1-13-3940/2

1-13-3940 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-3940 Kohtukoosseis Mati Kartau, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk Vaidlustatud lahend Riigiprokuratuuri
2. aprilli 2013 määrus kaebuse rahuldamata jätmises Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kalev Mustingu (Musting) taotlus riigi õigusabi määramiseks Riigiprokuratuuri
3. aprilli 2013 määrusele Tartu Ringkonnakohtusse kaebuse esitamiseks RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 208 lg 1 ja RÕS § 7 lg 1 p-st 5 ja § 10 lg 5 jätta Kalev Mustingu taotlus riigi õigusabi saamiseks Riigiprokuratuuri
4. aprilli 2013 määruse vaidlustamiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord RÕS § 15 lg 8 ja KrMS § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
5. Kalev Musting esitas 15.03.2013 Lõuna Prefektuurile kuriteoteate kriminaalmenetluse alustamiseks selles, et 06.03.2013, viibides Põlvas xxx A.T. elukohas, võidi talle tee või koogi kaudu manustada psühhotroopseid aineid, mistõttu ta oli 2,5 tundi „mäluaugus“, seejärel tõusis vererõhk ja süda puperdas. Avalduse kohaselt oli A. T avaldaja tuttav, kellega 2013 märtsis pärast aastatepikkust lahusolekut taas kohtuti. A. T abikaasa pakkus teed ja kooki, milles võis olla psühhotroopseid aineid.
6. Uurimisasutus jättis oma 21.03.2013 teatega kriminaalmenetluse alustamata KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu, märkides, et arstile pöördudes oli avaldaja vere-ja uriiniproov korras ning puuduvad kuriteole viitavad andmed.
7. K. Musting vaidlustas kriminaalmenetluse alustamata jätmise Lõuna Ringkonnaprokuratuuris, kus 08.04.2013 määrusega jäeti kaebus rahuldamata. Ringkonnaprokuratuur asus seisukohale, et kriminaalmenetluse alustamata jätmine on põhjendatud ja seaduslik, märkides järgmist. 3.1 Prokuratuurile esitatud kaebuses peab K. Musting ebaõigeks politsei väidet, et ta elab koos tütrega. K. Mustingu etteheited ei ole põhjendatud, kuna kriminaalmenetluse alustamata jätmise teates ei ole tema elukorraldust üldse käsitletud. Samas asjaolu, kas avaldaja elab üksi või kellegagi koos, ei muuda kriminaalmenetluse alustamata jätmise seaduslikkust. Lisaks sellele on K. Musting prokuratuurile esitanud kaebuse täienduse, milles ise kinnitab, et elab tütrega ühes majas. 3.2 Vastavalt ohvriabi seadusele makstakse riiklikku hüvitist ainult neile vägivallakuriteo ohvritele, kes on kuriteo tagajärjel saanud raske tervisekahjustuse või vähemalt kuus kuud kestva tervisehäire. Sellest tulenevalt puuduks K. Mustingul õigus hüvitisele ka kriminaalmenetluse alustamise korral.
8. 16.04.2013 registreeriti Riigiprokuratuuris K. Mustingu kaebus, milles ta taotleb jätkuvalt kriminaalmenetluse alustamist ja „ohvrihüvitise“ maksmist, märkides, et tema elukvaliteet on langenud 25%. Millele taoline väide tugineb, selgitatud ei ole. Riigiprokuratuuri määruse sisu
9. Riigiprokuratuuri 22.04.2013 määrusega jäeti K. Mustingu kaebus rahuldamata. Riigiprokurör leidis, et kriminaalmenetluse alustamata jätmine on seaduslik ja põhjendatud, kuna puudub igasugune kuriteole viitav teave. Pole eluliselt usutav kaebaja tegevus olukorras, kus ta väidetavalt ärkab mitu tundi kestnud „mäluaugust“ ning lahkub selle kohta perekond T vähimatki selgitust küsimata, ei pöördu ka raviasutusse ega teavita juhtunust politseid. Et tervislik seisund seda ei võimaldanud, on ümber lükatud kasvõi sellega, et kaebaja oli suuteline iseseisvalt Põlvast koju Võrru sõitma ning tal oli kaasas ka mobiiltelefon. Järgneva 6 päeva jooksul oli samuti võimalik kasvõi telefoni teel kiirabi kutsuda, millegipärast kaebaja seda ei teinud. Arstile pöördumisel olid analüüsid korras. Seega on kaebaja ise oma tegevusetusega võtnud võimaluse fikseerida ainus võimalik kuriteole viitav tõend – tema tervislik seisund vahetult pärast väidetavat uimastamist. Puudub ka väidetava kuriteo motiiv – kaebajalt polnud midagi varastatud ega tema kallal füüsilist vägivalda tarvitatud, tema suhted A. T olid sõbralikud ning materjalidest nähtuvalt oli mõlemal taaskohtumise üle hea meel. Riigiprokurör ei pidanud vajalikuks analüüsida KarS eriosa erinevaid süüteokoosseise, kuna materjalidest nähtuvalt ei ole kaebajal väidetavalt tekkinud terviserike seostatav perekond T tegevusega ning vastupidist kinnitavate tõendite hankimine on perspektiivitu. Taotluse sisu
