Obsah (5)

§ 180§ 184§ 182§ 116§ 108

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur 9. veebruar 2016, Tallinn 3-15-2483 Haldusasi OÜ ALPO Group kaebus Ma

§ 180, 181 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosaliste poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 184

). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA VAIDLUSTATUD MAKSUOTSUS

1. OÜ ALPO Group kajastas oma
2. aasta juulikuu käibedeklaratsioonil 19 436,73 euro ulatuses sisendkäibemaksu OÜ XO Metal arvete alusel, mille esemeks oli armatuurraua müük. 1 Samuti kajastas ta sama kauba OÜ-le Baltmet Group esitatud müügiarvetest tuleneva 19 655,10 euro suuruse käibemaksukohustuse. Lisaks kajastas OÜ ALPO Group sel perioodil 0% määraga maksustatava käibena mööbli müügi Läti äriühingule SIA Pointer Constructing.
3. Maksu- ja Tolliamet tegi
4. septembril 2015 maksuotsuse nr 12.2-3/026567-31, milles asus seisukohale, et OÜ ALPO Group ei soetanud armatuurrauda OÜ-lt XO Metal ega müünud seda ka OÜ-le Baltmet Group, vaid osales maksupettuse eesmärgil fiktiivse vahelülina tehinguahelas, mille tegelikuks sisuks oli OÜ Baltmet Group poolt selle armatuurraua soetamine Soome äriühingult KMT Max OY. Sellest tulenevalt leiti maksuotsuses, et OÜ-l ALPO Group ei tekkinud õigust arvestada OÜ XO Metal arvete alusel sisendkäibemaksu ega lisada OÜ-le Baltmet Group esitatud müügiarvetele käibemaksu. Samuti leiti maksuotsuses, et eelnimetatud mööbli müüs OÜ ALPO Group tuvastamata Eesti ostjale, mitte aga SIA-le Poiner Constructing, mistõttu kuulub see müük maksustamisele 20% määraga käibemaksuga, mille suuruseks on müügihinda arvestades 1406,13 eurot. Eeltoodust tulenevalt suurendati maksuotsusega OÜ ALPO Group
5. aasta juulikuu käibemaksukohustust kokku 19 436,73-19 655,10+1406,13=1187,76 euro võrra. Maksuotsust põhjendatakse kokkuvõttes järgmiste asjaoludega: väidetavas armatuurraua tehinguahelas osalenud OÜ-l XO Metal ja OÜ-le MeVa Group puudus tavapärane majandustegevus, ei neil ega ka OÜ-l ALPO Group polnud vahendeid kauba soetamiseks ning kauba tellimine ja selle eest tasumine toimus kogu vädetavas ahelas vastupidises järjekorras kauba tarnimisele; OÜ MeVa Group jaoks olnuks kauba soetamine ja edasimüük kahjumlik ning OÜ XO Metal ja OÜ ALPO Group kasum tehingutest väike; OÜ ALPO Group jaoks oli
6. aasta juulikuu käive märkimisväärselt suurem sama aasta teiste perioodide käibest; asjassepuutuvate isikute seletused on vastuolulised armatuurraua transpordi osas; reaalselt liikus armatuurraud Lätist, kust soetas selle Soome äriühing KMT Max OY, otse OÜ Baltmet Trade või tema tellijaks olnud OÜ Eesti Traat tegevuskohtadesse ilma, et seda vahepeal kusagil ladustatud oleks; OÜ XO Metal polnud käibemaksukohustuslasena registreeritud; OÜ XO Metal juhatuse liikme väited laopinna rentimise kohta ei leidnud kinnitust; OÜ XO Metal juhatuse liige teadis, et lõpptarbijaks oli OÜ Baltmet Group; dokumenteeritud tarneahel oli ebausutavalt pikk ning vastavas valdkonnas tegutseval OÜ-l Baltmet Group oleks olnud võimalus soetada kaup lühemat tarneahelat kasutades; KMT Max OY juhatuse liige teadis OÜ-d Baltmet Group; puuduvad mistahes dokumendid OÜ-lt ALPO Group mööbli tellimise kohta; OÜ ALPO Group ja SIA Pointer Constructing juhatuse liikmed on ammused tuttavad; OÜ ALPO Group juhatuse liikme selgituse kohaselt sai ta OÜ-lt Dorada Trade mööbli kätte kahes jaos, viimase esindaja väitel anti see aga üle neljal erineval kuupäeval; mööbli hoiustamiseks väidetavalt kasutatud laopinna rendileping OÜ Forent ja OÜ ALPO Group vahel sõlmiti alles
