← Eesti

1-16-418/9

Obsah (7)§ 184§ 329§ 64§ 65§ 68§ 12§ 424

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26. veebruar 2016, Tallinn Kohtuasja number 1-16-418 Kohtunik Urmas Reinola Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 3. veebruari 2

§ 184

lg 2 p 2 ja § 329 järgi kokkuleppemenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Aleksei Potašenko Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava Aleksei Potašenko apellatsioon Harju Maakohtu

  1. veebruari 2016 kohtuotsuse peale läbi vaatamata ja tagastada. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
  2. Harju Maakohtu
  3. veebruari 2016 kohtuotsusega kokkuleppemenetluses tunnistati Aleksei Potašenko süüdi

§ 184

lg 2 p 2 järgi ja karistati vangistusega 3 aastat 3 kuud; süüdi

§ 329

järgi ja karistati vangistusega 6 kuud.

§ 64

lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 3 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 26.02.2015 otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 10 kuud 13 päeva vangistust võrra ning liitkaristuseks mõisteti vangistus 4 aastat 1 kuu 13 päeva.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 23.- 24.04.2015 (2 päeva), 30.-31.05.2015 (2 päeva) ja 05.07.-02.08.2015 (29 päeva), kokku 1 kuu 3 päeva ja kandmata karistuseks vangistus 4 aastat 10 päeva. Karistusaja alguseks loeti 03.08.

  1. Menetluskuludena mõisteti A. Potašenkolt välja sundraha 1075 eurot, ekspertiisitasu 168 eurot ja kaitsjatasu 216 eurot, mis tuleb tasuda riigi tuludesse 12 kuu jooksul, alates kohtuotsuse jõustumisest.
  2. A. Potašenko tunnistati

§ 184

lg 2 p 2 järgi süüdi selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud

§ 12. peatüki 1.

jaos sätestatud kuriteo, omandas ebaseaduslikult eeluurimisel tuvastamata ajal, kohas ja isikult, kuid enne kinnipidamist 05.07.2015 kell 00:14 suures koguses narkootilist ainet amfetamiini (so narkootilise aine kogus, milline tekitab narkootilise joobe enam kui kümnele inimesele), kokku üle 1,3 g amfetamiini. Eelnevalt ebaseaduslikult omandatud suures koguses narkootilist ainet hoidis A. Potašenko oma elukohas aadressil XXXXX ja vedas kuni kinnipidamiseni oma kasutuses olevas sõiduautos Hyundai Tucson reg nr XXX XXX. Kinnipidamisel 05.07.2015 kell 00:14 TallinnasXXXXXX maja juures sõiduki vaatluse käigus leiti juhi kõrvalistuja istme alt kilekott kirjega Selver, milles olnud autoapteegist võeti ära üks suurem minigrip kilekott, milles 78,79 (peale kuivatamist) 10%-st amfetamiinsulfaati sisaldavat pulbrit (pulbris 5,78 g amfetamiini). Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Amfetamiin kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Narkootilise aine amfetamiini puhul piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks 1,3 grammist amfetamiinist (puhtal kujul). Seega hankis A. Potašenko narkootilist aine koguses, millest piisaks narkojoobe tekitamiseks hinnanguliselt 90-le inimesele.

§ 329järgi tunnistati A.

Potašenko süüdi selles, et tema, olles Harju Maakohtu 26.02.2015 otsusega karistatud

§ 424

järgi, sealhulgas juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks aastaks, omamata sõiduki juhtimise õigust, juhtis 23.04.2015 kella 14:18 ajal Tallinnas, liikudes mööda Suurtüki tänavat suunaga Toompuiestee poole, mootorsõidukit Seat registreerimismärgiga XXXXX, 30.05.2015 kella 03:20 ajal Tallinnas Tartu mnt ja Suur-Sõjamäe tn ristmikul suunaga Suur-Sõjamäe tn 4 poole, mootorsõidukit Hyundai Coupe registreerimismärgiga XXXXX ning 05.07.2015 kella 00:14 ajal Tallinnas Paldiski mnt 223a juures, suunaga Harku asula poole, mootorsõidukit Hyundai Tucson.

  1. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav, kes vaidlustab kohtuotsuse temalt välja mõistetud menetluskulude osas. A. Potašenko palub vähendada temalt välja mõistetud menetluskulusid seoses maksejõuetusega. Selgitab, et tal on eelnevalt tasumisel palju võlgnevusi. Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused
  2. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja esitatud apellatsiooni väidetega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu tuleb esitatud apellatsioon jätta läbi vaatamata. Käesolev kriminaalasi vaadati läbi kokkuleppemenetluses, mis seab kohtuotsuse vaidlustamisele teatud piirangud. Alates 29.märtsist 2015 jõustunud KrMS-i redaktsiooni kohaselt on KrMS § 245 lgt 1 võrreldes varasemaga täiendatud. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-7-16 selgitanud, et KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud ning prokurör, süüdistatav ja kaitsja peavad jõudma läbirääkimiste käigus 2

(4)kokkuleppele kohtueelses menetluses kui ka kohtumenetluses tekkivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises. Riigikohus on
  1. aprilli 2009 otsuses nr 3-1-1-25-09 märkinud, et kohtulahendi tegemisel kokkuleppemenetluses tuleb kohtul juhinduda KrMS § 248 lg-st 1, mille kohaselt võib kohus põhimõtteliselt otsustada, kas tagastab kriminaalasja prokuratuurile (§ 248 lg 1 p-d 1-3), lõpetab kriminaalmenetluse (§ 248 lg 1 p 4) või mõistab süüdistatava süüdi ja kohaldab talle kokkuleppekohast karistust (§ 248 lg 1 p 5). Nendest sätetest järeldub, et kohtu pädevuses on kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe n.ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Kohtul puuduvad volitused sõlmitud kokkuleppe muutmiseks. 25.septembril 2015 prokurör A. Sepa, süüdistatava A. Potašenko ja kaitsja K. Mägi vahel sõlmitud kokkuleppes märgitakse muuhulgas, et A. Potašenko peab hüvitama sundraha 2,5 kuupalga alammäära ulatuses summas 975 eurot, ekspertiisitasu 168 eurot ja määratud kaitsja tasu 72 eurot (kd I, tl 223-226). Süüdistatav on allkirjaga kinnitanud, et temale on selgitatud kohustust tasuda süüdimõistva kohtuotsuse korral sundraha ja kohtueelse menetluse kulud. Kaitsja on kinnitanud, et nõustub kriminaalmenetluse kulude suuruse ja sundraha väljamõistmisega süüdimõistva otsuse tegemisel. 3.veebruaril 2016 toimunud kohtuistungi protokollist nähtub, et A. Potašenko on kohtuistungil kaitsja juuresolekul avaldanud, et kokkulepe on talle arusaadav, ta nõustub kokkuleppega täielikult ning ka menetluskuludega seonduv on talle arusaadav. Süüdistatav jäi kokkuleppe juurde. Samas taotles süüdistatava kaitsja menetluskulude tasumise ajatamist ühe aasta peale. Apelleeritud kohtuotsusega ongi A. Potašenko kokkuleppes märgitud süüdistuses süüdi tunnistatud ja karistatud ning temalt on välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud. Kohus on rahuldanud kaitsja taotluse ja võimaldanud A. Potašenkol tasuda kriminaalmenetluse kulud ühe aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Tegemist on kriminaalmenetluse kulude tasumiseks ette nähtud maksimaalse tähtajaga, mida seadus võimaldab. Apellatsioonis on A. Potašenko taotlenud menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmist. Nagu juba eelpool nimetatud Riigikohtu lahendi (3-1-1-7-16) seisukohast järeldub, on osaliselt menetluskulude riigi kanda jätmine kokkuleppe esemesse kuuluv küsimus ning kohtul puudub pädevus selle üle kokkuleppe sõlmimise järgselt otsustada. Süüdistatav on kokkulepet sõlmides nõustunud temalt välja mõistetud menetluskulude tasumisega ning ei ole tõstatanud küsimust enda maksejõuetusest. Seega on kohtuotsus kooskõlas eelnevalt kinnitatud kokkuleppega. Asjaolu, et süüdistatav on kohtus kokkuleppega nõustunud, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada ning jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda, ei ole kohtukolleegiumi hinnangul kuidagi võimalik lugeda ka KrMS § 318 lg-s 4 loetletud rikkumiseks. Samasugust seisukohta kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse vaidlustamise aluste suhtes on väljendanud Riigikohus otsuses nr 3-1-1-81-
  2. Nimelt on Riigikohus märkinud, et tulenevalt KrMS § 247 lg-st 2 saab süüdistatav sõlmitud kokkuleppest loobuda hiljemalt kokkuleppe kohtulikul arutamisel maakohtus. Apellatsioonis ei ole enam võimalik kokkuleppest loobuda. See järeldub üheselt KrMS § 318 lg 3 p-st 4 ja lg-st 4, mis ei nimeta apellatsiooni võimaliku alusena asjaolu, et süüdistatav on pärast kokkuleppe arutamist maakohtus oma seisukohta kokkuleppe suhtes muutnud. KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. 3
(4)5. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 3 ja § 318 lg-st 4 on ringkonnakohus seisukohal, et süüdistatava A. Potašenko apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Urmas Reinola 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.