Vastavalt 29.05.2015 koostatud väärteoprotokollile nr AB1250440 (2302,14,017401) 19.07.2014 kell 07:06 Mere pst 10 Tallinnas suunaga Põhja pst juhtis Taras Mazurenko mootorsõidukit juhile keelatud tervise seisundis (metüleendeoksümetamfetamiin, alprasolaam, tetrahüdrokannabinooli tarvitamise tunnused), mis takistab liiklusolude täpset tajumist ja liiklusnõuete kõrvalekaldumatut täitmist. Olles eelnevalt tarvitanud narkootilist ainet amfetamiini, metamfetamiini ilma arsti ettekirjutuseta. Aine sisaldus tuvastatud EKEI aktiga nr 1952T. Sellega rikkus Taras Mazurenko
lg 11 p 2 ja NPALS § 3 lg 1 nõudeid ning pani toime
Kohtuistungil kohtuvälise menetleja esindaja taotles Taras Mazurenkole karistuseks
lg 1 järgi rahatrahvi summas 60 eurot ja NPALS § 151 lg 1 järgi - 15 päeva aresti. Menetlusalune isik ennast süüdi ei tunnistanud ja seletas, et 19.07.2014 peeti ta kinni, kontrolliti joovet ja toimetati Wismari haiglasse, kus ta andis kas uriini- või vereproovi. Aasta hiljem kutsuti ta välja politseisse protokolli koostamiseks. 2014 suvel korraldas ta Tivoli tuure Leedus ja Lätis, kus viibis tihti. Kinnitab, et tarvitas erinevaid narkootilisi aineid Leedus ühel peol 2014 suvel. Ravimit Xanax tarvitas arsti ettekirjutusel. Kui oleks tundnud, et tableti tarvitamine takistab tajuda liiklusolusid, ei oleks autot juhtinud. Kaitsja arvamuse kohaselt KarS § 6 lg 1 kohaselt on välistatud isiku karistamine, kui süütegu on toime pandud väljaspool Eestit, Mazurenko kinnitas, et tarvitas narkootikume Leedus. Mazurenkol ei esinenud joovet, esines aine tarvitamise tunnus – lai pupill, kuidas mõõdeti pupilli suurust ei ole tuvastatud. Ekspert XXXkinnitas kohtuistungil, et laienenud pupilli osas ei saa võtta seisukohta, et tegemist oleks joobega. Mazurenko tarvitas Xanaxit arsti ettekirjutusel, mida tõendab digiretsepti väljatrükk, seega NPALS § 151 lg 1 järgi kvalifitseeritav väärtegu on ära langenud. Ei ole tõendatud
lg 1 järgi kvalifitseeritav rikkumine, sest lubamatu terviseseisundi peab tuvastama arst. Mazurenkole ei ole inkrimineeritud teisi liiklusrikkumisi. Samuti kaitsja arvamusel tuleb väärteoasjas lõpetada menetlus seoses mõistliku aja möödumisega, sest mõistlik aeg oli möödas juba väärteoprotokolli koostamise ajal, ka mõistlik aeg ei ole samastatav aegumisega. Kohus uuris väärteoasjas alljärgnevaid tõendeid: 19.07.2014 kell 07.06 indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtub, et kasutades indikaatorvahendit tuvastati Taras Mazurenkol positiivne näit „amp“, „met“ ja „thc“, samuti joobele viitavad tunnused – silmade punetus, silma pupillid väikesed, häiritud reaktsioonikiirus. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt kõrvaldati T.Mazurenko sõiduki juhtimiselt 19.07.2014, sest ta juhtis sõidukit reg.nr XXX ja tema kontrollimisel selgus, et ahenenud pupillid ja puudub sõiduki kasutamise õigus. Tunnistaja XXX(politseiametnik) antud ütluste kohaselt pidas politseipatrull kinni Tallinnas Mere pst-l liikuva Land Roveri, mis liikus Põhja pst poole, sest auto sõidustiil oli kahtlane ja aeglane, neile tundus, et auto kaldus teise ritta, väike kiirus tekitas kahtlusi. Kontrollides juhti tundus, et viimane on uimane, indikaatorvahendiga kontrolliti alkoholijoovet, tulemuseks oli null. Taskulambiga kontrolliti pupille, need valgusele ei reageerinud või reageerisid väga aeglaselt. Sõidukijuht vastas küsimustele aeglaselt, ütles, et on väsinud, ei maganud öösel. Sõidukijuhile tehti narkotest, toimetati Wismari haiglasse ekspertiisi teostamiseks ja politseiosakonda. Tunnistaja XXX(19.07.2014 oli abipolitseinik) antud ütluste kohaselt teostas ta koos patrullpolitseinikuga patrullitööd kesklinnas. Sõites mööda Mere pst vara hommikul (enne vahetuse lõppu kell 08.00) märkasid nad ebakindla sõidustiiliga autot, mis kaldus teise ritta, mis reeglina on põhjuseks autot kontrollida. Autojuhi hoiak oli uimane, kõne selge ja rahulik, samas ebaloomulikult aeglane. Indikaatorvahend alkoholijoovet ei näidanud, siis nad tegid kiirteste, mõned andsid positiivse näidu ning nad liikusid edasi Wismari haiglasse, et võtta uriiniproov. Tunnistaja XXXkinnitas, et T.Mazurenko töötab tema ettevõttes, 2014 suvel korraldas ettevõte Tivoli tuure Eestis ja Leedus. Juuni keskpaigast juulikuu lõpuni käisid nad regulaarselt Leedus, kuid eraldi autodega. Töötajate jaoks oli korter üüritud ning 2-3 korda juhtus nii, et Vilniuses asuvas korteris oli pidu peetud, millega ta ei olnud rahul. Ta pahandas ja ütles alkoholi tarbivatele töötajatele, et järgmisel päeval on tööpäev. Joobeseisundi tuvastamise saatekiri nr 1952T kohaselt võeti Taras Mazurenkolt uriiniproov ning leiti sealt metüleendioksümetamfetamiini (MDMA), alprasolaami ja tetrahüdrokannabinooli metaboliit. Pöördel on 21.08.2014 kohtutoksikoloogiaekspert XXX andnud järgmise hinnangu: lähtudes kirjeldatud kliinilisest pildist (teadvus selge, ei tea kuupäeva, pupillide suurus 6,5, ülejäänud kliiniline leid normis) ei esine uuritaval Taras Mazurenko käesoleval ajal (19.07.2014 kell 07.50) narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamise tunnuseid. Seejärel järeldus: esinevad narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamise tunnused; joobeseisundile vastav kehaliste ja/või psüühiliste funktsioonide ja reaktsioonide häirumine või muutumine ei ole sedastatav (joovet ei esine). Wismari haigla narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi kirjeldamise protokollist nr 260/18 nähtub, et Taras Mazurenkol süstejälgi ei esine, teadvus selge, ei tea kuupäeva, viimase 24 tunni jooksul tarvitas xanax 1 mg eile, pupillide suurus ja reaktsioon valgusele – „Ø 6,5 reag valgusele“, oma sõnade kohaselt tarvitas nädala alguses kanepit Kohtuistungil ekspert selgitas ülaltoodut arvamust: arvamuse esimese osa on tehtud kliinilise pildi alusel, ainult pupillide suurus viitas mingi aine tarvitamisele. Pupillid suurenemist põhjustavad kõik Mazurenko uriinist leitud ained. Arvamuse teise osa ta koostas tuginedes uriiniproovi tulemustele. Samuti ekspert selgitas, et alprasolaam on xanaxi toimeaine, umbes 4 tundi pärast selle tableti sissevõtmist ei tohiks autot juhtida. Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest (seisuga 20.05.2015) nähtub, et sõiduauto Land Rover reg nr XXX omanik on XXXOÜ, XXX. Kindlustuskaitse kehtivuse kontroll oli tehtud 29.05.2015, poliis kehtis 01.11.2013-31.10.2014. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on Mazurenkol 3 kehtivat väärteokaristust: kaks rahatrahvi 2014a
Koos vastulausega on kaitsja esitanud retseptide loetelu Taras Mazurenko kohta: 26.06.2014 ja 04.07.2014 on koostatud kaks retsepti - toimeaine „alprasolaam“, müüdud xanax ja alprasolamgrindex, väljatrükk tehtud 11.06.2015, ravimid on müüdud. 2 Kohtuistungil on kohtuvälise menetleja esitanud ravimi xanax infolehe, milles sisaldus järgmine teave: „ärge juhtige autot ega töötage masinate või mehhanismidega, sest ravi alprasolaamiga võib nõrgendada teie reaktsioonivõimet“. Kohtu põhjendused Väärteomenetluses kannab väärteoprotokoll samasugust funktsiooni nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses (vt nt Riigikohtu
lg 11 p 2 rikkumine.