7. septembril 2014; OÜ ALPO Group esitas SIA-le Pointer Constructing mööbli eest arved varem kui oli saanud arved OÜ-lt Dorada Trade, kusjuures OÜ ALPO Group juhatuse liikme väitel tegi SIA Pointer Constructing mööbli eest ettemaksu, ent tegelikult tasus ta oluliselt hiljem; OÜ ALPO Group juhatuse liige väitis, et mööbli transporditeenus oli tema poolt ja eraldi arvel ei kajastu, kuid OÜ ALPO Group mõlemal arvel on transport eraldi välja toodud; transpordi 2 saatelehe ja SIA Pointer Constructing juhataja sõnul veeti kaup Eestist otse Bulgaariasse, samas väitis OÜ ALPO Group juhatuse liige, et viis kauba Riiga; OÜ ALPO Group juhatuse liikme selgituse kohaselt transportis ta mööbli Lätti sõidukiga MB Sprinter (738BCL), ent riigipiiril kasutatav automaatne numbrituvastuse süsteem ei ole fikseerinud vastaval ajal sellise registreerimismärgiga sõiduki piiriületusi; mööbli näol oli olemuselt tegu ühe kodu sisustamiseks mõeldud asjadega ning igaühel oleks olnud võimalik see soodsamalt soetada mistahes muul viisil kui Eesti vahendajat kasutades; KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
8. OÜ ALPO Group esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Maksu- ja Tolliameti
9. septembri 2015 maksuotsuse nr 12.2-3/026567-31 tühistamist. Kaebaja hinnangul on maksuotsus motiveerimata ja vastuoluline, väidetava maksupettuse käsitlus ei ole arusaadav, ebaõigesti on kohaldatud KMS § 29 lõiget 1 ning vääralt hinnatud tõendeid. Kaebaja on seisukohal, et maksuotsuse motiveerimisel ei piisa vaid tarneahela andmete esitamisest jättes põhjendamata, millise tarneahela osas esines pettus, milles see täpsemalt seisnes, ning kelle poolt ja kuidas see on tuvastatud.
10. Kaebaja selgitab, et ei teadnud kellelt ja kuidas hankis kauba OÜ XO Metal ja temale eelnev tehingupartner ning OÜ XO Metal esindaja väitel ei teadnud ka tema, kust hankis kauba OÜ MeVa Group. Kaebaja peab põhjendamatuks maksuhalduri järeldusi OÜ MeVa Group majandustegevuse kohta, viidates juba eriarvamuses välja toodule, et viimase kustutamine käibemaksukohustuslaste registrist ei kinnita OÜ-le XO Metal armatuurraua müügi mitte toimumist ning sellest, et OÜ MeVa Group juhatuse liikmel ei tulnud Soome äriühingu nimi meelde, ei saa teha liiga kaugeleulatuvaid järeldusi. Kaebaja toob välja, et maksuhaldurile seletusi andes teadis OÜ MeVa Group toonane juhatuse liige, et armatuurraud soetati Soome äriühingult. Kaebaja heidab maksuhaldurile ka ette, et see pole OÜ MeVa Group juhatuse liikmelt uurinud tehingute kahjumlikkuse võimalikke põhjusi. Kaebaja hinnangul ei saa tehingute mitte toimumist kinnitada see, et OÜ-l MeVa Group ja OÜ-l XO Metal puudusid kauba soetamiseks omavahendid, sest klientidelt saadud ettemaksude arvelt kauba soetamine on äris tavapärane praktika.
11. Põhjendamatuks peab kaebaja maksuhalduri järeldusi ka OÜ XO Metal osas. Kaebaja hinnangul ei saa selles, et OÜ XO Metal rentis laopinda samal aadressil, kus tegutses ka OÜ Baltmet Group, teha järeldust, et OÜ XO Metal kaupa ei ladustanud. Ka leiab kaebaja, et maksuhaldur on põhjendamatult leidnud, nagu oleksid erinevate tehinguahela lülidega seotud isikute ütlused vastuolus armatuurraua transpordi osas, sest sisuliselt kinnitasid kõik need isikud, et nende seisukohast korraldas transpordi see isik, kes neile kauba müüs.
12. Kaebaja hinnangul on maksuhaldur põhjendamatult asunud seisukohale, et OÜ-le MeVa Goup ja KMT Max OY-le oli algusest peale teada, et kauba lõppostjaks on OÜ Baltmet Group.
13. Kaebaja on seisukohal, et tehingus osalenud isikute ütluste ja raamatupidamise dokumentidega on tõendatud, et erinevad tehingulülid on armatuurraua edasimüügil lisanud 3 hinnale oma kasumimarginaali, mis kinnitab majanduslikku sisu, samuti on tõendatud vastavasisuliste kokkulepete olemasolu tehingupartnerite vahel. Kaebaja peab põhjendamatuks maksuhalduri väidet, et kaebaja rolliks oli vaid autojuhtide telefoninumbrite edastamine.
14. Kaebaja leiab, et Karen Gavaljani seletustest ei tulene, et viimane teadis OÜ-d Baltmet Group vaidlusaluste tehingute toimumise ajal. Ka leiab kaebaja, et maksuhaldur on põhjendamatult üldse tähelepanuta jätnud OÜ Baltmet Group antud seletuse.
15. Kaebaja hinnangul on põhjendamatud ka maksuhalduri järeldused mööbli müügitehingu osas. Vastupidiselt maksuhaldurile ei näe kaebaja midagi kahtlast selles, et ta esitas oma kliendile arved kohe pärast seda, kui oli OÜ-le Dorade Trade ettemaksu teinud, sest võimalikud takistused lepingute kokkulepete täitmisel oleks olnud võimalik õiguskaitsevahendite kasutamisega hiljem lahendada. Kaebaja meelest on maksuhaldur ebaõigesti tõlgendanud SIA Pointer Constructing esindaja seletusi, sest viimane pole väitnud, et OÜ ALPO Group toimetas kauba Bulgaariasse, vaid märkis, et kauba kontroll viidi läbi Riias, samas kui seda, kus toimus SIA Pointer Constructing poolt kauba üleandmine FIRST MANAGEMENT LTD esindajale, pole selgitatud. Viimaks leiab kaebaja, et maksuhaldur on põhjendamatult tuginenud numbrituvastussüsteemi andmetele, kuna maksuotsusest ei nähtu, mis õigusaktidele tuginedes ja kuidas see süsteem üldse toimib. VASTUSTAJA SEISUKOHT
16. Maksu- ja Tolliamet vaidleb OÜ ALPO Group kaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist, jäädes kontrollaktis ja maksuotsuses esitatud seisukohtade ja põhjenduste juurde ning leides, et kaebaja ei ole tõendanud maksusumma valesti määramist ega esitanud tõendeid maksuotsuses toodud põhjendatud järelduste ümber lükkamiseks.
17. Vastustaja hinnangul ei ole oluline, kas kaebaja teadis, kellelt ja kuidas hankis kauba OÜ XO Metal ja temale eelnev tehingupartner, vaid see, et kaebaja oli teadlik asjaolust, et vaidlusalustel arvetel märgitud kaupa ei soetanud ta OÜ-lt XO Metal. OÜ MeVa Group majandustegevuse kohta selgitab vastustaja, et viimane ei ole ka vaidlustanud maksuhalduri otsust käibemaksukohustuslaste registrist kustutamise kohta ning talle on tehtud ka äriregistrist kustutamise hoiatus, mis kokkuvõttes õigustavad kahtlust reaalse majandustegevuse puudumises. Vastustaja ei pea usutavaks, et OÜ MeVa Group juhatuse liige lihtsalt ei mäletanud oma tehingupartneri nime, arvestades, et OÜ-l MeVa Group oli käibedeklaratsioonidelt nähtuvalt arvestatav majandustegevus ainult 2014 juunis ja juulis ja pangakonto väljavõtte kohaselt oli tal kaks hankijat ja kaks klienti.
18. Vastustaja jääb seisukoha juurde, et OÜ XO Metal poolt armatuurraua ladustamine OÜ-lt Forent renditud laos ei ole tõendatud, ei nähtu sellise rendi eest tasumist ning kuivõrd kaup veeti otse Lätist OÜ Baltmet Group (2 koormat) ja OÜ Eesti Traat tegevuskohta (7 koormat), puudus selle vahepealseks ladustamiseks ka vajadus. 4
19. Mis puudutab tehingute kahjumlikkust OÜ MeVa Group jaoks, siis märgib vastustaja, et selles osas täiendavate selgituste küsimine polnud vajalik, sest Pavel Šinkevitši poolt antud selgituste kohaselt olid tehingud talle teadaolevalt kasumlikud.
20. Vastustaja hinnangul on usutav, et Karen Gavaljani teadis OÜ-d Balmet Group juba vaidlusaluste tehingute ajal, arvestades, et K. Gavaljani äriühingud OÜ TT Logistic ja OÜ Karmet Product tegevuskoht asus
21. aasta lõpust samas kus OÜ-l Baltmet Group ning
22. aasta novembrist alates asusid nende laod samal aadressil.
23. Mööblitehingute osas selgitab maksuhaldur, et OÜ ALPO Group müügiarvetel on eraldi välja toodud transpordi hind Eestist Bulgaariasse ning kauba Bulgaariasse transport on kajastatud ka CMR-il, samuti kinnitas seda SIA Pointer Constructing juhatuse liige. Vastustaja selgitab ka, et riigipiiril kasutatav automaatne numbrituvastuse süsteem fikseerib piiriületusel sõiduki registreerimisnumbri nii, et piiri ületamisel tehakse sõidukist pilt, mille alusel on võimalik tuvastada sõiduki registreerimisnumbrit ja sõiduki juhti. Vastustaja leiab, et kui sõiduk MB Sprinter 738BCL oleks
24. augustil 2014 piiri ületanud, oleks see ka tuvastatav. Vastustaja toob välja, et kaebaja selgitusel ületas see sõiduk piiri sel päeval lausa kahel korral, ent pole usutav, et mõlemal piiriületusel jäi foto sõidukist tegemata. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
25. Hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leian, et OÜ ALPO Group kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb rahuldamata jätta. Armatuurrauaga seotud tehingute osas on maksuhaldur lõppkokkuvõttes õigesti leidnud, et kaebajal ei olnud õigust OÜ XO Metal arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvamiseks ning piisavalt põhjendanud ka kahtlust, et arved kõnealuse armatuurraua müügi kohta OÜ-le Baltmet Group on vormistatud viimase huvides maksupettuse toime panemise eesmärgil ilma, et kaebaja ja OÜ Baltmet Group vahel tegelikult selliseid tehinguid toimunud oleks. Seetõttu on maksuhaldur armatuurrauaga seotud tehingute osas õigustatult korrigeerinud kaebaja
26. aasta juulikuu käibemaksukohustust nii sisend- kui müügikäibemaksu osas. Samuti on maksuhaldur piisavalt põhjendanud kahtlust, et kaebaja kajastas oma käibemaksuarvestuses mööbli müüki SIA-le Poiner Construction üksnes lubamatu maksueelise saamise eesmärgil, ilma, et sellele ettevõtjale tegelikult mööblit müünud oleks, ning kuivõrd kaebaja ei ole esitanud veenvaid tõendeid, mis seda tehingut kinnitaks, kaup on ometi aga ära müüdud, on maksuhaldur õigustatult järeldanud, et kaebaja müüs kauba mõnele Eesti isikule, millisel juhul tulnuks müük maksustada 20%-lise käibemaksuga.
27. Armatuurrauaga seotud tehingute puhul tõusetub esmalt küsimus, kas kaebajal oli õigus arvestada sisendkäibemaksu OÜ XO Metal arvete alusel. Sellele küsimusele tuleb vastata eitavalt. Käibemaksuseaduse (KMS) § 31 lg 1 kohaselt saab sisendkäibemaksu maha arvamine toimuda üksnes KMS §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. KMS § 37 lg 7 p 2 kohaselt tuleb arvel näidata maksukohustuslasena registreerimise number. Tegemist ei ole pelgalt formaalse nõudega, mille täitmiseks piisaks arvele suvalise numbri kandmisest, vaid arvel peab 5 kajastuma arve esemeks oleva kauba müüja või teenuse osutaja käibemaksukohustuslasena registreerimise number. Selle nõude mõte on anda ostjale võimalus kontrollida, kas arve esitaja on käibemaksukohustuslane või mitte. Vaidlust pole selles, et OÜ XO Metal ei olnud kaebajale arvete esitamise ajal käibemaksukohustuslasena registreeritud ning arvetel oli kajastatud hoopis teise isiku käibemaksukohustuslasena registreerimise number. Seetõttu ei vastanud OÜ X.O Metal poolt esitatud arved KMS § 37 lg 7 punktis 2 sätestatud tingimusele ning kaebajal ei olnud KMS § 31 lõikest 1 tulenevalt õigust selliste arvete alusel sisendkäibemaksu arvestada.
28. See, kas OÜ-l XO Metal oli kaebajale arvete esitamise ajal KMS § 19 lõikest 1 tulenevalt tekkinud enda registreerimise kohustus või millistel kaalutlustel võinuks kaebaja leida, et tegemist on käibemaksukohustuslasega, pole antud juhul oluline. Kuigi KMS § 3 lõikes 1 defineeritakse käibemaksukohustuslasena nii see isik kes maksukohustuslasena registreeritud kui ka see, kes on end kohustatud registreerima, tuleneb KMS § 29 lõike 3, § 31 lõike 1 ja § 27 lg 7 punkti 2 koosmõjust, et ostja saab sisendkäibemaksu maha arvata üksnes käibemaksukohustuslasena registreeritud müüja poolt esitatud arve alusel. Isikul, kes pole käibemaksukohustuslasena registreeritud, ei ole võimalik esitada KMS § 37 lg 7 punktile 2 vastavat arvet ning tema nimel esitatud arve alusel ei ole ostjal põhimõtteliselt võimalik KMS § 31 lõikes 1 sätestatud tingimusel sisendkäibemaksu maha arvata. Seda isegi mitte siis, kui ostjale on teada asjaolud, mille põhjal võib järeldada, et müüjal on tekkinud registreerimise kohustus KMS § 19 lg 1 tähenduses. Kui asuda seisukohale, et sisendkäibemaksu maha arvamiseks piisab vaid sellest, et arvel on kajastatud käibemaks ning näidatud mistahes isiku käibemaksukohustuslasena registreerimise number, muutuks käibemaksukohustuslaste registreerimise regulatsioon üldse sisutuks. Asjaolust, et müüja käibenäitajad vastavad objektiivselt KMS § 19 sätestatud tingimustele ning müüjal on tekkinud kohustus end käibemaksukohustuslasena registreerida, ei tulene müüjalt arve saanud käibemaksukohustuslasest ostjale vahetult õigust sisendkäibemaksu maha arvamiseks. Seda seisukohta toetab ka KMS § 24 lg 1, millest tulenevalt on müüjal kohustus käibemaks lisada enda maksukohustuslasena registreerimise päevast alates.
29. Eeltoodust tulenevalt on maksuotsus OÜ XO Metal arvete alusel sisendkäibemaksu arvestamist puudutavas osas põhjendatud sõltumata sellest, kuidas suhtuda maksuhalduri poolt väljendatud kahtlusesse, et vaidlusaluse armatuurraua tehinguahelas ei osalenud majanduslikus mõttes ükski Soome äriühingu KMT Max OY ja OÜ Baltmet Group vahele jäänud lülidest (st. OÜ MeVa Group, OÜ X.O Metal ja OÜ ALPO Group).
30. Olukorras, kus kaebajal OÜ XO Metal arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvamise õigust igal juhul ei olnud, ei tohiks kaebajal olla iseenesest huvi ega vajadust vaidlustada maksuotsust osas, mis puudutab armatuurraua müügitehingutelt arvestatud käibemaksu vähendamist, sest selles osas kaebuse rahuldamisega kaasneks tegeliku maksukohustuse suurenemine. Sellele vaatamata, leian, et maksuotsuses esitatud põhjendused ja seal viidatud tõendid on veenvad, õigustamaks kahtlust, et kaebaja osales armatuurrauaga seotud tehinguahelas maksupettuse eesmärgil üksnes fiktiivse vahelülina, ilma et tema osalemisel oleks olnud tegelikku majanduslikku sisu. Seda kahtlust õigustavaid asjaolusid on maksuotsuses piisava põhjalikkusega 6 käsitletud ning nende üksikasjalik kordamine siinkohal ei ole vajalik. Kaebaja on nii eriarvamuses kui kohtule esitatud kaebuses suunanud põhjendamatult oma etteheited üksikutele maksuhalduri poolt tehtud järeldustele, ent pole esitanud ühtki veenvat seisukohta ega täiendavat tõendit, millest saaks järeldada, et tehingud toimusid nõnda, nagu nähtub neid kajastavates dokumentides. Põhjendamatu on kaebaja seisukoht, et maksuotsusest pidanuks selgemalt nähtuma, milles maksupettus seisnes ja kuidas see tuvastati. Kontrollimenetluses ei pea maksuhaldur tõendama maksupettuse toimumist, vaid üksnes veenvalt põhjendama oma kahtlust, et tehingute kohta olemas olevad dokumendid on koostatud lubamatu maksueelise saamise eesmärgil ega kajasta tehingute tegelikku majanduslikku sisu. Maksuhalduri kahtlust, et kontrollitav maksukohustuslane on osalenud maksupettuses, saab põhjendatuks pidada siis, kui maksuhaldur on menetluses nõuetekohaselt uurimispõhimõtet järginud ning sel moel kogutud tõendite põhjal on eluliselt usutavam see et kontrollitavas tehingute jadas on toime pandud maksupettus, kui see, et kõik tehingud toimusid tegelikult nende kohta olevates raamatupidamisdokumentides näidatud moel. Antud juhul nähtub maksuotsusest selgelt, et maksuhaldur kahtlustab kaebajat ning mitut teist tehinguahelas osalenud Eesti äriühingut selles, et nad vormistasid enda nimel raamatupidamisdokumente, millel kajastatud tehinguid majanduslikus mõttes tegelikult ei toimunud, ent mis lõppkokkuvõttes andsid kauba lõppostjale (kelleks maksuhalduri hinnangul oli OÜ Baltmet Group) võimaluse vältida maksuarvestuses tehingute õige kajastamisega kaasnevat käibemaksukohustust. Sellise pettusliku skeemi puhul jäi reaalne maksukoormus enamjaolt OÜ MeVa Group kanda, kellelt selle tegelik sisse nõudmine on ilmselgelt võimatu. Samuti on maksuotsuses piisava põhjalikkusega selgitatud seda, mis asjaoludel selline kahtlus tekkis. Selliseks põhiliseks asjaoluks oli kokkuvõttes see, et kauba liikumist, tehingute finantseerimist ning maksuhalduri hinnangul fiktiivsete vahelülidena tehinguahelas osalenud ettevõtjate tausta ja äririskide jaotust arvestades on nende vahelülide (st. OÜ MeVa Group, OÜ XO Metal ja kaebaja) osalemine tehinguahelas eluliselt ebausutav.
