. Nõustuda ei saa ka halduskohtu seisukohaga, et Riigikohtu seisukohad ei võimalda käsitleda kinnipeetava väärikuse alandamisena ja hea nime ja au teotamisena õigusliku aluseta distsiplinaarkaristuse määramist. Riigi igasugune õigusvastane tegevus üksikisiku suhtes on isiku inimväärikust alandav. Tulenevalt HKMS § 175 lg-s 3 palub kaebaja asendada otsuse avalikus arvutivõrgus avaldamisel tema nimi ja perekonnanimi tähemärkidega ja kõrvaldada kõik tema isikut identifitseerida võimaldavad andmed.
- Viru Vangla palub vastuses apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja enda kanda. Vastuse kohaselt on kinnipidamisasutuses viibides isik allutatud paratamatutele piirangutele, milledest kartserirežiim eristub täiendava liikumisvõimaluse piiranguga. Riigikohtu praktikast tulenevalt ei käsitleta karterirežiimi kohaldamist kehtetuks tunnistatud distsiplinaarkaristuse eest inimväärikuse alandamisena ning kaebaja vastupidine seisukoht on põhjendamatu. Kaebaja peab ekslikult väidetavaid erandlikke asjaolusid enda isikust tulenevateks. Võimalikuks erandlikuks asjaoluks, mis tingiks hüvitise suurendamise, võiks olla olukord, kui kohaldatud karterirežiim ei vastaks seadusest tulenevatele nõuetele, kuid antud juhul selliseid asjaolusid ei esinenud ja halduskohus jättis põhjendatult kaebaja vastavad väited arvestamata. Kahju hüvitise suuruse määramisel on tegemist vangla poolt tehtava kaalutlusotsusega, mille kohtuliku kontrolli võimalused on piiratud. Kohus saab haldusorgani otsust muuta juhul, kui vangla otsus on ilmselgelt kaalutlusvigane või hüvitise suurus erineb oluliselt välja kujunenud praktikast. Kaebajale määrati kohases määras hüvitis alusetult kartseris viibitud aja eest ning halduskohus jättis põhjendatult kaebaja kaebuse rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 09.12.
- a otsus tuleb jätta muutmata ja XXXXX XXXX i apellatsioonkaebus rahuldamata. Ükski apellatsioonkaebuses märgitud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses toodud põhjendustega ja HKMS § 201 lg 4 alusel ei pea vajalikuks neid korrata. Seoses apellatsioonkaebusega märgib ringkonnakohus järgmist.
- Kuna apellatsioonkaebuses on vaidlustatud vaid õigusvastaselt kartseris viibimise ees väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitise suurust, siis annab ringkonnakohus oma hinnangu sellele, kas halduskohtu seisukoht hüvitise suuruse osas on õige.
- Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja apellatsioonkaebuse väitega, et halduskohus on jätnud kaebaja kaebuse sisuliselt läbi vaatamata ja ei käsitlenud kaebaja viidatud Riigikohtu lahendeid. Halduskohus on oma otsuse p- 6 käsitlenud ka kaebaja poolt viidatud Riigikohtu lahendeid ja põhjendanud, miks ta leiab, et antud lahendites viidatud seisukohad ei ole kohaldatavad käesolevas kaasuses. Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-10-14 oli vaidluse alla arestimaja kinnipidamistingimuste õigusvastasus ja seega ei ole see võrreldav kaebaja viibimisega kartseris. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et kuna Riigikohtul on õigus oma praktikat asjades muuta, siis tuleb lähtuda hüvitise suuruse määramisel Riigikohtu hilisematest lahenditest. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida ka seda, et kaebaja kasuks väljamõistetud hüvitise suuruse määramisel peab see olema võrreldav ühiskonna vähemkindlustatud rühmade sissetulekuga, mis ei kulu vältimatuteks väljaminekuteks. Kaebajal puudub vajadus teha tavaelus vältimatuid kulutusi, kuna ta on riigi ülalpidamisel. Seega oli halduskohus õigustatud juhinduma lahenditest, mis muutsid mittevaralise kahju eest väljamõistetava hüvitise suurust. 4
- Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja ei ole välja toonud selliseid erandlikke asjaolusid, mis tingiksid väljamõistetava hüvitise suurendamist. Oma mittevaralise kahju hüvitamise taotluses Viru Vanglale ei ole ta välja toonud talle alusetult kartseris viibimisega tekitatud tervisehäireid, millele ta on viidanud apellatsioonkaebuses. Seega ei ole tal võimalik ka apellatsioonkaebuses viidata võimalikele tervisehäiretele ja ringkonnakohus jätab selles osas tema seisukohad tähelepanuta. Mis puudutab kaebaja väidet, et ebaseadusliku kartseris viibimisega alandati tema väärikust ja teotati au ja hea nime, siis on halduskohus õigesti viidetega Riigikohtu lahenditele leidnud, et õigusliku aluseta kartserisse paigutamine ei ole isiku väärikust alandav ja seega ei saa teotada ka tema au ja hea nime.
- Mis puudutab kaebaja väidet, et tema mitmete õigusvastaste karistamiste tõttu ta leiab, et tegemist on vastustaja vaenuliku tegevusega tema vastu, siis ka see ei saa olla aluseks väljamõistetava hüvitise suurendamiseks. Antud asjas on hüvitise väljamõistmise aluseks Viru Vangla 18.04.2011.a käskkiri nr 6.-3/777-D. Juhul kui kaebaja leiab, et talle on mittevaralist kahju tekitatud ka teiste ebaseaduslike käskkirjadega, siis on tal õigus pöörduda selles osas nõudega mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks eraldi vastustaja poole ja pärast seda halduskohtusse.
- Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud (riigilõiv) HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.
- Kaebaja taotlus tema nime tähemärkidega asendamiseks on põhjendatud, mistõttu rahuldab ringkonnakohus taotluse HKMS § 175 lg 3 alusel. Käesolev otsus ei sisalda muid andmeid, mis võimaldaksid taotlejat üheselt identifitseerida. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi