← Eesti

1-15-4793/34

Obsah (14)§ 238§ 63§ 296§ 293§ 81§ 340§ 82§ 321§ 292§ 61§ 45§ 175§ 185§ 337

1-15-4793 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. novembril 2015. a Tallinn Kriminaalasja number 1-15-4793 Kohtukoosseis Eesistuja Pavel Gontšaro

§ 238

lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 3 aastat 8 kuud vangistust. (karistus kantud). Vandeadvokaadi abi Mihkel Gaver Asja lahendamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

  1. Tühistada Harju Maakohtu
  2. oktoobri
  3. a kohtuotsus Oleg Persidskile KarS § 200 lg 2 p 4,8,9 järgi karistuse mõistmise, ärakandmisele kuuluva vangistuse ja temalt menetluskuluna DNA ekspertiisitasude väljamõistmise osas. Teha uus otsus, millega: Mõista Oleg Persidskile karistuseks KarS § 200 lg 2 p 4,8,9 järgi 9 (üheksa) aastat vangistust, seega ärakandmisele kuulub 8 (kaheksa) aastat 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. Mõista Oleg Persidskilt menetluskuluna välja riigituludesse DNA ekspertiiside tasu summas 1026 (tuhat kakskümmend kuus) eurot.
  4. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
  5. Prokuröri ja kannatanu apellatsioonid rahuldada.
  6. Kaitsja apellatsioon rahuldada osaliselt.
  7. Määratud kaitsjale vandeadvokaadi abi Mihkel Gaverile makstud tasu 613 (kuussada kolmteist) eurot ja 20 (kakskümmend) senti apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest, jätta riigi kanda. Edasikaebe kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  8. Oleg Persidski on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem karistatud süstemaatiliste varguste toimepanemise eest KarS § 199 lg 2 p 9 alusel, vabanedes 09.10.2014 mõistetud vangistusest jätkas süstemaatiliselt varguste toimepanemist ja 19.12.2014 kl 20.24 Tallinnas XXXXX XX XXXXX bensiinijaamas grupis koos TT-ga tankis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kanistritesse 48,66 liitrit kütust 55,03 euro väärtuses ja lahkus sellega kütuse eest tasumata. Oma tegevusega pani Oleg Persidski toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupi poolt ning süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema, varem röövimise toime pannud isikuna, tungis 23.01.2015 kella 10:00 paiku võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tallinnas XXXXXX X asuvasse eramajja, kus ta ähvardas noaga KM-t, nõudes temalt raha äraandmist, ja kasutas kannatanu suhtes füüsilist vägivalda – lõi kannatanut rusikaga vastu pead, mille tagajärjel KM kukkus pikali maha, seejärel sidus O.Persidski KM-l käed pliidi külge ja asus otsima majast väärtesemeid. Kui kannatanul õnnestus nöörid lahti siduda, siis lõi O.Persidski teda korduvalt käte ja jalgadega keha ja pea piirkonda ning sidus tal käed ja jalad nööridega uuesti kokku, tekitades oma tegevusega kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi, nendeks on sarnakaare murd ja silmakoopapõhja murd vasakul, haav juustega kaetud peanahal, verevalum ja haav vasaku kõrva ees, parema käe sõrmedel lõikehaavad, paremal labakäel marrastus ja verevalum. Majast võttis Oleg Persidski KM-le kuuluvad asjad: kullast laulatussõrmuse, mille rahalist väärtust kannatanu ei mäleta, seitse suitsupakki Paramount 18,9 euro väärtuses, 40 eurot ja samuti surnud tädi poolt kannatanule pärandatud erinevad ehted, mille väärtust kannatanu ei tea. Oma tegevusega pani Oleg Persidski toime võõra vallasasja äravõtmise ebaseadusliku omastamise eesmärgil füüsilise ja psüühilise vägivallaga, eluruumi sissetungimisega, relvana kasutatava 2

(14)esemega, isiku poolt kes on varem toime pannud röövimise, s.o pani toime KarS § 200 lg 2 p 4,8,9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Maakohtu otsus
  1. Harju Maakohtu
  2. oktoobri 2015.a. otsusega mõisteti Oleg Persidski õigeks süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7,9 järgi. Oleg Persidski tunnistati süüdi KarS § 200 lg 2 p 4,8,9 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistati teda vangistusega 6 (kuus) aastat. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusest kantuks Oleg Persidski poolt eelvangistuses viibitud aeg 5.-6.veebruar 2015.a, s.o 2 päeva, seega ärakandmisele kuulub vangistus 5 (viis) aastat, 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva, mille kandmise algust arvestatakse Oleg Persidski kahtlustatavana kinnipidamise päevast so 10.märtsist 2015.a. Oleg Persidski suhtes valitud tõkend – vahistamine – jäeti muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tõkend tühistatakse. Jäeti S AS-i tsiviilhagi 55, 03 euro nõudes läbi vaatamata. 2.
  3. Oma otsuses maakohus on asunud seisukohale, et süüdistuse osas KarS § 199 lg 2 p 7,9 järgi, hinnates kogutud tõendeid nende kogumis, tuleb asuda seisukohale, et tõendid ei ole piisavad selleks, et tuvastada Oleg Persidski süüd selle kuriteo toimepanemises. Maakohus sedastas, et kriminaalasjas ei ole tõendeid, mis annaksid alust väita, et süüdistatav Oleg Persidski oleks olnud teadlik, et tegemist on kütuse vargusega, puudub võimalus kontrollida tema väiteid selles, et temaga koos olnud isik eemaldus temast, minnes väidetavalt teenindusjaama poole, et kütuse eest tasuda. See, et tunnistaja AU ja S AS-i avaldusega on tõendatud, et kütuse eest koguses 48,66 liitrit ja summas 55,03 eurot, mille isikud kanistritega kaasa viisid, tegelikult ei tasutud, ei ole maakohtu hinnangul piisav väitmaks, et Oleg Persidski oleks ühiselt, kooskõlastatult koos TT-ga ning vähemalt kaudse tahtlusega toime pannud kütusevarguse. Selles episoodis on maakohtu hinnangul süüdistatava Oleg Persidski süü tõendamisel tõusetunud kahtlused, mida ei ole võimalik kõrvaldada, kõik võimalikud tõendid selles episoodis on maakohtus uuritud, täiendavaid tõendeid koguda ei ole võimalik ning seega tuleb kõrvaldamata kahtlused tõlgendada süüdistatava kasuks ning Oleg Persidski selles episoodis õigeks mõista. Vastavalt

§-le 310 lg 2 tuleb juhul, kui isik mõistetakse õigeks, jätta esitatud tsiviilhagi läbi vaatamata. 2.2. Süüdistuse osas KarS § 200 lg 2 p 4,8,9 järgi maakohus asus seisukohale, et hoolimata sellest, et süüdistatav oma viibimist sündmuskohal XXXXXXX X Tallinnas ja seega ka röövimise toimepanemist eitas, on kriminaalasjas kogutud ja kohtuotsuses analüüsitud tõenditega kohtu hinnangul tõendamist leidnud, just süüdistatav Oleg Persidski on isikuks, kes selle kuriteo toime pani. Maakohtu hinnangul läbivad kannatanu KM ütlused selle usaldusväärsuse põhjaliku kontrolli väga kindlalt ning kohtul pole vähimatki alust nendes kahelda. Olukord sündmuskohal objektiivselt vastas igati kannatanu poolt kirjeldatud sündmuste kulule. Samuti vastavad kannatanul tuvastatud vigastused vägivallale, mille kasutamist tema suhtes kannatanu kirjeldas. Kannatanu on kirjeldanud teda rünnanud isiku välimust ja selle isiku ka kahel korral kindlalt ära tundnud – esmalt äratundmiseks esitamisel fototabelilt ja teisel korral kohtuistungil enda ristküsitluse käigus. Lisaks kannatanu ütlustele kinnitab süüdistatava Oleg Persidski viibimist XXXXXXX X majas ka DNA ekspertiis, nimelt saadi Jõhvika tn 5 maja tagaukse välimiselt lingilt, s.o just selle ukse välislingilt, mille kaudu kannatanu ütluste kohaselt teda rünnanud meesterahvas majja oli sisenenud, võetud proovist DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult, kuid selles segaprofiilis oli eristatav peamine DNA profiil, mis andmebaasi otsingu tulemusel langes kokku süüdistatava Oleg Persidski DNA profiiliga. See lükkab kohtu hinnangul ümber Oleg Persidski versiooni selles, et ta ei ole selles majas käinud. 3

(14)Veelgi enam, süüdistatava elukoha läbiotsimise käigus leiti beež jope, mida kannatanu kirjeldas ning sellelt jopelt võetud proovist saadi DNA ekspertiisi käigus DNA segaprofiil, milles oli eristatav peamine DNA profiil, mis oli kokkulangev Oleg Persidski DNA profiiliga, kuid saadud tulemuste alusel ei saa välistada KM-lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Need tõendid kogumis kannatanu poolt kohtus antud ütlustega ning äratundmiseks esitamise protokolliga tõendavad kohtu hinnangul, et süüdistatav Oleg Persidski mitte ainult ei viibinud XXXXXXX X maja juures ja ei puudutanud maja tagaukse linki, vaid viibis ka majas sees, kasutas kannatanu suhtes vägivalda, mille tulemusena kannatanu bioloogiline materjali sattus tema jopele. Süüdistatava versioon selles, ta ei ole selles majas käinud, kannatanut ei tunne ja et selle jope on ta ostnud 2015.a jaanuari lõpus kasutatuna Humana poest, ei haaku teiste tõenditega ning ei ole eluliselt usutav ning kohus jätab tema ütlused, kui ebausaldusväärsed tõendite kogumist välja. Maakohus osundas, et kannatanu ristküsitluse käigus vastuseks kaitsja küsimusele, kas ründajal oli ka midagi peas, et mütsi ta ei mäleta, kas oli, aga mäletab, et meesterahval oli otsa ees lamp, nagu kaevuritel, aga väiksem, rihmaga (vt III kd tl 29 pöördel). Kohtu hinnangul on märkimisväärne, et just sellist lampi on fotografeeritud läbiotsimisprotokolli lisaks oleval fotol nr 16 (I kd tl 143), mis asub just voodil kägaras olevate teksapükste kõrval, millele süüdistatav Oleg Persidski viitas kui enda omadele (vt I kd tl 33-34). Kuigi seda lampi ei ole läbiotsimise protokollis kirjeldatud, on sellise lambi olemasolu süüdistatava isiklike asjade hulgas, koos igapäevaselt kantavate riietega kohtu hinnangul tõendiks, et ta sellist lampi kuriteo toimepanemise ajal tõepoolest kasutada võis. Maakohus leidis, et see, et jäljeekspertiisi aktis antud arvamuse kohaselt ei ole sündmuskohal jäetud jalatsijäljed ja nende fragmendid jäetud Oleg Persidski poolt välja antud jalatsitega, ei l ümber eelpool refereeritud tõendite pinnalt tekkinud kohtu siseveendumust sellest, et just süüdistatav Oleg Persidski on isikuks, kes on selle kuriteo toime pannud. Kuna läbiotsimine toimus kaks nädalat peale kuriteosündmust, on võimalik, et isik viskas temal jalas olnud jalanõud minema, märgates, et need olid kannatanu verega kokku saanud. Kaitseversioon sellest, et 2015.a jaanuarikuu lõpuks oli Oleg Persidski tervislik seisund selline, et ta ei olnud võimeline pikki vahemaid jalgsi läbima, ei ole kohtu hinnates piisav selleks, et välistada tema poolt kuriteopaigas viibimist. Nii on süüdistatav 19.12.2014 episoodis selgitanud, et nad sõitsid bensiinijaama ühistranspordiga. Seega on võimalik, et ka XXXXXXX X sündmuskohale tuli isik ühistranspordiga. Kaardirakenduse abil on võimalik tuvastada, et lähimast ühistranspordi peatusest XXXXXXXX on XXXXXXX X majani 260 meetrit. 2.3. O. Persidskile karistuse mõistmise osas maakohus märkis, tuvastatud on, et Oleg Persidski on kavatsetult toime pannud I astme kuriteo, milline viidi lõpule ning tema süüd välistavaid asjaolusid käesolevas kriminaalasjas tuvastatud ei ole. Maakohus ei ole tuvastanud Oleg Persidski suhtes karistust kergendavaid asjaolusid, karistust raskendavaks asjaoluks loeb kohus KarS § 58 p 3 alusel süüteo toimepanemist kõrges eas inimese suhtes. Maakohus ei pidanud otstarbekaks süüdistatavat Oleg Persidski karistada ringkonnaprokuröri poolt nõutud 9 aasta pikkuse vangistusega. Kohus leidis, et arvestades senist kohtupraktikat röövimise asjades, on ühe episoodi KarS § 200 lg 2 ettenähtud kuriteo eest sellise karistuse mõistmine ebaproportsionaalselt karm. Maakohus arvestas, et O. Persidski on ka varem korduvalt kohtulikult karistatud, sealhulgas ka analoogilise kuriteo eest, on kandnud reaalset vanglakaristust, millest vastavaid järeldusi isik ei ole teinud, mõne aja möödudes peale vanglast vabanemist on jätkanud kuritegude toimepanemist, pannes taas toime raske I astme varavastase süüteo, mis oli seotud vägivallaga eaka kannatanu vastu. Kõike neid asjaolusid kogumis hinnates leidis maakohus, et mõistes Oleg Persidskile karistust KarS § 200 lg 2 p 4,8,9 ettenähtud kuriteo eest, peab temale mõistetav vangistus olema oluliselt suurem sanktsiooni alammäärast, kuid arvestades, et tegu on ühe kuriteoepisoodiga võib karistus jääda alla sanktsiooni keskmise määra. ESITATUD APELLATSIOONID 4
(14)
  1. Apellatsiooni esitas kannatanu KM, kes vaidlustab maakohtu otsust süüdistatavale mõistetud karistuse osas. Kannatanu leiab, et O. Persidskile mõistetud karistus on liiga leebe tema poolt toimepandud jõhkra vägivallaga seotud kuriteo toimepanemise eest. Kannatanu märgib, et süüdistataval vara röövimiseks puudus vajadus kannatanut jalgadega peksta ning noaga lüüa, kuna ta on vana inimene ning pole võimeline vastupanu osutama. Kannatanu palub tühistada maakohtu otsus süüdistatavale mõistetud karistuse osas ning mõista O. Persidskile karmim karistus.
  2. Prokuröri poolt esitatud apellatsioonis asutakse seisukohale, et vaidlustamata Oleg Persidski õigeksmõistmist KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi ning süüdimõistmist KarS § 200 lg 2 p 4,8,9 järgi, karistuse määra valikul ei ole maakohus piisavalt arvestanud KarS § 56 lg 1 nõuetega ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendis 3-1-1-77-11 väljendatud seisukohaga, mille tagajärjel on süüdlasele mõistetud põhjendatust leebem karistus. Kuigi vastukaaluks süüdistatava isikule, tema süü suurusele ja karistust raskendavale asjaolule esines karistuse kergendamise kasuks ainus asjaolu, et Oleg Persidski mõne kuu jooksul pärast vanglast vabanemist sai hakkama vaid ühe röövimisega, kergendas kohus karistuse alla sanktsiooni keskmist määra lausa kolmandiku võrra. Prokurör on seisukohal, et nii ulatuslikuks kergendamiseks alust ei ole. KarS § 200 lg 2 sanktsioon annab kohtule võimaluse mõista karistuse määraks kolmest kuni 15 aastani, s.o 12 aasta vahemikus. Käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud, et Oleg Persidski on ka varem toime pannud röövimisi ja vargusi, mille eest teda karistati vangistusega 5 aastat ja 6 kuud (mis oli kergendatud

§ 238

lg 2 alusel), kuid ta ei teinud varasemast karistusest järeldusi ja vahetult pärast vabanemist pani uuesti röövimise toime. Sisuliselt eelmise karistusega samas määras karistuse mõistmine annab nii temale kui ühiskonnale vale signaali, seda enam, et Oleg Persidski ei ilmutanud kahetsuse märkigi. Ka on tuvastatud, et kannatanu ei ole vähemalgi määral soodustanud kuriteo toimepanemist, ta langes kuriteo ohvriks tema enda kodus, kuhu Oleg Persidski tungis kannatanu kutsumata sisse kuriteo toimepanemise eesmärgil. Kodust võeti kõik väärtuslik, mis leiti (tädi kogutud „kirsturaha“ jäi Oleg Persidski poolt leidmata), kannatanu suhtes kasutati nii psüühilist kui füüsilist vägivalda, füüsiline vägivald oli kestev ja kohtupraktikas keskmiselt tuvastatavast vägivallast intensiivsem. Lisaks koosseisuvälisele karistust raskendavale asjaolule on tuvastatud koosseisuliste raskendavate asjaolude paljusus: juriidiline korduvus, kannatanu elukohta sissetungimine ja relvana kasutatud esemega röövimise toimepanemine, kuid karistuse määra valimisel kohus viitas vaid korduvusele, millest tuleb teha järelduse, et teised koosseisulised raskendavad asjaolud arvesse ei võetud. Prokurör palub tühistada Harju Maakohtu 02.10.2015 otsus nr 1-15-4793 Oleg Persidski´le mõistetud karistuse määra osas ja suurendada karistusena mõistetud vangistus, karistades teda vangistusega 9 aastat. 5. Süüdistatava kaitsja vaidlustab maakohtu otsuse osas, milles kohus mõistis O. Persidski süüdi KarS § 200 lg 2 p 4, 8, 9 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemises. Samuti vaidlustab kaitsja eraldi maakohtu otsuse süüdistatavalt menetluskulude väljamõistmise osas. Süüdistatav ja kaitsja leiavad endiselt, et süüdistatav ei ole pannud toime KarS § 200 järgi kvalifitseeritavat süütegu ning samuti ei ole sellise süüteo toimepanemine leidnud tõendamist. Süüdistatav ja kaitsja leiavad, et kohus on eksinud tõendite hindamisel, so teinud järeldusi, mida kogutud tõendid tegelikult ei võimalda. Lisaks leiab kaitsja, et süüdistatavalt on välja mõistetud ebaõiglaselt suur summa DNA-ekspertiiside ekspertiisitasude hüvitisena. Eelnevaga on maakohus rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust. 5

(14)5.1. Kaitsja hinnangul on käesolevas kriminaalasjas liiga palju välja selgitamata asjaolusid. Kaitsja hinnangul on nende asjaolude näol tegu kahtlustega, mis kogumis isiku kasuks tõlgendamisel tingiksid isiku õigeksmõistmise ka KarS § 200 järgi kvalifitseeritava episoodi osas. Kannatanu ütluste usaldusväärsuse osas märgib kaitsja järgmist. Kannatanu kirjeldas istungil majja tunginud isiku jopet. Kohus tuvastas, et kannatanu poolt majja tunginud isiku jope pikkuse osas antud ütlused olid vastuolus kohtueelses menetluses antud ütlustega. Kohus ei pidanud seda vastuolu aga oluliseks, ning pidas usutavaks kannatanu ütlusi selle kohta, et ta oli sündmuse ajal šokis. Kaitsja peab usutavaks asjaolu, et kannatanu võis sellise sündmuse toimumise ajal olla šokis. Samas on kaitsja hinnangul selline väide vastuolus kannatanu poolt antud muude selgitustega. Näiteks oli kannatanu kohtuistungil väga kindel selles, et süüdistatavana vahistatute pingis viibiv Persidski on just see isik, kes tungis tema elukohta – ta selgitas istungil, et tunneb Persidski ära. Kaitsja viitab siinkohal asjaolule, et süüdistatava selgistuste kohaselt mäletab ta Persidski nägu väga hästi, kuivõrd tal oli piisav aeg vaadata röövlit. Kaitsja hinnangul on selline selgitus ebaloogiline olukorras, kus kannatanu enese selgitusel oli liiga šokis selleks, et näha jope pikkust. Kui kannatanul oli piisavalt aega jälgida detailselt isiku nägu, siis järelikult pidi tal olema ka aega jälgida isiku kantava jope pikkust. Lisaks on kaitsja hinnangul märkimisväärne ka asjaolu, et kannatanu ütluste kohaselt kandis röövel pealampi. Pealambid on kaitsjale teadaolevalt tavapäraselt üpris heleda valgustusega – eesmärk on valgustada teed lambi kandja ees. Olukorras, kus röövel kannab pealampi, on röövlile näkku vaatamine raskendatud silmi pimestava valguse tõttu. Eelneva kontekstis on märkimisväärne ka, et lisaks šokis olemisele oli kannatanu enese kirjelduse kohaselt ka nõnda kinni seotud, et ta oli näoga põranda poole. Kaitsja hinnangul on sellises olukorras ründaja nägemine äratundmiseks vajaliku detailsusega äärmiselt ebatõenäoline. Kannatanu ütlused ei lange kokku ka süüdistatava kodu läbiotsimisel tuvastatud asjaoludega. Kannatanu ütluste kohaselt kandis röövel pükse, mis ei olnud kindlasti teksad. Süüdistatava kodu läbiotsimisel on süüdistatava kodust leitud aga ainult teksapükse. Süüdistatava äratundmiseks esitamise osas märgib kaitsja järgmist. Kaitsja hinnangul on kohus käesolevas asjas tuginenud lubamatult avaldatud ja uuritud tõendile – äratundmiseks esitamise protokollile. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-62-07 p 12.3 märkinud järgmist: Kooskõlas

§ 63

lg-s 1 ning §-s 296 sätestatuga võib tõendiks, millele tuginetakse kohtuotsuse tegemisel, olla muuhulgas ka kohtueelses menetluses koostatud uurimistoimingu protokoll või ka muu dokument, mille osalist või täielikku avaldamist on kohtumenetluse pool taotlenud; mille on kohus tunnistanud lubatavaks tõendiks ja mis kohtuistungil avaldamise järgselt on olnud kohtuliku uurimise esemeks. Tulenevalt

§ 296

lg-s 1 sätestatust ei saa siiski mitte kõigi uurimistoimingu protokollide või kriminaaltoimikus sisalduva muu dokumendi avaldamine kohtuistungil toimuda täpselt samadel alustel ja tingimustel, sest arvestada tuleb siin

§-des 289, 291, 292 ja 294 sätestatud erandeid. Need erandid puudutavad ka süüdistatavat, sest

§ 293

lg 1 kohaselt lähtutakse ka süüdistatava ristküsitlemisel kohtus

§-s 289 sätestatust. Erandlikkus seisnebki siin eeskätt selles, et kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamisel ristküsitlusel tuleb lähtuda

§-st 289 mitte üksnes siis, kui need ütlused olid talletatud ülekuulamisprotokollis, vaid ka siis, kui need olid kirja pandud vastastamise-, äratundmiseks esitamise- või ütluste olustikuga seostamise protokollis. Eelnevast tuleneb kaitsja hinnangul, et äratundmiseks esitamise protokolli ei ole võimalik esitada kohtule ja avaldada tavapärases korras tõendina. Kaitsja hinnangul tuleneb Riigikohtu lahendist, et äratundmiseks esitamise protokolli on võimalik kasutada üksnes ristküsitlusel antud ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks, mitte aga dokumentaalse tõendina süüdistuses märgitud asjaolude tõendamisel. Lisaks äratundmiseks esitamise protokollile tundis kannatanu süüdistatava ära ka kohtusaalis. Kaitsja hinnangul on kohtuistungil äratundmine tõendamisväärtuselt nõrk tõend enese iseloomust tulenevalt. Kannatanul võib kergesti tekkida arusaam, et süüdistatav peab olema just see ainukene 6

(14)süüdistatavate pingis käeraudades viibiv isik. Kaitsja hinnangul ei ole käesolevas asjas korraldatud kohtusaalis süüdistatava äratundmiseks esitamist

§ 81

mõttes, kuivõrd isikut ei ole esitatud äratundmiseks koos kahe sarnase objektiga. Eelnevast tuleneb kaitsja hinnangul, et antud asjas ei ole ühegi kohtukõlbuliku tõendiga tõendatud süüdistatava äratundmine kannatanu poolt. Äratundmiseks esitamise protokoll on kaitsja hinnangul lubamatu tõend, kuivõrd sellega on ilma vastava aluse esinemiseta avaldatud kohtueelses menetluses antud ütlused. Kohtuistungil toimunud äratundmine aga ei ole kohtukõlbulik tõend seetõttu, et ei ole täidetud

§ 81lg 2 nõuded – isikut ei ole esitatud äratundmiseks koos kahe sarnase objektiga.

Nimelt viibis süüdistatav O. Persidski süüdistatavate pingis üksinda. Kaitsja hinnangul sündmuskohal tuvastatud O. Persidski DNA ei paiguta O. Persidskit majja sisse, pigem välistab selle. Kohtulahendi 11-ndal leheküljel on kohus leidnud, et O. Persidski DNA leidmine välisukse välislingilt lükkab ümber kaitseversiooni sellest, et O. Persidski ei ole majas käinud. Kaitsja rõhutab, et O. Persidski DNA-d leiti ainult ühest kohast, milleks oli maja välisukse välimine link. Kannatanu ütluste kohaselt ei kandnud ründaja kindaid. Järelikult pidi ründaja DNA sattuma uksele (avas selle), kannatanule (peksis), kannatanu kinnisidumiseks kasutatud riideribadele (kasutas selleks käsi), siseustele (liikus majas) kui ka kappidele ja sahtlitele (otsis läbi). Sündmuskoha vaatluse käigus on võetud kümneid DNA-proove. Kummalisel kombel on aga O. Persidski DNA esinemine tuvastatud üksnes ülal mainitud välisukse välislingil. Kaitsja hinnangul on loogikavastane, et O. Persidski DNA-d ei leitud ei sisenemiseks avatud uksehaagilt, kannatanu sidumiseks kasutatud riideribadelt ega ka läbi otsitud kappide pindadelt. Kui O. Persidski oleks tõesti olnud süüdistusaktis kirjeldatud teo toimepanijaks, oleks kaitsja hinnangul pidanud vähemalt neisse kohtadesse sattuma süüdistatava DNA. Kaitsja rõhutab ka, et kannatanu ei ole kordagi andnud ütlusi selle kohta, et O. Persidski oleks kohapeal tegelenud jälgede peitmisega. Sellist infot ei ole. Seetõttu on kummaline, et O. Persidski DNA-d ei ole leitud neist kohtadest, kus seda oleks pidanud kindlasti olema. Kaitsja hinnangul on sellise asjaolu näol tegu tõsise kahtlusega, kuivõrd DNA-proove on sündmuskohalt võetud antud asjas palju – analüüsitud on 59-t proovi. Kaitsja leiab, et DNA-ekspertiis ei on ole kasutatav tõendina ebamäärasuse tõttu. Ekspertiisiaktis nr 15E-GE0194 eksperdiarvamuse punktis nr 2 on ekspert tuvastanud proovis DNA segaprofiili esinemise. Ekspert märkis, et tulemuse alusel ei saa välistada KM-lt pärineva materjali sisaldumist proovis. Eelneva tulemuse selgitamiseks korraldati täiendav ekspertiis, mille tulemus vormistati ekspertiisiaktina nr 15E-GE

  1. Selle ekspertiisi ülesandeks oli arvutada tõepära suhe proovis leiduva materjali pärinemise kohta KM-lt. Ekspert püstitas ekspertiisiaktis 2 hüpoteesi: - Proovis leiduv materjal pärineb Oleg Persidskilt, KM-lt ja ühelt tundmatult isikult; - Proovis leiduv materjal pärineb Oleg Persidskilt ja kahelt tundmatult isikult; Hüpoteeside tõepära suhtena saadi 1,1*109, mis akti kohaselt tähendab, et esimene hüpotees on 1,1*109 korda tõepärasem kui teine. Kaitsja juhib tähelepanu, et kõnealuses ekspertiisis ei ole tuvastatud konkreetset suurust selle kohta, kui suur on ühe või teine hüpoteesi tõepärasus. Kõik aktis märgitud suurused on märgitud tõepära suhetena stiilis „X on n korda tõepärasem kui Y“. Kaitsja on seisukohal, et kui meile ei ole teada ei X-i ega ka Y-i enese suurus, siis ei ole sellest informatsioonist meile kasu, kuivõrd me ei saa selle info abil teadlikumaks sellest, kui suur on tõepärasus, et selles proovis on just Männiku bioloogiline materjal. Näiteks on kõnealuses ekspertiisiaktis tuvastanud ekspert, et hüpotees nr üks on 1,1*109 korda tõepärasem kui hüpotees nr
  2. Eelnevast infost saab järeldada, et üks hüpotees on teisest 1,1 miljardit korda tõepärasem. Samas ei anna selline hinnang meile tegelikult vajalikku teavet selle kohta, kui tõepärane on üks neist kahest hüpoteesist iseenesest. Näiteks on võimalik, et hüpoteesi nr 2 esinemise tõenäosus on olematult väike, nt 1,1*10-
  3. Isegi kui hüpotees nr 1 on 1,1*109 korda tõepärasem hüpotees nr 2, siis ikkagi oleks ka selle esinemise tõenäosus siiski ainult 1,1*10-4 7

(14)(0,00011) ehk samamoodi olematult väike tõendamisteabena kasutamise seisukohalt võetuna. Kaitsja idee on see, et kui me ei tea võrrandis mitte ühegi muutuja väärtust, siis meil ei ole ka võimalik seda võrrandit tõenäosuse arvutamisel rakendada – vajalik oleks teada vähemalt ühe muutuja väärtust kahest. Eelneva tõttu ei ole kaitsja hinnangul kõnealusest ekspertiisiaktist tulenev teave tõendina üldse kasutatav. Kohtulahendi 11-ndal leheküljel juhtis kohus tähelepanu asjaolule, et kohtu hinnangul on pildil nr 16 nähtav pealamp, millist kannatanu võis näha röövi käigus. Kaitsja ei nõustu kohtu seisukohaga, et tegu on pealambiga. Kaitsja viitab, et selle foto osas ei ole kedagi kohtulikult uurimisel küsitletud ning selgitusi selle kohta ei ole esitatud. Fotol on objektiivselt nähtav üksnes pael ning selle külge kinnitatud seadeldis. Ei ole leidnud tõendamist see, millise seadeldisega on tegemist – tegu võib olla ükskõik millise seadmega. Kohtulahendis on kohus Google Maps väljavõttega lükanud ümber süüdistatava väited selle kohta, et temal ei olnud ühistransporti kasutades võimalik sõita enese elukohast kuriteo sündmuskohaks olevasse paika. Nimetatud asjaolu on tihedalt seotud kaitsja poolt esitatud tõenditega, milliste kohaselt oli süüteo toimepanemise ajal süüdistatava võime jalutada väheldane tulenevalt gangreenist. Kohtuliku arutamise käigus ei ole kõnealust tõendit kordagi käsitletud. Kõnealune tõend ei ole kordagi olnud kohtuliku arutamise esemeks ühelgi viisil. Seetõttu ei olnud ka kaitsjal teadmist tarvidusest esitada vastutõendeid sellisele tõendile. Tegemist on aga märkimisväärse tähtsusega tõendiga, kuivõrd just selle pinnalt on maakohus tuvastanud, et hoolimata enese kehvast terviseseisundist oli süüdistatav siiski võimeline liikuma nii pikka vahemaad. Kaitsja leiab, et kuivõrd maakohus on kaardirakenduse väljavõtte näol tuginenud kohtulikul arutamisel uurimata tõendile, siis on maakohus rikkunud sellega oluliselt kriminaalmenetlusõigust, sh kaitseõigust. Kaitsja leiab, et maakohus ei oleks tohtinud tugineda uurimata ja avaldamata tõendile. Tulenevalt maakohtu poolt uue ja üllatusliku tõendit kasutamisest kohtuotsuses taotleb kaitsja, et ringkonnakohus loeks selle tõendi kohtukõlbmatuks ja lubamatuks. 5.
  1. Kohus mõistis otsuses Persidskilt mh välja ekspertiisitasudena 4161 eurot. Vastav summa koosnes 3-st DNA-ekspertiisist. Kaitsja hinnangul on maakohus eksinud ekspertiisitasusid täies ulatuses isikult välja mõistes. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-120-12 p 6.2 selgitanud, et hüvitamisele kuuluv maksumus tuleks kalkuleerida selle järgi, kui suur on olnud eksperdile ekspertiisi teostamiseks üle antud objektide hulk. Käesolevas kaasuses on eksperdid võtnud aga ekspertiisi maksumuse hindamisel aluseks teostud proovide ja analüüside hulga, mitte üle antud objektide hulga. Kaitsja hinnangul peaks õige hüvitamisele kuuluv ekspertiisitasude summa akti nr 15E-GE0163 puhul olema 684 (12*57) eurot, akti nr 15E-GE0194 puhul olema 285 (4*57) eurot ja akti nr 15E-GE0337 puhul olema 0 (0*57) eurot. Kokku oleks kaitsja hinnangul olnud seega õiglane mõista süüdistatavalt välja DNA-ekspertiisi tasud summas 969 eurot. Kaitsja hinnangul on eelneval põhjusel mõistnud maakohus süüdistatavalt välja menetluskulud ebaõiglaselt suures ulatuses. 5.
  2. Kaitsja hinnangul ei nähtu antud asjas selliseid asjaolusid, mis tingiksid isiku karistamise vangistusega nõnda kõrges määras. Kohus on kaitsja hinnangul võtnud liiga vähesel määral arvesse, et tegu on üksnes ühe episoodiga. Samuti on kohus kaitsja hinnangul võtnud liiga vähe arvesse asjaolu, et vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale on karistuste määrad sarnaste kuritegude eest madalamad. Kaitsja hinnangul ei ole kohus võtnud üldse arvesse asjaolu, et varastatu väärtus oli väga väike, mistõttu võib ka isiku süü lugeda väiksemaks. Tulenevalt eelnevast on kohus süüdistatava ja kaitsja hinnangul kohaldanud isikule karistuse mõistmisel ebaõigesti materiaalõigust. 8
(14)5.4. Kaitsja taotleb

§ 340lg 2 p 1 alusel, et ringkonnakohus tühistaks maakohtu otsuse O.

Persidski süüdimõistmise osas ja teeks samas osas uue otsuse, millega mõistaks Persidski õigeks talle KarS § 200 järgi esitatud süüdistuses. Alternatiivselt, juhul kui kohus eelnevat taotlust ei peaks rahuldama, siis taotleb kaitsja

§ 340lg 2 p 2 alusel, et ringkonnakohus tühistaks maakohtu otsuse O.

Persidskile mõistetud karistuse osas ja teeks selles osas uue otsuse, millega kergendaks isikule mõistetud karistust. Kui kohus ei peaks rahuldama taotlust O. Persidski õigeksmõistmisest süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 4,8,9, siis taotleb kaitsja lisaks, et ringkonnakohus tühistaks maakohtu otsus O. Persidkilt välja mõistetud ekspertiisitasude osas ja teeks selles osas uue otsuse, millega vähendaks O. Persidskilt välja mõistetud summat apellatsioonis märgitud ulatuses. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

  1. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide, kaitsja, prokuröri ja kannatanu apellatsioonide väidetega, leiab, et süüdistatava kaitsja apellatsioonis toodud argumendid maakohtu otsuse tühistamiseks ja muutmiseks alust ei anna. Prokuröri ja kannatanu apellatsioonis toodud seisukohad süüdistatavale mõistetud karistuse osas väärivad tähelepanu.
  2. Esmalt kohtukolleegium juhib tähelepanu varasemalt kohtupraktikas omaksvõetud seisukohale, et kui ringkonnakohus soovib süüdistatava süüküsimuse osas sama tõendikogumi pinnalt teha maakohtuga võrreldes vastupidise otsuse, peab ta sellist otsustust eriti põhjalikult motiveerima. Sellisel juhul peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis viisid kohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega. Esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vigade ära näitamata jätmine tähendab ringkonnakohtu otsuses motiivide puudumist (vt RKKKo nr 3-1-1-16-04; nr 3-11-89-06; 3-1-1-85-07). Ringkonnakohtu arvates ei ole eelnimetatud puudused maakohtu otsuses tuvastatavad. Maakohtu otsus O. Persidski süüküsimuse osas on seaduslik ja põhjendatud. Alljärgnevalt vastab kohtukolleegium kaitsja apellatsioonis toodud etteheidetele. 7.
  3. Kohtukolleegium sedastab, et kannatanu KM on 09.02.2015.a toimunud äratundmiseks esitamise käigus kategooriliselt tundnud telmale esitatud fototabelilt fotolt nr 1 ära isiku kui röövli, kes 23.01.2015.a hommikul XXXXXXX X majas talle kallale tungis, kinni sidus ja raha nõudis. Isiku tundis kannatanu ära näokuju järgi, ehk pikliku näo ja põselohkude järgi, fotol nr 1 oleva isiku pikkus vastab röövli pikkusele ja isiku kitsad õlad meenutavad kannatanule röövlit. Äratuntud isikuks osutus Oleg Persidski. Nimetatud tõend oli maakohtu poolt uuritud just kannatanu ristküsitluse käigus ning kogumis teiste tõenditega hinnatud. Samuti osundab kohtukolleegium, et ka maakohtu istungil tundis ära kannatanu KM süüdistatav Oleg Persidskit, kui tema majas röövil käinud meest ning selgitas, et tunneb isiku ära ilma kahtlusteta, tal oli võimalik teda kohapeal küllalt näha, nägemine on tal hea. Kaitsja toob oma apellatsioonis välja, et äratundmiseks esitamise protokolli ei ole võimalik esitada kohtule ja avaldada tavapärases korras tõendina. Kaitsja hinnangul tuleneb Riigikohtu praktikast, et äratundmiseks esitamise protokolli on võimalik kasutada üksnes ristküsitlusel antud ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks, mitte aga dokumentaalse tõendina süüdistuses märgitud asjaolude tõendamisel. Kohtukolleegium leiab, et maakohus ei ole eksinud äratundmiseks esitamise protokolli avaldamise ja tõendina kasutamise lubatavuse osas. Ringkonnakohus osundab Riigikohtu lahendile nr. 3-1-184-11, milles võetakse kokku äratundmiseks esitamise protokollide tõendina kasutamise lubatavuse praktikat. Äratundmiseks esitamise protokolli on Riigikohtu varasemas praktikas peetud lubamatuks tõendiks siis, kui äratundmiseks esitamine viiakse läbi enne ülekuulamist. Kriminaalkolleegiumi hinnangul on

§ 81lg-st 1 tuleneva nõude eesmärgiks äratundja järelduste objektiivse kontrollimise ja hindamise tagamine, mille tõttu ei tohi menetlustoimingute 9

(14)järjestusse suhtuda formaalselt. /---/ Ülekuulamist läbi viimata pole menetlejal võimalik nõuetekohaselt selgitada, mida teab isik tõendamiseseme asjaolude kohta ega täiel määral veenduda äratundja väidete objektiivsuses ja tõelevastavuses (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 26. juuni 2009. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 3-1-1-52-09, p 11.2). Samuti on Riigikohus juhtinud tähelepanu asjaolule, et kooskõlas

§ 82

lg 1 p-s 5 sätestatuga tuleb äratundmiseks esitamise protokollis märkida ka seda, milliste tunnuste alusel objekt ära tunti. Selle nõude täitmisel saab olla sisuline tähendus, muuhulgas ka kaitseõiguse tagamiseks, üksnes siis, kui on võimalik võrrelda ja hinnata, kas ja kuivõrd on need tunnused, mille alusel objekt ära tunti, samased nende tunnustega, mille oli äratundja talletanud enda mällu varem seoses kuriteosündmusega ja mille alusel ta lootiski objekti ära tunda (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. mai
  2. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-121-09, p 10). Täiendavalt selgitas Riigikohtu kolleegium, et see, kas äratundmiseks esitamisele eelneva ülekuulamise abil on äratundja edasisi järeldusi võimalik objektiivselt kontrollida ja hinnata või mitte, sõltub ülekuulamise käigus saadud informatsioonist. Kui äratundja ei kirjelda, milliste tunnuste alusel ta loodab objekti ära tunda, pole hiljem võimalik võrrelda, mille põhjal ta äratundmisel objektisamasuse või -erisuse kohta oma järelduse tegi. Seega puudub sisuline erinevus olukordadel, mil äratundja ei osanud objekti äratundmist võimaldavaid tunnuseid kirjeldada ja mil äratundjat objekti tunnuste osas üldse ei küsitletud. 7.1.
  3. Käesolevast kriminaalajast nähtub, et KM oli eeluurimisel kannatanuna ülekuulatud 23.01.2015 ning sellele ülekuulamise protokollile viitas kaitsja ise maakohtu istungil, kui soovis kontrollida kannatanu ütluste usaldusväärsust süüdistatava jope pikkuse osas. (T III lk 29). Sellest järeldub, et nimetatud kannatanu ülekuulamise protokollis menetleja tuvastas ka röövija isiku välimust ja riietust. Nähtuvalt kriminaalasja materjalidest kannatanule süüdistatava äratundmiseks esitamine toimus 09.02.2015, seega peale KM ülekuulamist kannatanuna. Kohtukolleegium märgib, et äratundmiseks esitamise protokollis kannatanu kirjeldas ammendava põhjalikkusega neid tunnuseid, milliste põhjal tundis ta süüdistatavat ära. 7.1.
  4. Ka maakohtu istungil oli esmalt kannatanu ristküsitletud süüdistatava välimuse osas ning ta seletas kohtule veenvalt, et ilma kahtlusteta tunneb süüdistatavat ära kõhna kehaehituse, kõhna näo järgi, isik oli 50 aastat vana või enam, rääkis puhast eesti keelt. Kannatanu märkis täiendavalt, et nägi süüdistatavat küllalt sündmuskohal ning nägemisega on tal kõik hästi. (T III lk 28). Seejärel küsitles prokurör kannatanut eeluurimisel toimunud äratundmiseks esitamise protseduuri läbiviimise osas ning KM vastas, et talle näidati politseis kolm fotot, kellest ta tundis ära kindlalt ühe isiku. Sama isik viibib kohtusaalis süüdistatavana. Alles siis kohtu loal näidati kannatanule eeluurimisel koostatud äratundmiseks esitamise protokolli fototabeli kolme isikuga ning ka siis osutas kannatanu pildile nr. 1, millel on jäädvustatud just süüdistatav. 7.1.
  5. Ülaltoodust järeldub üheselt, et eeluurimisel oli kannatanu alguses ülekuulatud süüdistatava välimuse tunnuste osas ja alles seejärel oli isik talle äratundmiseks esitatud vastavalt kriminaalmenetlusnormide nõuetele. Ka kohtulikul uurimisel oli äratundmiseks esitamise protokoll uuritud kannatanu ristküsitluse käigus alles peale seda, kui kannatanu kirjeldas kohtule milliste tunnuste põhjal tunneb ta ära süüdistatavat, seega alusetu on apellatsioonis tehtud etteheide, et äratundmiseks esitamise protokolli uuriti lahutatult kannatanu ristküsitlemisest. Väärib erilist tähelepanu, et keegi menetlusosalistest ei seadnud maakohtus kahtluse alla kannatanu ütlusi süüdistuses toodud asjaolude ja süüdistatava välimuse osas. Küll soovis kaitsja täpsustada vaid beeži jope pikkust, mis oli süüdistataval seljas. 7.1.
  6. Alusetu on kaitsja apellatsioonis toodud etteheide, et ka kohtulikul uurimisel oleks kannatanule pidanud äratundmiseks esitama isikuid tulenevalt

§ 81lg 2 regulatsioonist. 10

(14)Kohtukolleegium leiab, et selleks puudus käesolevas asjas vajadus, kuna senine äratundmiseks esitamise tulemus oli niivõrd kindel ja veenev, et kohtul ja menetlusosalistel ei tekkinud kahtlust selle usaldusväärsuses. Kaitsja pole maakohtus vastavasisulist taotlust ka esitanud, seega tulenevalt

§ 321

lg 6 pole tal õigust oma apellatsioonis tugineda selle tõendi uurimata jätmisele. 7.