31. Põhilisteks asjaoludeks, mis õigustavad maksuhalduri kahtlust, et vaadeldavas tehinguahelas ei ole OÜ MeVa Group, OÜ XO Metal ja kaebaja tegevusel majanduslikku sisu, on selliste tehingute osaline otsene majanduslik ebaloogilisus, mis kokkuvõttes rajaneb sellel, et nimetatud kolm äriühingut on dokumentide kohaselt osalenud müügiahelas ilma, et müügi esemeks olev kaup oleks kunagi reaalselt nende kontrolli all olnud ning et nad samas oleks mistahes ajal kandnud iseseisvalt arvestatavat äririski nende tehingutega seoses, samas kui nende tehingute tegemine vahetult KMT Max OY ja OÜ Baltmet Group vahel on märksa usutavam.
32. Siinkohal tuleb kohe märkida, et iseenesest pole selline kaupade vahendus, nagu vaidlusaluse tehingu kohta olemas olevatelt dokumentidelt paistab (st. üks ettevõte esitab oma hankijale tellimise pärast oma kliendilt tellimuse saamist ning tasub oma hankijale pärast oma kliendilt raha saamist ja kus kaup liigub otse hankijalt tellijani), välistatud. Samas on õigustatud sellise vahenduse tegelikus toimumises kahtlemine, kui sellel näib puuduvat mõistlik majanduslik põhjus. Sellise vahenduse kasutamise mõistlikke majanduslikke põhjusi võib olla väga erinevaid, näiteks see, et tegemist on kaubaga, mida lõppostja ei saa mingil põhjusel algselt müüjalt osta (nt. oma ebausaldusväärsuse tõttu müüja silmis või vajalike kontaktide kättesaamatuse tõttu, selle tõttu, et algne müüja pole nõus müüma nii väikest kogust kui lõppostjal tarvis vms) või kui algselt müüjalt otse ostes oleksid maksetingimused lõppostjale 7 ebasoodsad (nt. algne müüja nõuab ettemaksu, mida lõppostjal pole võimalik teha, ent vahendaja lepib sellega, et lõppostja tasub talle hiljem või vahendaja näol on algse müüja jaoks tegemist sedavõrd erilise kliendiga, kes saab lõppostjale pakkuda kaupa odavamalt kui viimane saaks algselt müüjalt). Olukorras, kus ühtki sellist loogilist põhjust olevat ei näi ning samas ilmneb hulk detaile, mis veenavad vahendajate rolli majanduslikus ebaotstarbekuses ning samas annab vahendajate kasutamine lõppostjale maksueelise, ongi kahtlus, et vahendajate kasutamine on kantud lõppostja poolt lubamatu maksueelise saamise eesmärgist (ehk maksupettusest), õigustatud. Sellises olukorras on tehinguahelas osalevatel isikutel võimalik nende suhtes läbi viidava kontrollimenetluse käigus maksuhalduri kahtlused ümber lükata, esitades tehingute tegeliku toimumise kohta täiendavaid tõendeid või eluliselt usutavaid selgitusigi.
33. Käesoleval juhul ei nähtu, et vaidlusalune armatuurraud oleks alates laadimisest Lätis kuni vastu võtmiseni OÜ Baltmet Group poolt kunagi olnud OÜ MeVa Group, OÜ XO Metal või kaebaja kontrolli all. Nõustun siinkohal maksuotsuses tehtud järeldusega, et OÜ XO Metal juhatuse liikme Kuido Kasaku väiteid kahe koorma ladustamise kohta enda laos, ei ole usutavad. Esiteks, kuivõrd kaebaja juhatuse liikme selgitusest nähtuvalt ei soetanud kaebaja armatuurrauda ilma kokkuleppeta selle edasimüügi kohta, on ilmne, et OÜ-le XO Metal tellimuse esitamisel pidi kaebajale olema ka teada, kuhu tema tellija (OÜ Baltmet Group) kaupa soovib, mistõttu sai ta selle teabe edastada OÜ-le XO Metal ning viimane ei pidanud kaupa ise kusagil ladustama. Teiseks on kaebaja esindaja Aleksei Pantšenko maksuhaldurile selgitanud (MTA lisa 72), et tema kaupa kunagi ei näinud ning kaup liikus otse tema kliendile. Ka OÜ Baltmet Group esindaja selgitas (MTA lisa 80), et OÜ Baltmet Group kauba transporti ei korraldanud. Seega, kui OÜ XO Metal oleks kaupa vahepeal ladustanud, oleks tema olnud see, kes kauba edasitranspordi korraldas, millisel juhul oleks ta igal juhul teada saanud, kes on lõppostja. Kuna Kuido Kasaku seletuse kohaselt oli n.ö ladustatud kauba näol tegemist
34. juuli 2014 koormatega (ehk esimeste koormatega), siis jääb selle valguses arusaamatuks, miks jätkas XO Metal kauba müümist vahendajate kaudu, kui ta pidi teadma, kes on lõppostja. Liiati asus Kuido Kasaku väidetav ladu samal aadressil, kus paiknes ka OÜ Baltmet Group ladu, seega polnuks nendevaheliste otsekontaktide tekkimine võimatu. Pole ka mistahes põhjust järeldada, et OÜ Baltmet Group oleks kuidagi eriliselt usaldanud kaebajat või soovinud tingimata soetada kaupa kaebaja käest, mis oleks võimud välistada sama kauba soetamise OÜ-lt XO Metal.
