lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteos ning VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel seoses aegumisega
Tasuda riigieelarvest menetlusalusele isikule Toomas XXXle tema poolt kantud õigusabikulude katteks 801,60 eurot. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse kuulutamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates. Kohtuotsuse lõpposa on kuulutatud 12.01.2016.a. Kassatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus tervikuna kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav 05.02.2016.a Asjaolud PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 26.10.2015 otsusega nr 2302,13,010884 karistati Toomas XXX
lg 1 järgi rahatrahviga 75 trahviühikut, so 300 eurot ja
lg 1 järgi rahatrahviga 175 trahviühikut, so 700 eurot ning
28.09.2015 koostatud väärteoprotokolli kohaselt rikkumine seisnes selles, et 13.09.2013 ajavahemikul kell 07:00 kuni kell 07:22 Vabaõhumuuseumi tee 29, Haabersti linnaosas, Tallinnas Toomas XXX juhtis mootorsõidukit, ei vähendanud sõiduki kiirust vastavaks olukorrale, mistõttu kaotas sõiduki juhitavuse üle kontrolli ning sõitis teelt välja vastu tänavavalgustuse posti, põhjustades liiklusõnnetuse ja varalise kahju XXXja OÜ’le XXX. Tarvitas liiklusõnnetuses osalenud juhina alkoholi vahetult pärast liiklusõnnetust enne asjaolude väljaselgitamist sündmuskohal. Toomas XXX rikkus
lg 3 p 2 ja § 169 lg 7 ning pani toime
Kaebuse sisu 11.11.2015 esitas Toomas XXX kohtule eelnimetatud otsuse peale kaebuse, milles taotleb otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg.1 p.1 ja p.5 alusel ning õigusabikulude hüvitamist. Kaebuse esitaja leiab, et puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et tema juhtis 19.09.2013 mootorsõidukit joobeseisundis. Samuti palub hinnata, kas rohkem kui 2 aastat tagasi toimunud väärtegu on aegunud või mitte. 13.09.2013 toimunud sündmuse osas läbi viidud kriminaalasjas ei teostatud uurimistoiminguid seoses liiklusõnnetuse põhjustamisega ning alkoholi tarvitamisega pärast liiklusõnnetust. Seega ei olnud kriminaalmenetluse alustamine aluseks väärteomenetluse lõpetamisel, kuna kriminaalmenetluse raames arutati mitte liiklusõnnetuse põhjustamist, vaid üksnes joobeseisundis mootorsõiduki juhtimist. Kriminaalmenetlus lõpetati seoses kriminaalmenetluse aluse puudumisega, kuna ei ole tõendatud Toomas XXX joobeseisund mootorsõiduki juhtimise ajal, mistõttu mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis ei saanud olla liiklusõnnetuse põhjuseks. Seega ei peatanud kriminaalmenetluse alustamine väärteoasja aegumist.
lg 1 järgi kvalifitseeritav väärtegu ei ole hõlmatud sama teoga, mille kohta viidi läbi kriminaalmenetlus. Kuivõrd alkoholi tarvitamise osas pärast liiklusõnnetust ei ole kriminaalmenetlust läbi viidud, siis on
Liiklusõnnetuse põhjustamise süüdistus on samuti ebaõige ja arusaamatu, viidatud
Liiklusõnnetuse põhjuseks oli teele jooksnud põder, kellele otsasõidu vältimiseks tegi juht manöövri ja kaotas sõiduki üle juhitavuse. Seega ei olnud liiklusõnnetuse põhjuseks mitte kiiruse vähendamata jätmine, vaid teele jooksnud põder. Kohtumenetlus ja kohtuotsuse põhjendused 16.12.2015 toimunud kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde, taotles otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et menetlusalune isik on väärteo toime pannud, otsus on tehtud õigesti ja palub jätta kaebus rahuldamata. Kohtuistungil kuulas kohus ära kaebuse esitaja ja tema kaitsja, tunnistajad XXXja XXXning uuris järgmisi väärteotoimikus asuvaid kirjalikke tõendeid: - 10.07.2015 kriminaalmenetluse lõpetamise määrus, mille kohaselt kriminaalasjas nr 13230200681 lõpetati menetlus KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel. - 12.08.2015 väärteomenetluse nr 2302,13,010884 uuendamise määrus (väärteomenetlus oli lõpetatud 01.10.2013 VTMS § 29 lg 1 p 4 alusel). - Kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (lõpetatud kriminaatasja materjalid), mille kohaselt Toomas XXX juhtis 13.09.2013 kella 07:22 ajal Tallinnas Vabaõhumuuseumi tee 31 juures mootorsõidukit VW registreerimismärgiga XXX olles alkoholi joobeseisundis (alkomeetri lugem 1,03 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,10 mg/l mõõtetulemus 0,93 mg/l), vabastati 13.09.2013 kell 18.
