← Eesti

3-16-351/2

Obsah (4)§ 119§ 116§ 104§ 121

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Ülle Polluks Määruse tegemise aeg ja koht 22. veebruar 2016, Jõhvi Haldusasja number 3-16-351 Haldusasi J. R taotlus riigi õigusabi saamiseks RESOLUTSIOON

§ 119lg 2 kohaselt määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED, KOHTU PÕHJENDUSED

  1. 14.08.2015 saabus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja J. R kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 500 eurot. Kaebuse kohaselt esitas J. R 20.05.2015 Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse ning Viru Vangla 20.07.2015 vastusega 6-16/72-2 jäeti taotlus rahuldamata. Koos kaebusega esitas J. R kohtule taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja riigi õigusabi saamiseks ( haldusasi 3-15-2026).
  2. Tartu Halduskohtu
  3. august 2015 määrusega kohus jättis J. R taotluse riigi õigusabi saamiseks ning riigilõivust vabastamiseks kaebuse esitamisel rahuldamata. Kohus jättis kaebuse käiguta ning andis kaebuse esitajale kaebuse puuduste kõrvaldamiseks so riigilõivu summas 15 euro tasumiseks aega 15 päeva, arvates määruse jõustumisest. Kohus selgitas, et puuduste tähtajal kõrvaldamata jätmise korral tagastatakse kaebus selle esitajale läbivaatamatult.
  4. 02.09.2015 saabus Tartu Halduskohtule J. R 30.08.2015 taotlus riigi õigusabi saamiseks, mille kohaselt soovib taotleja riigi õigusabi Tartu Halduskohtu
  5. augusti 2015 määruse vaidlustamiseks. Taotluse esitaja väitel on varasem määruskaebuste esitamine näidanud, et see ei ole tõhus, mistõttu taotleja soovib õigusabi, et vältida õiguste kuritarvitamist kohtu poolt ja mitte lasta end kohelda inimväärikust alandavalt. 1
  6. Tartu Halduskohtu
  7. septembri 2015 määrusega kohus jättis J. R 30.08.2015 taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. 09.09.2015 saabus Tartu Halduskohtu J. R 06.09.2015 taotlus riigiõigusabi saamiseks.
  8. Tartu Halduskohtu
  9. septembri 2015 määrusega kohus jättis kaebaja 06.09.2015 riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Ühtlasi kohus selgitas, et Tartu Halduskohtu
  10. augusti 2015 määrus jõustus 11.09.
  11. Kohus on ka oma varasemas määruses
  12. september 2015 selgitanud, et tulenevalt

§ 116

lg 5 kohaselt menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist.

§ 116

lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

  1. 17.09.2015 saabus Tartu Halduskohtule J. R 15.09.2015 avaldus, mis oli pealkirjastatud taotlusena riigi õigusabi saamiseks. Taotluse kohaselt soovis taotleja riigi õigusabi seoses Tartu Halduskohtu 11.09.2015 määrusega, millega jäeti taotleja 06.09.2015 riigi õigusabi taotlus rahuldamata. Taotleja väidab, et käesolevas kohtuasjas rikutakse tema erinevaid konventsioonis kehtestatud õigusi.
  2. Tartu Halduskohus tõlgendas J. R 15.09.2015 avaldust määruskaebusena ja Tartu Halduskohtu
  3. septembri 2015 määrusega kohus jättis kaebaja 15.09.2015 määruskaebuse rahuldamata ning edastas määruskaebuse koos materjalidega Tartu Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks.
  4. Tartu Ringkonnakohtu 25.09.2015 määrusega jäeti määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 11.09.2015 määrus muutmata. Tartu Ringkonnakohtu 25.09.2015 määrus jõustus Riigikohtu 14.01.2016 lahendiga 14.01.
  5. Toimik saabus Tartu Halduskohtule tagasi 18.01.
  6. Haldusasjas 3-16-2026 kohus tuvastas, et kaebaja ei ole Tartu Halduskohtu 25.08.2015 kohtumäärust täitnud. Tartu Halduskohtu 25.08.2015 määrus jõustus 11.09.2015, seega tuli kaebajal riigilõiv 15 eurot tasuda hiljemalt 28.09.
  7. J. R ei ole kohtu poolt antud tähtajaks riigilõivu tasunud ega ole kohtule esitanud ka taotlust puuduse kõrvaldamise tähtaja pikendamiseks. Kohus selgitas nii 03.09.2015 kui ka 11.09.2015 määruses, et tulenevalt

§ 116

lg 5 kohaselt menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist.