lg 11 p 2 sätestab, et juhil on keelatud joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis või liiklusohtlikus terviseseisundis juhtida sõidukit või anda juhtimist üle sellises seisundis isikule. Väärteoprotokollis esitatud süüdistus „juhtis mootorsõidukit juhile keelatud terviseseisundis (narkootiliste ainete tarvitamise tunnused), mis takistab liiklusolude täpset tajumist ja liiklusnõuete kõrvalekaldumatut täitmist“ ei kattu
Selleks, et süüdistada isikut keelu rikkumises, tuleb tuvastada ja väärteo lühikirjeldusse märkida osategu ning norm, mille alusel süüteokoosseis realiseerus. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja poolt lühikirjelduses märgitu ei vasta
lg 11 p 2 sõnastusele, seega ka
Seadus keelab sõiduki juhtimist joobeseisundis või liiklusohtlikus terviseseisundis, käesoleval juhul aga ei ole Mazurenkol joovet ega joobeseisundit tuvastatud, samuti ei ole tuvastatud liiklusohtlikku terviseseisundit, talle ei ole etteheidetud teiste liiklusnõuete rikkumist. Eksperdiarvamuse kohaselt „joobeseisundile vastav kehaliste ja/või psüühiliste funktsioonide ja reaktsioonide häirumine või muutumine ei ole sedastatav (joovet ei esine)“, st liiklusohtlikku terviseseisundit ei tuvastatud. Käesoleval juhul T.Mazurenko’t süüdistatakse mootorsõiduki juhtimises juhile keelatud terviseseisundis ning taolisele seisundile võiks vastata
lg 2 p 5 kirjeldatud juhtimisvõimet alandava või halvava aine toime mõju all juhtimine.
lg 4 sätete kohaselt liiklusohtliku terviseseisundi tuvastab arst ning
lg 10 kohaselt liiklusohtliku terviseseisundi tuvastamine toimub ekspertiisi vormis. Väärteoasja materjalides puudub arsti hinnang ekspertiisi vormis selle kohta, et keelatud ainete tarvitamise tunnused on hinnatavad liiklusohtliku terviseseisundina, mistõttu ei ole võimalik ette heita isikule juhtimist keelatud terviseseisundis. Kohtutoksikoloogia eksperdi arvamuse kohaselt ei esinenud T.Mazurenkol joovet ning keelatud ainete tarvitamise tunnused tuvastas ekspert uriiniproovi alusel, mis sisaldas 1) aineid (kanep ja MDMA), mida Mazurenko tarvitas väljaspool Eesti Vabariiki ja 2) ainet (alprasolaam), mille tarvitamise oli talle ettekirjutanud arst. T.Mazurenkol esines arstlikul läbivaatusel üks tunnus, mis viitas keelatud aine tarvitamisele – lai pupill, mille alusel ei saanud ekspert tuvastada joobeseisundit või liiklusohtlikku terviseseisundit. Nimetatud ühe tunnuse laia pupilli võis põhjustada alprasolaami (või xanaxi) tarvitamine, mis käesoleval juhul oli lubatud, sest menetlusalune isik tarvitas seda arsti ettekirjutusel. Ei ole täpselt kindlaks tehtud, millal Mazurenko Xanaxit tarvitas, kuid Xanaxi tarvitamine iseenesest antud juhul ei tekitanud joobeseisundit. Kuivõrd kehaliste või psüühiliste funktsioonide ja reaktsioonide häirumise ja muutumise ekspert ei sedastanud, ei ole alust rääkida ka liiklusohtlikust terviseseisundist. Kõik ebaselgused ja kahtlused tõlgendab kohus menetlusaluse isiku kasuks. 3 Seega ei ole
lg 11 p 2 sätestatud keelu rikkumist tõendatud ning menetlus menetlusaluse isiku süüdistuses
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises tuleb lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, so teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. KarS § 6 lg 1 kohaselt Eesti karistusseadus kehtib teo kohta, mis pannakse toime Eesti territooriumil. Karistusseaduse isikulise kehtivuse põhimõttest tulenevalt saab isikut karistada küll ka väljaspool Eesti territooriumi toimepandud kuriteo, mitte aga väärteo eest (KarS § 7). Käesolevas asjas ei ole ümberlükatud menetlusaluse isiku väide, et ta tarvitas narkootilisi aineid väljaspool Eestit. Vastupidi, tunnistaja XXX ütlustega on see väide kinnitust leidnud. Mazurenko uriinis leiti kolm keelatud ainet, nendest ühe aine tarvitamise oli ettekirjutanud arst ning just see arsti poolt ettekirjutatud aine alprasolaam võis põhjustada laia pupilli. Kuivõrd ümberlükkamatult ei ole tuvastatud, et Mazurenko tarvitas keelatud ainet Eesti territooriumil, tuleb NPALS § 151 lg 1 järgi esitatud väärteos menetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 ja KarS § 6 lg 1 alusel. Kokkuvõte NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteos tuleb lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 ja KarS § 6 lg 1 alusel menetlusaluse isiku teos väärteo tunnuste puudumise tõttu, sest ümberlükkamatult ei ole tõendatud, et menetlusalune isik oleks tarvitanud narkootilisi aineid ilma arsti ettekirjutuseta Eesti territooriumil.