Väärtegu alkoholi tarvitamise osas pärast liiklusõnnetust (
Väärteomenetluses kannab väärteoprotokoll samasugust funktsiooni nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses (vt nt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-73-08, p 8.1). Seda ülesannet saab väärteoprotokoll täita vaid juhul, kui selles on kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas objektiivne ja subjektiivne süüteokoosseis on täidetud. Väärteoprotokolli tuleb märkida kõik need faktilised asjaolud, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks (vt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-45-11, p 9). Kui isikule heidetakse ette mingi seadusest tuleneva kohustuse täitmata jätmist, tuleb väärteoprotokollis kirjeldada, mida menetlusalune isik oleks pidanud tegema ja millisel õiguslikul alusel (vt ka Riigikohtu otsus nr 3-1-1-80-06 p 6.3). Seega lähtudes väärteoprotokollis kirjeldatud faktilisest asjaoludes ja hinnates kogutud tõendeid kogumis esmalt tuleb otsustada, kas on piisavalt tõendatud
lg 1 sätestatud väärteo toimepanemine.
lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus.
lg 1 sõnastusest lähtuvalt tuleb seega sedastada mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine ning koosseisutunnusena varalise kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustuse tekitamine.
lg 1 rakendamisel tuleb viidata liiklusseaduse sätetele, mille nõuete rikkumist menetlusalustele isikutele ette heidetakse. Väärteoprotokolli kohaselt seisneb Toomas XXXle omistatav tegu
lg 3 p 2 sätestatud nõue rikkumises, aga täpsemalt menetlusalune isik ei vähendanud sõiduki kiirust vastavaks olukorrale, mistõttu kaotas sõiduki juhitavuse üle kontrolli ning sõitis teelt välja vastu tänavavalgustuse posti, põhjustades liiklusõnnetuse ja varalise kahju XXXja OÜ'le XXX.
lg 3 sätestab, et juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust ning juht peab punkti 2 kohaselt vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis kui nähtavus on halb. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Seetõttu
lg 1 ettenähtud karistuse kohaldamiseks tuleb eelkõige tuvastada, kas Toomas XXX on talle inkrimineeritud süüteo objektiivse koosseisu tunnused realiseerinud, ehk ei vähendanud sõiduki kiirust vastavaks olukorrale, millega ta võis rikkuda
Lisaks ülalmainitud
lg 1 objektiivse koosseisu tunnustele peab olema tuvastatud põhjuslik seos liiklusnõuete rikkumise ja varalise kahju tekitamise vahel. Käesolevas väärteoasjas ei ole vaidlust selles, et Toomas XXX 13.09.2013 ajavahemikus 07:00-07:22 sõitis mootorsõidukiga VW Transporter reg.nr XXXTallinnas, Vabaõhumuuseumi tee 29 juures, kus temaga juhtus liiklusõnnetus. Antud fakt on kinnitamist leidnud nii kaebuse esitaja Toomas XXX 4 enda kohtus antud ütlustega, tunnistajate XXXning XXXütlustega, kuid ka käesolevas väärteoasjas kogutud kirjalike tõenditega. Kohus asub seisukohale, et kohtuväline menetleja on õigesti ja väärteomenetluse raames kogutud tõendikogumiga kooskõlas olevalt lugenud tõendatuks liiklusõnnetuse toimumise 13.09.2013 kell 07:00-07:22 Vabaõhumuuseumi teel.