  1. Kaitsja seab kannatanu ütluste usaldusväärsust kahtluse alla üksnes tulenevalt kannatanu väidetavast ebakindlusest süüdistatava seljas olnud beeži jope pikkuse osas. Kohtukolleegium osundab, et maakohus on sellele etteheitele oma otsuses vastanud, pidades eluliselt usutavaks kannatanu selgitusi, et vastuolu ütlustes on põhjendatav sellega, et ta oli sündmuse ajal juhtunust šokis. Pealegi kohtukolleegium osundab, et see vastuolu kannatanu ütlustes ei saa tingida kannatanu ütluste tervikuna ebausaldusväärseks tunnistamist ning nende tõendikogumist kõrvale jätmist. (vt RKKKo nr 3-1-1-131-13 p.p. 11-14). Kohtukolleegium rõhutab veelkord, et kannatanu ütluste usaldusväärsust kuriteo toimepanemise asjaolude ning süüdistatava välimuse osas (välja arvatud jope pikkus) pole keegi menetlusosalistes maakohtus kahtluse alla seadnud ega taotlenud eeluurimisel antud ütluste avaldamist kohtulikul uurimisel antud ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks. 7.
  2. Kaitsja ise rõhutab, et O. Persidski DNA-t leiti ainult ühest kohast, milleks oli kannatanu maja välisukse välimine link. Kohtukolleegium sarnaselt maakohtuga osundab, et süüdistatav kategooriliselt eitas nii tema poolt röövimise toimepanemist, kui üleüldse viibimist Tallinnas aadressi XXXXXXX X läheduses, rõhutades seejuures, et pole sealkandis - XXXXXXX juba 10 aastat käinud. Ümberlükkamatult paigutab aga DNA ekspertiisiaktis nr 15E-GE0163 tehtud eksperdiarvamus süüdistatavat sündmuskohta süüdistuses märgitud asjaoludel. Nimetatud eksperdiarvamusest nähtub, et Tallinn, XXXXXXX X maja tagaukse välimiselt lingilt võetud proovist saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Selles segaprofiilis on eristatav peamine DNA profiil, mis andmebaasi otsingu tulemusel on kokkulangev Oleg Persidski DNA profiiliga. Oleg Persidski DNA profiili esinemissagedus on 6,9x10-21, mis tähendab, et nimetatud DNA profiil esineb eestlaste populatsioonis statistiliselt ühel inimesel 1,5x1020 inimese kohta (vt. Eksperdiarvamuse punkt 4 I kd tl 124-125). 7.
  3. Kohtukolleegium märgib, et ainuüksi asjaolu, et süüdistatava viibimine sündmuskohal on vaieldamatult tõendatud DNA kategoorilise eksperdiarvamusega, kummutab tervikuna kaitseversiooni sellest, et 2015.a jaanuarikuu lõpuks oli Oleg Persidski tervislik seisund selline, et ta ei olnud võimeline pikki vahemaid jalgsi läbima ega Pääsküla kandis juba üldse 10 aastat käinud. Kohtukolleegiumi veendumusel seetõttu ei olnud maakohtul oluline hinnata, kuidas süüdistatav võis sündmuskohale saada ja kas näiteks ühistranspordiga. Väärib märkimist, et viis, kuidas O. Persidski sündmuskohale jõudis ei ole temale esitatud süüdistuses ette heidetud, seega kohtukolleegium jätab tähelepanuta kaitsja argumente sellest, et maakohus sisustas selles osas süüdistuse oma oletustega. 7.
  4. O. Persidski kodu läbiotsimisel leiti ja võeti ära helepruuni värvi (kohtukolleegiumi märkus: kannatanu nimetas seda värvi beežiks) jope, millel tuvastati verekahtlane plekk. Jopest võeti proov 2.1 (I kd tl 150 ja fotod nr 13-14 tl 159), milline edastati DNA ekspertiisi. Ekspertiisiaktist nr 15EGE0194 nähtub, et jope P.T.X esiosa paremal äärelt võetud proovis 2.1 on DNA segaprofiil, milles on eristatav peamine DNA profiil, mis on kokkulangev Oleg Persidski DNA profiiliga. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada KM-lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis (I kd tl 176, eksperdiarvamuse punkt 2). Järgnevalt Ekspertiisiaktiga nr 15E-GE0337 (I kd tl 182-187) arvutati eelpool viidatud DNA segaprofiili alusel tõepära suhe, mille leidmiseks püstitati alternatiivsete hüpoteeside paar: 11

(14)
  1. proovis A 150559 leiduv bioloogiline materjal pärineb Oleg Persidskilt, KM-lt ja ühelt tundmatult isikult;
  2. proovis A 150559 leiduv bioloogiline materjal pärineb Oleg Persidskilt ja kahelt tundmatult isikult. Hüpoteeside tõepära suhe saadi 1,1x109, st et hüpotees nr 1 on 1,1x109, korda tõepärasem, kui teine hüpotees. Kaitsja toob apellatsioonis argumendiks DNA ekspertiisi nr 15E-GE0337 kohta, et teadmata võrrandis mitte ühegi muutuja väärtust, ei ole ka võimalik seda võrrandit tõenäosuse arvutamisel rakendada, seega ei ole kõnealusest ekspertiisiaktist tulenev teave tõendina üldse kasutatav. 7.5.
  3. Kohtukolleegium kaitsja sellise argumendiga ei nõustu ning esiteks märgib, et esitades apellatsioonis nimetatud argumenti kaitsja on jäetud täielikult tähelepanuta eksperdi kui eriteadmistega isiku poolt toodud selgitused ekspertiisiaktis kasutavatele mõistetele ja sõnastustele. Teiseks osundab kohtukolleegium Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-63-08, kus „kolleegium märgib, et Riigikohtu senises praktikas on põhimõtteliselt aktsepteeritud tõendina kategoorilise eksperdiarvamuse kõrval ka tõenäolikku arvamust (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  4. detsembri
  5. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 3-1-1-121-97). Kehtivast kriminaalmenetlusõigusest ei tulene nõuet, et tõendina saaks käsitada üksnes kategoorilises vormis antud eksperdi arvamust, mistõttu on kohtud õigustatud kriminaalasja lahendamisel tuginema ka tõenäolikus vormis antud eksperdiarvamusele. Kolleegium märgib, et käesolevas kriminaalasjas koostatud ekspertiisiarvamuses toodud ja eelpool tsiteeritud vastus - "/--/ ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi R. P. ja/või A. K. pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta nendes segaproovides" ja "ei saa kindlalt välistada P. V. pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides" - ei ole siiski käsitatav ka tõenäoliku eksperdiarvamusena, kuna selles ei sisaldu ühtegi järeldust.“ Sellest nähtub, et Riigikohus on seisukohal, et tõenäoliku arvamusena ei ole käsitatav eksperdi vastus, kus ta leiab, et „ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi“ ja "ei saa kindlalt välistada". Vaadates nende mõistete tähendust selgitustest ekspertiisiakti juurde, on see ka mõistetav, kuna neil juhtudel ei ole segaproovides esindatud kõik võrdlusisikul esinevad alleelid. Teine olukord on, kui ekspert annab vastuseks „ei saa välistada“, kuna sellisel juhul on esindatud kõik võrdlusisikul esinevad alleelid. Sellisel juhul ongi tegemist tõenäoliku eksperdiarvamusega. 7.5.
  6. Kolmandaks märgib kohtukolleegium, et käesolevas kriminaalasjas tuvastatigi O. Persidskilt võetud helepruunil/beežil jopel olevalt verekahtlaselt plekilt DNA segaprofiil, milles ei saa välistada KM-lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist. Selgitustest nähtuvalt tähendab see, et segaprofiilis on esindatud kõik KM-l esinevad alleelid ja DNA-profiili geomeetria arvestamisel ei ole võrdusisiku DNA sisaldumine selles segaprofiilis ebatõenäoline. (T I lk 193, 195). 7.5.
  7. Kohtukolleegium osundab, et DNA tõepära suhe ekspertiisis toodud analüüsimetoodikast nähtuvalt tõepära suhte arvutamiseks kasutati programmi R (versioon 3.0.1) paketi Forensim moodulit LRmix (versioon 4.0) ning võrreldi O. Persidski ja KM DNA profiile, mis on kajastatud alleelitabelis ekspertiisiaktis 15E-GE
  8. Selgitustest nähtuvalt tõepära suhte arvutused viiakse läbi populatsiooni alleelisageduste põhjal, kuid arvutustes ei võeta arvesse isikute (sh tundmatute) omavahelist võimalikku sugulust ega DNA-profiili geomeetriat. (T I lk 196). Sellest nähtub üheselt, mis oli eksperdile esitatud võrdlusmaterjal, mida kaitsja nimetab „võrrandiks“, arvutuse käik ning metoodika. Kohtukolleegium on seisukohal, et põhjendamatu on seega kaitsja argument, et selles „võrrandis muutuja väärtust“ ei ole teada ning kõnealusest ekspertiisiaktist tulenev teave tõendina ei ole kasutatav. 7.5.
  9. Lõpetuseks seonduvalt DNA küsimusega kohtukolleegium märgib sedagi, et kaitsja ei seadnud maakohtu istungil DNA ekspertiisitulemusi kahtluse alla ega kasutanud võimalust taotleda 12
(14)eksperdi väljakutsumist kohtuistungile vastavalt

§ 292lg 2 regulatsioonile ekspertiisiakti sisu selgitamiseks või täiendamiseks.