§ 116

lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. 11. Tartu Halduskohtu 01.02.2016 kohtumäärusega tagastati J. R kaebus haldusasjas nr 3-152026

§ 104

lg 2 teise lause ning

§ 121lg 1 p 2 alusel riigilõivu tasumata jätmise tõttu.

Seega tegi halduskohus lõpplahendi asjas 3-15-

  1. J. R esitas 03.02.2016 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 01.02.2016 määruse peale. Koos määruskaebusega esitas kaebaja kohtule taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel.
  2. Tartu Halduskohtu 10.02.2016 määrusega haldusasjas 3-15-2026 jäeti rahuldamata J. R menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks 03.02.2016 määruskaebuse esitamisel. Määruskaebus jäeti käiguta ning anti kaebajale puuduste kõrvaldamiseks so riigilõivu summas 15 euro tasumiseks aega 15 päeva alates käesoleva määruse jõustumisest.
  3. 16.02.2016 saabus Tartu Halduskohtule J. R 14.02.2016 taotlus riigi õigusabi saamiseks (haldusasi 3-16-351). Halduskohus on seisukohal, et J. R taotlus riigi õigusabi saamiseks tuleb jätta rahuldamata.
  4. Riigi õigusabi andmise alused ja kord on kehtestatud riigi õigusabi seaduses. RÕS § 4 lg 1 kohaselt riigi õigusabi on füüsilisele või juriidilisele isikule riigi kulul õigusteenuse osutamine käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras. RÕS § 4 lg 3 p-de 5, 8 ja 9 2 kohaselt riigi õigusabi liigid on isiku esindamine halduskohtumenetluses; õigusdokumendi koostamine ja isiku muu õigusnõustamine või muu esindamine.
  5. RÕS § 6 lg 1 kohaselt riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Halduskohtumenetluse seadustiku § 110 lg 2 järgi kohaldatakse menetlusabi andmisel advokaadi õigusabi eest tasumisel käesolevas peatükis sätestatut üksnes niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tõendatud on, et kaebajal ei ole piisavalt rahalisi vahendeid advokaadi teenuse eest tasumiseks, kuid isiku maksejõuetus ei ole piisav alus riigi õigusabi määramiseks.
  6. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kohus selgitab, et RÕS § 7 lg-s 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud.
  7. Kaebaja taotleb riigi õigusabi Tartu Halduskohtu 10.02.2016 määruse vaidlustamiseks.
  8. Tartu Halduskohtu 10.02.2016 määrusega haldusasjas nr 3-15-2026 kohus jättis rahuldamata J. R menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks 03.02.2016 määruskaebuse esitamisel ning jättis määruskaebuse käiguta ning andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks so riigilõivu summas 15 euro tasumiseks aega 15 päeva alates käesoleva määruse jõustumisest.
  9. Kaebaja taotleb riigi õigusabi Tartu Halduskohtu 10.02.2016 määruse vaidlustamiseks.
  10. Kohus märgib, et kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja on korduvalt halduskohtumenetluses osalenud, esitanud kohtule nii faktiliselt kui õiguslikult arusaadavalt põhjendatud kaebusi ning määruskaebusi (sh haldusasjas nr 3-15-2026 03.02.2016 määruskaebus). Tulenevalt eeltoodust halduskohus on seisukohal, et kaebuse esitaja puhul on tegemist isikuga, kes on võimeline ise kaitsma oma õigusi. Halduskohtu hinnangul ei ole käesolev haldusasi loomu poolest keeruline ega kohtupraktikas ennenägematu. Kohus selgitab, et tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika.
  11. Halduskohus on seisukohal, et käesoleval juhult esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1 sätestatud riigi õigusabist keeldumise alus, siis ei ole riigi õigusabi andmine võimalik. Seetõttu ei ole vajalik hinnata kaebuse edukuse väljavaateid, asja tähendust menetlusabi taotlejale ega kaebajale asjast tulenevat võimalikku kasu. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kaebaja 14.02.2016 riigi õigusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata.
  12. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 116

lg 5 kohaselt menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist.

§ 116

lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. /digitaalselt allkirjastatud/ Ülle Polluks kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.