p 32 kohaselt loetakse liiklusõnnetuseks juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju. Sündmuskoha vaatlusprotokollist koos fototabeliga nähtub, et 13.09.2013 kella 07.22 paiku sõitis Vabaõhumuuseumi tee 29 maja kõrval oleval sõiduteel sõiduauto VW Transporter (reg. märk XXX), mida juhtis Toomas XXX, kaotas juhitavuse ja sõitis paremale teelt välja vastu posti, mille tagajärjel deformeerus terve mootorsõiduki esiosa ning oli kahjustatud tänavavalgustuspost ja selle alus. Seega mootorsõiduki teel liikumise tagajärjel on tekkinud varaline kahju ehk toimunud on liiklusõnnetus
Vastavat asjaolu tõendavad sündmuskoha vaatlusprotokoll ja selle juurde kuuluvad fotod, samuti XXXAS arve ja OÜ XXX teade. Nimetatud tõenditest ilmneb, et sõiduki teelt väljasõitmise tulemusena on lõhutud tänavavalgustuspost ja kahjustatud sõiduauto. Sellest tulenevalt on väärteoasjas kogutud tõenditega tuvastatud § 223 lg 1 objektiivse koosseisu ühe alternatiivi esinemine, ehk varalise kahju tekkimine valgustusposti omanikule XXXAS-le ja sõiduauto omanikule OÜ-le XXX. Tsiviilõigusliku vastutuse raames Toomas XXX tasus tänavavalgustusposti kahjustamise eest 2109,05 eurot ning hüvitas täies ulatuses OÜ-le XXX mootorsõidukile VW Transporter reg.nr XXXtekitatud kahju kui kahju tekitanud isik. Teiseks
Menetlusalune isik on algusest peale andnud ütlusi, et talle jooksis teele ette põder. Tunnistaja XXXütlustest tuleneb samuti, et juba sündmuskohal kaebaja viitas sellele, et põder jooksis auto ette. Käesolevas väärteoasjas kohus saab taolist põhjendust liiklusõnnetuse põhjusena arvestada, sest in dubio pro reo kohaselt tuleb süüdistatava kasuks tõlgendada kahtlused tema süüdiolekus. Kohus nõustub kaitsja seisukohaga, et Tallinna linna territooriumile põdra sattumine ei ole eriti harukordne juhtum (nt. sama aasta juunis oli Vabaõhumuuseumi teel aias noor põder- vt. 04. juuni 2013 delfi.ee). Pole oluline, kuidas linna sattunud metsloom käitus, ainuüksi selle ilmumine kitsal teel võis juhti ehmatada. Kriminaalmenetluse käigus oli tõendatud, et menetlusalune isik ei olnud enne liiklusõnnetuse toimumist joobes. Seega ei ole tõenäoline, et Vabaõhumuuseumi teel, mis on hea nähtavusega ja sirge tee, kus liikluskiirus on 40 km/h, isik võis ilma põhjuseta kaotada sõiduki juhitavuse üle kontrolli ja sõita vastu posti. Kaebuse esitaja väited ümber lükatud ei ole ja kohus tõlgendab kahtlused süüdlase kasuks. Väärteomenetluses, nagu kriminaalmenetluseski lasub tõendamiskoormis süüdistusfunktsiooni kandjal, s.o kohtuvälisel menetlejal. Kohus leiab, et väärteoasja materjalidega ei ole tõendatud
lg 3 p 2 sätestatud kiiruse vähendamata (kohandamata) jätmise nõude rikkumine Toomas XXX poolt. Nagu oli kriminaalmenetluse käigus tuvastatud, T.XXX alustas oma sõiduteed aadressilt XXX ja sündmuskohale jõudmiseks pidi sõitma mitu keerulist ristmiku ja kurvi ning liikuma ka mööda Paldiski maanteed, kus kiirusepiirang on 70 km/h. Seega on isiku sündmusele eelnevast sõidukäitumisest selge, et ta oli võimeline adekvaatselt käituma. Puudub vaidlus selles osas, kas sündmuskohal liiklustingimused nõudsid sõiduki kiiruse vähendamist või nähtavus oli halb: sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt ilmastik oli selge, oli valge aeg, sõidutee oli korras ja kuiv. T.XXX poolt autorooli paremale keeramist kinnitavad sama protokolli fotod nr 4 ja 5, millest on näha, et kaubiku esirattad on pööratud paremale. Tunnistaja XXXütlused, mis puudutavad liiklusõnnetuse tajumist, on olnud menetluse vältel erinevad. Esmalt tunnistaja väitis, et ta nägi kuidas juhtus liiklusõnnetus (13.09.2013 ütlused), kuid hiljem tunnistas, et jõudis kohale ca 2 minutit peale õnnetust (02.04.2015 ütlused), mistõttu ei ole tunnistajal võimalik anda ütlusi liiklusõnnetuse põhjustanud asjaolude kohta. Vaatlusprotokolli fotodel nr 1 ja 2 on näha, et vasakult asub mitu kõrvalteed, kust loom võis tõepoolest väga ootamatult teele sattuda. Omakorda Taela tee saab oma alguse metsatukast, kust loom võis varahommikusel ajal ilmuda (xgis.maaamet.ee). Kohtuistungil menetlusalune isik kinnitas, et põder tuli vasakult. Hinnates 5 menetlusaluse isiku poolt kirjeldatud liiklusõnnetuse toimumisele eelnenud olukorda ning väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid kohus nendib, et T.XXX käitumine oli relevantne aset leidnud sündmusele: sõiduki pööramine vasakule oli ebamõistlik, sest seal asub sügav ja lai kraav ja pidurdamine ei oleks otsasõitu ära hoidnud. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt on sõiduk sõitnud kõnnitee äärde ja siis vastu tänavavalgustusposti ning tunnistaja XXX02.04.2015 ütluste kohaselt paiskus sõiduteele tagasi. Kokkupõrge tagajärjel kukkus post. Liiklusregistri andmete kohaselt mootorsõiduki Volkswagen Transporter täismass on 2800 kg. Arvestades tänavavalgustus metallist posti vastupidamisvõimet (mis kindlasti ei ole võrreldav näiteks betoonpostiga) üle kahe tonni kaaluvale kaubikule, tuleb asuda seisukohale, et sõiduki kiirus ei olnud üle lubatud suurima sõidukiiruse ja vastas olukorrale, teeoludele ja muudele liiklusoludele. Kohus asub seisukohale, et üle lubatud sõidukiirusega, s.o. üle 40 km/h sõites olnuks kaubik kindlasti teelt välja sõitnud. Ei ole tuvastatud ka selliseid asjaolusid, mis oleksid võinud nõuda sõidukiiruse vähendamist. Sellest teeb kohus järelduse, et Toomas XXX sõiduki kiirus vastas olukorrale, liiklusolud seda vähendamist ei nõudnud. Põdra sõiduteele jooksmine ei ole selline tingimus, mida oli võimalik ette näha. Kohus leiab, et T.XXXle süüksarvatud tegu kohtuvälise menetleja poolt tuvastatud kujul ei vasta
lg 1 sätestatud väärteokoosseisule, mille tõttu tuleb väärteomenetlus Toomas XXX suhtes lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Lisaks eelmärgitule süüdistatakse menetlusalust isikut ka
Kriminaalasjas 132302200681 Põhja Ringkonnaprokuratuurile 17.03.2015 edastatud taotluses menetlusaluse isiku kaitsja viitab sellele, et liiklusõnnetuses sai auto sedavõrd suuri kahjustusi, et sellega ei oleks saanud enam edasi sõita, mistõttu alkoholi tarvitamine pärast liiklusõnnetust, mille asjaolud olid selged, ei olnud keelatud. Kohus ei saa taolise seisukohaga nõustuda ja viitab sellele, et
lg 7 ilma mingisuguste reservatsioonideta keelab liiklusõnnetuses osalenud juhile tarvitada alkoholi ja muud narkootilist ega psühhotroopset joovet tekitavat ainet, kuni politsei on selgitanud sündmuskohal välja liiklusõnnetuse asjaolud. Seega Toomas XXX, tarbides peale liiklusõnnetusest ja enne politsei poolt liiklusõnnetuse asjaolude välja selgitamist alkoholi ilmselgelt rikkus
lg 7 sätestatud nõuet ja pani toime
Väärteo toimepanemine on tõendatud menetlusaluse isiku T.XXX enda ütlustega kuid ka tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga koos mõõtetulemuse väljatrükiga, millest nähtuvalt tuvastati 13.09.2013 kell 09:08-09:13 Toomas XXXl alkoholijoove (lõplik lugem 1,03 mg/l ± 0,10 mg/l, mõõtetulemus 0,93 mg/l; Dräger Alcotest 7110). Seega on tõendatud, et liiklusõnnetuses osalenud juht Toomas XXX tarvitas 13.09.2013 alkoholi ning taoline käitumine on karistatav
Kaebuse esitaja on seisukohal, et alkoholi tarvitamise osas pärast 13.09.2013 toimunud liiklusõnnetust ei ole kriminaalasjas teostatud uurimistoiminguid ning kriminaalmenetluse alustamine KarS § 424 järgi ei olnud aluseks väärteomenetluse lõpetamisele