Sellest tulenevalt ei saa kaitsja tugineda apellatsioonimenetluses argumendile, et ekspertiisiaktist tulenev teave ei ole tõendina kasutatav. 7.6. Kohtukolleegium märgib, et kaitsja sisustas apellatsiooni rohkete argumentidega, millised jäljed ei olnud sündmuskohal tuvastatud, millised esemed on jäänud leidmata, mis viitab sellele, et käesolevas kriminaalasjas on liiga palju välja selgitamata asjaolusid, milliseid tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. Kohtukolleegium nende argumentidega ei nõustu ning osundab, et

§ 61

kohaselt ühelgi tõendil pole kindlaksmääratud jõudu ning kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Käesolevas kriminaalasjas on kogutud ümberlükkamatu tõendikogum kannatanu ütluste, kannatanu poolt süüdistatava äratundmise ja DNA ekspertiiside näol, mis lubab üheselt järeldada, et O. Persidski süü talle inkrimineeritud kuriteos KarS § 200 lg 2 p 4,8,9 on täielikku tõendamist leidnud. Kaitsja pole taotlenud maakohtus ühtegi tõendi uurimist, mis lükkaks ümber süüdistusversiooni toimunust, seega kaitsja apellatsioonis esitatud argumendid süüdistatava kasuks tõusetunud kahtlustest on oletuslikku laadi ja paljasõnalised.

  1. Kaitsja leiab, et maakohus mõistis süüdistatavalt välja menetluskulud DNA ekspertiiside eest ebaõiglaselt suures ulatuses. Kaitsja viitab, et Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-120-12 p 6.2 selgitanud, et hüvitamisele kuuluv maksumus tuleks kalkuleerida selle järgi, kui suur on olnud eksperdile ekspertiisi teostamiseks üle antud objektide hulk. Käesolevas kaasuses on eksperdid võtnud aga ekspertiisi maksumuse hindamisel aluseks teostud proovide ja analüüside hulga, mitte üle antud objektide hulga. Kohtukolleegium nõustub kaitsja nimetatud seisukohaga ning osundab, et eelpool viidatud Riigikohtu lahendis on asutud seisukohale, et Kohtuekspertiisiseadus ei sisalda ei ekspertiisiobjekti ega analüüsiobjekti mõistet, aga seaduse süstemaatilise tõlgendamise pinnalt saab öelda, et mõlema termini all on silmas peetud objekte, mis on eksperdile ekspertiisi teostamiseks üle antud. Seejuures ei sõltu ekspertiisi hind asjaolust, mitme inimese DNA-proove analüüsiobjektilt leida üritatakse või milline summa ekspertiisi tegemiseks tegelikult kulutatakse. Nimetatud seisukohast lähtuvalt arvutuse aluseks tuleb võtta mitte ekspertiisikäigus teostatud reaktsioonide hulga ehk analüüsiobjektide arvu, vaid ekspertiisiks esitatud objektide arvu. Nähtuvalt kriminaalasja materjalidest ekspertiisiks nr 15E-GE0163 esitati 12 objekti (12x57=684), ekspertiisiks nr 15E-GE0194 esitati 5 objekti (5x57=285) ja ekspertiisiks nr 15E-GE0337 esitati 1 objekt (1x57=57) eurot. Sellest tulenevalt kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele DNA ekspertiiside eest kokku 1026 eurot.
  2. Kõik apellandid vaidlustasid O. Persidskile mõistetud vangistuse määra, kusjuures kaitsja palus isikule mõistetud karistuse kergendamist, kannatanu ja prokurör taotlesid aga karistuse raskendamist. Riigikohus on varasemalt korduvalt rõhutanud, et karistuse mõistmisel tuleb lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt. (vt nt RKKKo nr. 3-1-1-63-14; 3-1-1-82-14). Kohtukolleegium leiab, et O. Persidskile karistuse mõistmisel ei ole maakohus ülaltoodud põhimõtteid järginud. Käesoleval juhul KarS § 200 lg 2 p 4,8,9 järgi ettenähtud sanktsiooni keskmine määr on 9 aastat vangistust. Maakohus ei ole tuvastanud Oleg Persidski suhtes karistust kergendavaid asjaolusid, karistust raskendavaks asjaoluks luges maakohus õigesti KarS § 58 p 3 alusel süüteo toimepanemist kõrges eas inimese suhtes. Nõustuvalt prokuröri ja kannatanuga kohtukolleegium leiab, et O. Persidski süü toimepandud kuriteos on suur - kannatanu suhtes kasutas 13

(14)ta nii psüühilist, kui füüsilist vägivalda, füüsiline vägivald oli kestev ja intensiivne. Kõiki nimetatud asjaolusid arvestades tuleb asuda seisukohale, et O. Persidskile mõistatava karistuse määr oleks pidanud olema sanktsiooniga ettenähtud määra keskmisest kõrgem. Ringkonnakohus on aga seotud apellatsiooni piiridega ning seetõttu nõustub prokuröri seisukohaga, et süüdistatavat tuleb karistada KarS § 200 lg 2 p 4,8,9 järgi vangistusega 9 aastat. 10.

§ 45lg 4 kohaselt on kaitsja osavõtt kohtumenetlusest kohustuslik.

Oleg Persidski kaitsja vandeadvokaadi abi Mihkel Gaver taotles kaitsjatasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud avalike kulude hüvitamist kokku summas 613,20 eurot. Kohtukolleegium leiab, et kaitsja taotlus kuulub rahuldamisele.

§ 175

lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale makstav tasu menetluskulu.

§ 185

lg 1,2 sätestavad, et kui apellatsioonimenetluses tehakse üks

§ 337

lg 1 p 2-4 või lõikes 2 nimetatud lahend või apellatsiooni esitajaks on prokuratuur, kannab menetluskulud riik. Käesolevas asjas üheks apellatsiooni esitajaks on prokuratuur. Samuti kohtukolleegium teeb käesolevas asjas otsuse juhindudes

§ 337

lg 1 p 4 ehk tühistab maakohtu otsuse osaliselt ja teeb uue otsuse, seega kannab apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulud riik. 11. Lähtuvalt eeltoodust ning juhindudes

§ 337lg 1 p 4; § 338 p 2; § 340, ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse Oleg Persidskile Kar

S § 200 lg 2 p 4,8,9 järgi karistuse mõistmise, ärakandmisele kuuluva vangistuse ja temalt menetluskuluna DNA ekspertiisitasude väljamõistmise osas. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega mõistab Oleg Persidskile karistuseks KarS § 200 lg 2 p 4,8,9 järgi 9 (üheksa) aastat vangistust, seega ärakandmisele kuulub 8 (kaheksa) aastat 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. Mõistab Oleg Persidskilt menetluskuluna välja riigituludesse DNA ekspertiiside tasu summas 1026 (tuhat kakskümmend kuus) eurot. Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus rahuldab prokuröri ja kannatanu apellatsioonid ning rahuldab osaliselt kaitsja apellatsiooni. Pavel Gontšarov allkirjastatud digitaalselt Meelika Aava allkirjastatud digitaalselt Orvi Tali allkirjastatud digitaalselt 14

(14)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.