10. 29.04.2013 registreeriti Tartu Ringkonnakohtus K. Mustingu taotlus riigi õigusabi saamiseks, et esitada kaebus Riigiprokuratuuri 22.04.2013 kaebuse rahuldamata jätmise määruse peale. Taotluse kohaselt soovib K. Musting saada riigi õigusabi, et taotleda kriminaalmenetluse alustamist ning ohvrihüvitise maksmist. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
11. KrMS § 208 lg 1 kohaselt, kui Riigiprokuratuuri määrusega on jäetud KrMS § 207 lõikes 1 või 2 nimetatud kaebus või taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS §-s 2052 nimetatud alusel rahuldamata, võib kaebuse või taotluse esitanud isik määruse advokaadi vahendusel vaidlustada ringkonnakohtus määruse koopia saamisest alates ühe kuu jooksul. -2- K. Musting on esitanud taotluse riigi õigusabi saamiseks, et esitada määruskaebust Riigiprokuratuuri 22.04.2013 kaebuse rahuldamata jätmise määrusele.
12. Riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 5 järgi riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Hinnates K. Mustingu kaebuse perspektiivikust, rõhutab ringkonnakohus, et kriminaalmenetlust alustatakse KrMS § 193 kohaselt üksnes juhul, kui selleks on ajend ja alus ning puuduvad KrMS § 199 lg 1 sätestatud asjaolud. Kohtukolleegium leiab, et Riigiprokuratuuri kaebuse rahuldamata jätmise määruses on piisavalt põhjendatud, miks käesoleval juhul puudub alus K. Mustingu kaebuse alusel kriminaalmenetluse alustamiseks. Ka ringkonnakohus leiab, et K. Mustingu poolt esitatud kuriteoteates ei ole sedastatavad kuriteo tunnused, mistõttu kriminaalmenetluse alustamine KrMS § 199 lg 1 p 1 kohaselt ei ole põhjendatud.
13. Menetlejad on põhjalikult selgitanud, et käesolevas asjas puudub kuriteo toimepanemisele viitav teave. Riigiprokuratuur on asjakohaselt märkinud, et K. Mustingu pöördumisel arsti juurde olid tema uriini- ja vereanalüüsid korras ning psühhotroopsete ainete tarvitamise märke ei olnud. K. Mustingu tervislikku seisundit koheselt pärast väidetavat kuriteosündmust kontrollida võimalik ei ole, kuna avaldaja ei pöördunud 6 päeva jooksul arsti juurde. Samuti tuleb nõustuda Riigiprokuratuuriga, et puudub väidetava kuriteo motiiv, sest K. Mustingu kallal ei tarvitatud füüsilist vägivalda ega varastatud midagi, vastupidi, suhted A. T olid head. Seega soostub kohus Riigiprokuratuuri seisukohaga, et puudub alus arvata, et avaldaja väidetav terviserike oleks seostatav perekond T tegevusega.
14. Vastuseks K. Mustingu soovile taotleda ohvriabi hüvitist, märgib ringkonnakohus, et menetlejad on eelnevalt juba viidanud ohvriabi seadusele, mille kohaselt makstakse riiklikku hüvitist ainult vägivallakuritegude ohvritele, kes on kuriteo tagajärjel saanud raske tervisekahjustuse või vähemalt kuus kuud kestva tervisehäire.
15. Ringkonnakohus selgitab, et kriminaalmenetluse alustamine olukorras, kus uurimisasutused ei ole tuvastanud kriminaalmenetluse alust, ei ole põhjendatud. Kuna eelnevast tulenevalt ei ole tuvastatud kriminaalmenetluse alust, siis on K. Mustingu võimalus oma õiguste kaitseks ringkonnakohtus Riigiprokuratuuri 22.04.2013 määruse vaidlustamisel ilmselt vähene. Eeltoodust tulenevalt ning lähtuvalt riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p-st 5 jätab ringkonnakohus K. Mustingule riigi õigusabi andmata. Mati Kartau Aarne Sarjas -3- Maarika Kuusk