Kaebaja viitas ka Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-9-04, mille kohaselt vale sõidukiiruse valimine, mis põhjustab varalise kahjuga liiklusõnnetuse, sellest liiklusõnnetusest politseile teatamata jätmine ja alkoholi tarvitamine pärast liiklusõnnetust enne selle asjaolude väljaselgitamist, ei moodusta ideaalkonkurentsi. Tuginedes KarS § 81 lg 7 p 2 ja lg 8 kohtuväline menetleja aga asus seisukohale, et antud juhul ei ole aegumistähtaeg saabunud kuna aegumine peatus kriminaalmenetluse läbiviimise ajaks. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi on väärteo aegumine selline menetlustakistus, mis välistab väärteo aegumistähtaja möödumisel menetluse alustamise või alustatud menetluse jätkamise mistahes eesmärgil (vt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-20-10, p 8). Kohus nõustub kaebajaga selles, et kohtuväline menetleja on 26.10.2015 otsuses vääralt kohaldanud materiaalõigust. KarS § 81 lg 3 kohaselt on väärtegu aegunud, kui selle lõpuleviimisest selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud 2 aastat, kui seadus ei näe selle eest ette 3 aastast aegumistähtaega. KarS § 81 lg 7 p 2 järgi peatub väärteotunnustega teo aegumine kriminaalmenetluse 6 alustamisel kuni selle lõpetamiseni; KarS § 81 lg 8 kohaselt ei uuene KarS §-s 81 lg 7 p-s 2 sätestatud juhul aegumine, kui väärteo lõpule viimisest on möödunud 3 aastat. Kriminaalasjas nr 13230200681 alustati 13.09.2013 kriminaalmenetlust Toomas XXX suhtes KarS § 424 alusel. Tuleb nõustuda kaebajaga selles osas, et
S § 424 kvalifitseeritud teoga, ehk joobeseisundis juhtimisega, mistõttu mõlemad teod tuleb käsitleda eraldi KarS § 63 lg 3 järgi.
S § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo puhul oluline tunnus. Ülalmainitud lähenemisviisi on selgitanud Riigikohus oma lahendites nr 3-1-1-99-04 p 8.3, nr 3-1-1-1-08 p 5 ja 3-1-1-15-08 p-s 15, et ühe teoga on tegemist siis, kui koosseisu realiseerimisele suunatud osateod kujutavad endast objektiivse kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtset käitumist. Kui tegemist on mitme teoga, mõistetakse eraldi karistus iga teo eest. Kohus nõustub kaebuse esitaja seisukohaga, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada ja asjas menetlus lõpetada. Väärteoprotokolli kohaselt pani Toomas XXX
lg 1 järgi kvalifitseeritud teo toime 13.09.2013, väärteo aegumine ei olnud peatunud seoses kriminaalmenetlusega, sest kriminaalmenetlust ei viidud läbi seoses ja toimunud liiklusõnnetusega ja alkoholi tarvitamisega pärast sõiduki juhtimist, sest Karistusseadustik sellist kuriteokoosseisu ette ei näe. Samas algusest peale oli Toomas XXX rääkinud, et tarvitas alkoholi pärast seda, kui oli liiklusõnnetus juhtunud. Seega, õigeaegsel ja adekvaatsel reageerimisel ning varasemal kriminaalmenetluse lõpetamisel oleks võinud väärteomenetlust läbi viia seadusega ettenähtud aegumistähtaja jooksul. Kahe aasta möödumisel, s.o. 13.09.2015 ei olnud väärteoasjas jõustunud lahendit. Seega tuleb väärteomenetlus asjas lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel. Menetluskulud VTMS § 38 lg 1 kohaselt rakendatakse väärteoasja kohtumenetluses menetluskulude arvestamisel KrMS sätteid, KrMS § 183 järgi hüvitab kriminaalmenetluse lõpetamise korral menetluskulud riik, kui KrMS ei sätesta teisiti. VTMS § 23 alusel kuulub menetluse lõpetamisel VTMS § 29 lg 1 p-des 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel menetlusalusele isikule väljamõistmisele mõistlik kaitsjatasu. Põhjendatuse hindamisel tuleb võtta arvesse väärteoasja iseloomu. Toomas XXX kaitsja esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt osutas Advokaadibüroo Sirk & Saareväli OÜ kaebajale õigusabiteenust hinnaga 80,00 eurot/h (summale ei lisandu käibemaksu). Taotluse kohaselt on Toomas XXX menetluskulu asjas kokku 801,6 eurot, mis hinnates asja komplitseeritust ja mahukust kohus loeb põhjendatuks. Karin Olentšenko kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.