lg 1 ettenähtud väärteo tuleb menetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel menetlusaluse isiku teos väärteo tunnuste puudumise tõttu, sest ümberlükkamatult ei ole tuvastatud menetlusaluse isiku joobeseisund või liiklusohtlik terviseseisund, mistõttu ei ole tõendatud väärteoprotokollis etteheidetud
Kaitsja arvamuse kohaselt on väärteoasjas möödunud mõistlik menetlusaeg. Kohus asub seisukohale, et aegumine väärteoasjas ei ole samastatav mõistliku aja möödumisega ja kaks aastat (aegumistähtaeg) ei ole ülemäära pikk. Riigikohtu kriminaalkolleegium on Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikale tuginevalt märkinud, et Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 6 lõikes 1 viidatud "mõistliku aja" kulg kriminaalasjades algab isiku "süüdistamisega". "Kriminaalsüüdistust" EIÕK art 6 lõike 1 tähenduses võib defineerida kui pädeva ametiasutuse poolt isiku ametlikku teavitamist sellest, et väidetavalt on ta pannud toime kuriteo. Selline definitsioon vastab ka testile, kas "[kahtlustatava] seisundit mõjutati oluliselt". (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-14-14, p-d 586-588 koos edasiste viidetega). Riigikohus on samuti selgitanud, et väärteomenetluses kannab väärteoprotokoll samasugust funktsiooni nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-73-08, p 8.1). Politsei pidas Taras Mazurenko 19.07.2014 kinni, väärteoprotokoll koostati 29.05.2015 – vähem kui aasta möödudes, kohtusse saabus väärteoasi arutamiseks 18.06.2015, mistõttu ei ole võimalik asuda seisukohale, et käesoleva väärteoasja menetlemisel on rikutud mõistliku menetlusaja nõuet. VTMS § 38 lg 1 kohaselt rakendatakse väärteoasja kohtumenetluses menetluskulude arvestamisel KrMS sätteid, KrMS § 183 järgi hüvitab kriminaalmenetluse lõpetamise korral menetluskulud riik, kui KrMS ei sätesta teisiti. VTMS § 23 alusel kuulub menetluse lõpetamisel VTMS § 29 lg 1 p-des 1-3 ja 6 sätestatud alustel menetlusalusele isikule väljamõistmisele mõistlik kaitsjatasu. Põhjendatuse hindamisel tuleb võtta arvesse väärteoasja iseloomu. Taras Mazurenko kaitsja esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt osutas Aksum Reval Õigusbüroo OÜ kaebajale õigusabiteenust kokku summas 1380 eurot, mis hinnates asja komplitseeritust ja mahukust kohus loeb põhjendatuks. Menetluskulud 191 eurot (ekspertiisitasu) jätta riigi kanda KrMS § 181 alusel. Juhindudes KarS § 6, 56, VTMS §-de 29, 107 lg 1 p 2, 113, 136-139 kohus 4 o t s u s t a s: Lõpetada väärteomenetlus Taras Mazurenko süüdistuses NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises VTMS § 29 lg 1 p 1 ja KarS § 6 lg 1 alusel menetlusaluse isiku teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. Lõpetada väärteomenetlus Taras Mazurenko süüdistuses
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel menetlusaluse isiku teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. Tasuda riigieelarvest menetlusalusele isikule Taras Mazurenkole tema poolt kantud õigusabikulude katteks 1380 eurot. Ekspertiisitasu summas 191 eurot jätta riigi kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse kuulutamise päevast, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtule 7 päeva jooksul lõpposa kuulutamisest. Kohtuotsuse lõpposa on kuulutatud 28.01.2016.a. Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus tervikuna kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav 22.02.2016.a. Karin Olentšenko kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.