35. Lisaks sellele on vaidlusalustest kaubakogustest just kahe koorma ladustamist Viimsis Aiandi tee 21 asuvates ladudes paari päeva jooksul kinnitanud ka OÜ Baltmet Group esindaja Aleksandr Novohatski (MTA lisa 80, vastus küsimusele 21 ja 25). Kuivõrd sama seletuse kohaselt oli nende koormate hilisemaks sihtkohaks OÜ Tehas Metallist, kes OÜ-le Baltmet Group ettemaksu ei teinud (samas, vastus küsimusele 20). Neist seletustest koos Kuido Kasaku seletusega on usutav, et kaks koormat armatuurrauda tõepoolest Viimsis Aiandi tee 21 territooriumil ladustati, ent seda ladustas seal OÜ Baltmet Group. Viimase seletus ei jäta ka võimalust, et nende laopinnale oleks 2 koormat armatuuri veetud samal aadressil olevast OÜ XO Metal laost. Asjaolust, et Kuido Kasak kinnitas kahe koorma ladustamist, saab teha järelduse OÜ XO Metal ja OÜ Baltmet Group juhtide vahelise kooskõlastatud tegevuse kohta, mille puhul on eriti imelik, et sellesama metalli tehinguahelas osales nende vahel veel kaebaja. Nende kahe väidetavalt ladustatud 8 koorma kohta on Kuido Kasak liiati ekslikult selgitanud, et ettemaksuarve esitamise kaebajale tingis see, et kaebaja ei tasunud kahe esimese koorma eest õigeaegselt. OÜ XO Group poolt kaebajale esitatud kahe esimese arve (MTA lisad 6 ja 7) maksetähtajaks oli
36. juuli
37. Kuigi OÜ XO Metal kontoväljavõttelt (MTA lisa 71) nähtub nende arvete eest laekumine alles
38. juulil 2014, esitas OÜ XO Metal ülejäänud koormate kohta ettemaksuarve juba
39. juulil 2014 ning kaebaja tasus selle
40. juulil
41. Seega pole õige K. Kasaku väide, et ettemaksuarve tegemise põhjus oli selles, et kaebaja ei tasunud esimese kahe koorma eest õigeaegselt. See omakorda näitab seda, et K. Kasaku seletused vaidlusaluste tehingute kohta ei olnud täpsed ja pole seega eriti usaldusväärsed.
42. Samuti ei nähtu, et ükskõik, kas kaebaja, OÜ MeVa Group või OÜ XO Metal oleks tehingujadas mistahes hetkel kandnud erilist äririski. Kõik need ettevõtjad esitasid tellimuse oma hankijale väidetavalt pärast seda, kui olid saanud tellimuse oma kliendilt ning tasusid kauba eest oma kliendilt saadud ettemaksu arvelt. Ainsana on oma vahenditest tasunud kahe esimese koorma eest OÜ XO Metal. Samas nähtub juba ülal viidatud asjaoludest, et tegelikult oli OÜ XO Metal teadlik sellest, et kauba lõppostjaks on OÜ Baltmet Group, mis välistab tegelikult OÜ XO Metal tegevuse selles ahelas sõltumatu ja iseseisva ettevõtjana. Seevastu kaebaja ja OÜ MeVa Group on väidetavaid ostutehingud rahastanud puhtalt oma ostjalt saadud ettemaksude eest. Lisaks sellele ei olnud kaebaja, OÜ MeVa Group ja OÜ XO Metal esindajate selgitustest ja nende kohta teada olevatest käibeandmetest nähtuvalt ühelgi neist enne vaidlusaluste tehingute tegemist mingit arvestatavat armatuurrauaga kauplemise kogemust. See tekitab õigustatult küsimuse, mis asjaoludel ja kuidas nad sellisesse tehinguahelasse sattusid ning said ahela järgmiselt lülilt täieliku ettemaksu. Kõige loogilisem seletus sellele on, nagu maksuhaldurgi leidis, tegevuse omavaheline koordineerimine kõigi ahela lülide ulatuses. See aga muudab kasumile orienteeritud kauplemise nende vahel majanduslikult ebausutavaks.
