1-08-7782/65

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja 17.12.2015, Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi toimumise aeg 10.12.2015 koht Kohtuasja number 1-08-7782 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Tõlk Tatjana Šibajeva Kaitsja Andrei Matvejev Kohtuasi Viru Vangla materjalid Jevgeni Volini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu Jevgeni Volin, isikukood 36309073751, viibimiskoht: Viru Vangla Karistuse kandmise algus 04.11.2007 ja lõpp 04.11.2019 RESOLUTSIOON Jätta JEVGENI VOLIN vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista Jevgeni Volinilt menetluskuluna riigituludesse 202,80 eurot kaitsetasu adv. Andrei Matvejevi poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 AS-s SEB Pank, nr EE932200221023778606 AS-is Swedbank, nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumbriga 2800049900. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo Sven Sillar kasuks 202,80 eurot (sh käibemaks 20%) adv. Andrei Matvejevi poolt süüdimõistetu Jevgeni Volini kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. 1 Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Jevgeni Volinile, kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 04.11.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Jevgeni Volini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 21.11.2008 otsusega tunnistati Jevgeni Volin süüdi KarS § 113, § 121, § 418 lg 1 ja § 323 järgi ning KarS § 64 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti liitkaristuseks 12 aastat vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 04.11.2007. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud esimest korda. Käesolevat karistust kannab tapmise, kehalise väärkohtlemise, tulirelva ja selle olulise osa ja laskemoona ebaseaduslik käitlemise ning kahtlustatava, süüdistatava, kohtualuse, õigeksmõistetu, süüdimõistetu, tunnistaja, eksperdi, tõlgi ja kannatanu suhtes vägivalla toimepanemise eest. Kuriteo toimepanemise soodusteguriks oli armukadedus. Vangistuse jooksul on läbinud riigikeele B1-taseme ja B2-taseme kursused, osalenud sotsiaalprogrammides Agressiivsuse Asendamise Treening, taastava õiguse programmis Tee ning vangistuse jooksul on toimunud regulaarsed vestlused psühholoogiga. On omandanud ka keevitaja elukutse ning alates 2013. aastast osaleb vangla tööhõives majandustöödel. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Enne vangistust elas xxxx, aadressil xxxx koos abikaasa ja pojaga. Samuti oli tal oma eramaja xxxx aadressil xxxx. Võimalikul vabanemisel asub elama samale aadressile elukaaslase juurde. Tegemist on 2-toalise kõigi mugavustega korteriga, kus käesoleval ajal elab kinnipeetava abikaasa üksinda. Kriminaalhooldaja hinnangu kohaselt on antud eluase sobilik ka elektroonilise valveseadme paigaldamiseks ning abikaasa on selleks andnud ka oma nõusoleku. Väidetavalt omandas kinnipeetav keskhariduse Narva 6. Keskkoolis. Seejärel läks tööle toiduainetetööstusesse ja töö käigus omandas koka eriala. Enne vangistust on sissetulekuks isiklik töötasu, töötas Soomes ehitajana ametlikult firmas Hellakivi. Väidab, et enne vangistust tuli majanduslikult hästi toime. Võimaliku vabanemise korral on võimalus tööle asuda xxxx, ettevõtte juhatuse liige kinnitas töökoha olemasolu. Lisaks on võimalus vabanedes tööle asuda xxxx, garantiikiri olemas. Viru Vangla andmetel puuduvad isikul tasumata võlanõudeid, vabanemisfondis on 1561 eurot. Puudub seos alkoholi ja toimepandud kuriteo vahel. Isikul on vanusele ja elutingimustele vastavad sotsiaalsed oskused. Arvestades kuritegusid (tahtlik tapmine ja surnukeha tükeldamine, kehaline väärkohtlemine), mille tõttu ta vanglas karistust kannab, nähtub, et teatud olukordades võib olla agressiivne ja julm (emotsionaalsest seisundist tingituna). Käitumuslikult püüab vastata keskkonna ootustele ja normidele ning näidata end eeldatavasti soodsast küljest. Enne küsimustele vastamist mõtleb korralikult ja seejärel ratsionaalselt vastab küsimustele. Tunnistab probleeme ja oskab neid lahendada, kuid probleemide lahendamiseks võib tavapärasest käitumisviisist kõrvale kalduda. Eesmärgid tulevikuks on realistlikud: perekond, töö, enesearendamine. Ametnike suhtes on neutraalse hoiakuga, vaenulikke hoiakuid ei ole esinenud. Üldiselt toetab ühiskonna väärtushinnanguid ja väärtustab inimeste seas üksteise 2 abistamist. Käesolevat kuritegu õigustab, püüab pisendada oma süüd. Kriminaalhooldusel varasemalt ei ole viibinud. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on vangla hinnangul 6%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 9%. Lähtuvalt eeltoodust toetab vangla Jevgeni Volini ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega ning teeb ettepaneku määrata kinnipeetavale katseaeg kandmata karistuse ulatuses, s.o kuni 04.11.2019, käitumiskontroll pikkusega 24 kuud ning kohustada teda täitma KarS § 75 lg 2 p-des 2, 4, 9 sätestatud lisakohustusi. Elektroonilise valve pikkuseks teeb vangla ettepaneku määrata 12 kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas avaldab prokurör, et ei soovi osa võtta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse arutamisest. Prokuröri hinnangul ei ole ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal põhjendatud. Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas), samuti on kinnipeetava puhul üldise korduva kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus vastavalt 6% ja 9%, mis on keskmine risk. Seega on süüdimõistetu puhul olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Kinnipeetava iseloomustuses nimetatud positiivsed asjaolud (vabanemisjärgse elukoha olemasolu ja selle sobivus elektroonilise valve teostamise nõuetele, garanteeritud töökoht

1. jm)ei ole piisavad, õigustamaks kinnipeetava käesoleval ajal vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Toimepandud isikuvastaste ja üldohtliku kuritegude asjaolud on kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel kui süüdimõistetu võimalused vabaduses. Kuna kinnipeetav kannab liitkaristust mh tapmise eest, saaks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna ja kannatanu lähedaste õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et teise inimese tapmine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Raske vägivaldse kuriteo tagajärjel suri inimene. Kuigi tegemist on isiku esimese vanglakaristusega, ei ole käesoleval ajal tema tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud tulenevalt tema kuriteo raskusest. Antud juhul on kuritegude asjaolud (tahtlik tapmine, surnukeha viieks osaks kirvega tükeldamine
2. jm)kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel, kui süüdimõistetu (üldjoontes positiivne) käitumine vangistuses. Süüdlase ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel peab arvestama ka õiguskorra kaitsmise huvidega. Tulenevalt toimepandud kuriteo vägivaldsusest ning selle tagajärgede pöördumatusest ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Lisaks sellele on vältimatu tähele panna ühiskonna arusaamu õiglasest karistusest, s.o seda, et rasked kuriteod väärivad rangelt ühiskonna hukkamõistu. Seega on kohtul õigus jätta süüdlane vabastamata ka vaid kuriteo raskuse motiivil. Kinnipeetava vabastamine vangistusest on ilmselt ennatlik ega ole põhjendatud. Käesolevaks ajaks ärakantud karistuse osa (umbes 8 aastat ja 1 kuu) on ebaproportsionaalselt lühike võrreldes talle mõistetud karistusega – 12 aastat vangistust. Karistusaja lõpuni on jäänud ligikaudu 3 aastat ja 11 kuud, mis on pikk aeg. Seega karistuse lühendamine ennetähtaegse vabanemisega, vähemalt sellises mahus, ei oleks ilmselgelt põhjendatud ja õiglane. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Senises kohtupraktikas on peetud ennetähtaegse vabastamise oluliseks eelduseks distsiplinaarrikkumiste puudumist. Sellest aga ei saa järeldada, et õigusrikkumiste puudumine iseenesest omab märgilist tähendust isikuomaduste üle otsustamisel, sest õiguskuulekas käitumine peaks olema normiks ka kinnipidamisasutuses. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende isikupuutumatuse, tervise ja elu kaitseks, on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdemõistetu 3 vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Lähtudes eeltoodust ei toeta prokuratuur Jevgeni Volini tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Maakohtu istung 10.12.2015 toimunud videokohtuistungil avaldas süüdimõistetu, et elas 44 aastat normaalset elu, käis kirikus. Üks moment keeras elu pahupidi. On üritanud vanglas veedetud 8 aasta jooksul tõestada, et on normaalne inimene, sh õppis riigikeelt hea meelega ja lõpetas kiitusega Jõhvi Kutsekooli keevitaja eriala. Käesoleval hetkel töötab keevitajana ja ülemus on tööga rahul. Ei ole probleeme olnud vanglaametnikega. Prokurör räägib sellest, mis oli 8 aastat tagasi, kuid ei räägi sellest, mis on nüüd. Vanglas on isikut 8 aastat näinud vanglaametnikud, psühholoogid ja kontaktisikud, prokurör ei ole isikut kordagi näinud. Ta on terve elu ausalt töötanud ja ausalt elanud ning kavatseb seda teha ka edaspidi. Kinnipeetav kahetseb väga oma tegu, seda enam, et nägi inimest esimest korda elus. Leiab, et peab niikuinii selle valuga südames elama elu lõpuni. Kinnipeetav palub end ennetähtaega vabastada. Kaitsja seisukoht Kaitsja esitas kohtule varasema kinnipeetava iseloomustuse, milles on kajastatud, et kinnipeetav on küll ohtlik, kuid temal puudub kõrgohtlikkus, nagu märgitakse uues iseloomustuses. Möödunud ajast alates ei ole midagi muutunud, distsiplinaarkaristused puuduvad, uuest iseloomustusest nähtuvalt on ta osalenud paljudes sotsiaalprogrammides. Seega ei ole ohtlikkuse hinnangu muutumine selge. Prokurör kirjutab, et juhul kui taotlus rahuldatakse, rikutakse sellega ühiskonna õigluse tunnet. Kaitsja juhib tähelepanu, et isikud, kes olid kinnipeetavaga tuttavad, andsid talle juba põhiasja läbivaatamisel head iseloomustused. Viidatakse ka sellele, et kannatanu sugulaste õiglustunnet riivatakse. Kannatanu oli asotsiaal, tal puudusid sugulased, ainult abikaasa, kellest lahutas 10 aastat tagasi. See oli kaklus, mille käigus kannatanu hukkus. Kinnipeetav kahetseb olukorda. Ta on usklik inimene, käib kirikus ka vanglas olles, varem ei ole karistatud, puudusid probleemid seadusega. Vanglas oldud 8 aasta jooksul puuduvad igasugused rikkumised. On näha, et isik soovib vabaduses olla, saada ühiskonna normaalseks liikmeks. Sai täiendava elukutse, õppis eesti keelt, praegu tegeleb soome keele õppimisega. Kui elektroonilist valvet kohaldada, siis järgmise aasta jooksul oleks tema suhe ühiskonnaga piiratud. Ta peab olema kodus ja tööl, tema üle on kontroll. Positiivne on ka asjaolu, et abikaasa temaga vangistuse jooksul suhtleb. Abielu kehtib, ta on invaliid, kes vajab abi. Neile sündisid lapselapsed, kellega kinnipeetav ei ole veel kohtunud. Kuriteo toimepanemise risk ei ole keskmine, vaid väga madal – 6%. Arvestades seda, et isik ei tarvita alkoholi ega narkootikume ja on usklik inimene, leiab kaitsja, et puudub kõrgem oht ühiskonnale. Arvestada tuleb ka isiku vanust. Vabanemisel hakkab ta oma elu taastama, annab palju kasu ka ühiskonnale (maksab maksud) ja aitab abikaasat. Maakohtu määruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tema kaitsja ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne 4 tähtaega vabastamisele, olenemata asjaolust, et käesolev kriminaalkorras karistatus on isikul esimene ning vangistuses viibib isik samuti esimest korda, mistõttu peaks vangistuse mõju olema potentsiaalselt tugev. Kohtu hinnangul kaaluvad kuriteo toimepanemise asjaolud kui isiku vabastamist mittetoetavad asjaolud üles isiku vabastamist toetavaid asjaolusid. Käesolevat karistust kannab kinnipeetav muuhulgas raske vägivaldse kuriteo toimepanemise eest, mille tagajärjel suri inimene. Tegemist oli tahtliku tapmisega, kuivõrd kinnipeetav tulistas kannatanut kahel korral relvast rindu. Kannatanu suri kohapeal. Toimepandud kuriteo varjamiseks tükeldas kinnipeetav surnukeha kirvega viieks osaks ning viskas kehaosad karjääri. Soodusteguriks kuritegude toimepanemisel oli armukadedus. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav mõistetud karistusest kandnud ära enam kui 8 aastat 1 kuu vangistust ning kanda jääb tal veel enam kui 3 aastat 10 kuud vangistust. Kohtu hinnangul, kui kinnipeetav käesoleval ajal ennetähtaegselt vangistusest vabastada, oleks katseajaks määratav aeg kuni karistusaja lõpuni 04.11.2019 ebaproportsionaalne isikule karistuseks mõistetud ja käesolevaks ajaks reaalselt ärakantud vangistusega. Positiivsena võib isiku ja tema käitumise iseloomustamiseks karistuste kandmise ajal välja tuua, et kinnipeetav on vangistuse jooksul omandanud riigikeele B1- ja B2-taseme, keevitaja elukutse, osalenud sotsiaalprogrammis Agressiivsuse asendamise treening ja taastava õiguse programmis Tee. Samuti on vangistuse jooksul toimunud vestlused psühholoogiga, kelle sõnul kinnipeetav enam edasist nõustamist ei vaja. Alates 2013. aastast on kinnipeetav hõivatud tööga vangla majandustöödel. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad, ametnike suhtes on neutraalse hoiakuga, vaenulikkust ei esine. Kinnipeetaval on vabanemisel kindel elukoht oma abikaasa korteris koos abikaasaga, kes on andnud nõusolekud nii kinnipeetava sinna elama asumiseks kui ka korteris elektroonilise valve kohaldamiseks. Samuti on kinnipeetavale garanteeritud vabanemisel mitu töökohta. Enne vangistust isik töötas, sissetulekuks oli isiklik töötasu. Enda sõnul tuli majanduslikult hästi toime. Iseloomustusest nähtuvalt tasumata võlanõuded puuduvad, vabanemisfondi on hoiustatud 1561 eurot. Vangla hindab uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul 6% ning uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 9%, milliste näol on kohtu hinnangul tegemist madalate riskidega. Kuigi kinnipeetava iseloomustuses esineb positiivseid asjaolusid ning tegemist on isiku esimese vanglakaristusega, on kohtu hinnangul toimepandud kuriteo raskus suurema kaaluga, mistõttu ei ole kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval ajal põhjendatud. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et Jevgeni Volini puhul selliseid erandlikke asjaolusid käesoleval hetkel ei esine. Kinnipeetava ennetähtaegset vangistusest vabastamist ei toeta ka prokuratuur. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu Jevgeni Volini vabastamisega enne tähtaega. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 5 Tartu Ringkonnakohtu 01.02.2016 kohtumääruse RESOLUTSIOON: 1. Jätta Viru Maakohtu 17. detsembri 2015. a määrus muutmata ja Jevgeni Volini kaitsja Andrei Matvejevi määruskaebus rahuldamata. 2. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Sven Sillar Narva osakond kaudu 72 eurot (sh käibemaks 12 eurot) advokaat Andrei Matvejevile määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest. 3. Mõista Jevgeni Volinilt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu advokaat Andrei Matvejevi poolt osutatud õigusabi eest 72 eurot riigituludesse. 4. Jevgeni Volinil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB a/a EE891010220034796011, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE403300333416110002, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE701700017001577198 või Swedbank a/a EE932200221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Jevgeni Volin 1-08-7782 menetluskulud“. 5. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Riigikohtu 09.03.2016 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-s 5 nimetatud aluste puudumise tõttu jätta Jevgeni Volini kaitsja vandeadvokaadi abi Andrei Matvejevi määruskaebus menetlusse võtmata. Kohtumäärus jõustus 09. märtsil 2016. a Riigikohtu kohtumäärusega. Referent /digitaalselt allkirjastatud/ Lea Herne 6