43. Kõrvuti asjaoluga, et ei kaebajal, OÜ-l MeVa Group ega OÜ-l XO Metal erilist selle valdkonna ärikogemust varem polnud, tuleb arvestada sellega, et KMT Max OY juhatuse liikmeks olnud Karen Gavaljan juhtis ka Eesti äriühinguid, mille tegevuskohad olid samas, kus OÜ-l Baltmet Group. On tõsi, et maksuhaldur ei ole Karen Gavaljanilt küsinud seda, kas OÜ Baltmet Group ja selle juht olid talle teada ka
44. aasta juulikuus, kus toimusid vaidlusalused tehingud, ent vastustaja on selles osas mõistlikult selgitanud, et kuivõrd K. Gavaljani juhitud Eesti äriühingute büroo ja ladu asusid OÜ Baltmet Group omadega samadel aadressidel juba enne vaidlusaluste tehingute tegemist, siis on usutav, et K. Gavaljan teadis OÜ-d Baltmet Group ka
45. aasta juulis. Selle taustal saab asuda seisukohale, et armatuurraua müügiga seotud otseste ärisuhete tekkimine KMT Max OY ja OÜ Baltmet Group vahel oleks olnud tõenäolisem kui nende tekkimine kolme vahendaja kaudu. See omakorda suurendab kahtlust, et tehinguahelas tegelikku äririski mitte kandvate vahendajate roll ei olnud tõeline.
46. Vastustaja leiab õigustatult, et OÜ MeVa Group tegelikus osalemises neis tehingutes annab alust kahelda OÜ MeVa Group juhatuse liikme ebatäpne seletus tehingute kohta ning see, et need tehingud olid OÜ MeVa Group jaoks olid kahjumlikud. On tõsi, et kontekstiväliselt ei saakski väga imeks panna seda, et OÜ MeVa Group juhatuse liige Pavel Šinkevitš (MTA lisa 29) ei mäletanud kauba müüjaks oleva Soome ettevõtja nime. Kui aga kõrvutada see asjaoluga, et 9 kõnealune Soome ettevõtja oli vaadeldaval perioodil üks kahest OÜ MeVa Group hankijast ning Pavel Šinkevitš andis maksuhaldurile oma seletused vaid mõned kuud pärast väidetavate tehingute toimumist, on selline mitte mäletamine vähemalt kummaline. Lisaks sellele kinnitas Pavel Šinkevitš maksuhaldurile seletusi andes, et varasemast tal armatuurraua soetamise kogemusi polnud ning ei vastanud jällegi küsimusele teiste liikmesriikide ettevõtjatega kontaktide tekkimise asjaolude kohta. Need detailid õigustavad kahtlust, et Pavel Šinkevitš tegelikult tehingute asjaolusid ei teadnud. Ka nähtub OÜ MeVa Group armatuurraua ostuarvete (MTA lisad 46-54) ja müügiarvete (MTA lisad 33-41) võrdlusest, et need tehingud olid kahjumlikud, OÜ MeVa Group ostis kauba kallimalt kui edasi müüs. Seejuures selgitas Pavel Šinkevitš maksuhaldurile, et MeVa Groupi kasumimarginaal oli 5%. Ei ole eluliselt usutav, et varem selles valdkonnas sarnase mahuga tehinguid mitte teinud ettevõtja juht ei mäleta kolm kuni neli kuud pärast tehingute toimumist seda, et tehingud olid kahjumlikud. Nende asjaolude taustal ei saa maksuhaldurile ette heita, et OÜ MeVa Group juhatuse liikme käest tehingute kahjumlikkuse põhjuste kohta ei uuritud. Viimase antud selgituse pinnalt oli selge, et ta tegelikult tehingute asjaolusid ei teadnud. Samamoodi ei ole maksuhaldur andnud mingit eraldiseisvat tähendust OÜ MeVa Group käibemaksukohustuslaste registrist kustutamise faktile ega pidanud uurima ka selle täpseid põhjusi. Asjaolu, et äriühing maksuhalduri korraldusele majandustegevuse kohta tõendite esitamiseks ei reageerinud ning hiljem ka enda käibemaksukohustuslaste registrist kustutamise otsust vaidlustanud ei ole, õigustab aga täiendavalt kahtlust, et seda vastavat majandustegevust tegelikult ei toimunud. Eeltoodud põhjustel on maksuhaldur põhjendatult seadnud kahtluse alla OÜ MeVa Group osalemise vaidlusaluses tehinguahelas.
47. Mis puudutab maksuhalduri väidet erinevate isikute seletuste vastuolulisuse kohta armatuurraua transpordi korralduse osas, siis on kaebajal põhimõtteliselt õigus selles, et need vastuolud ei ole nii suured nagu maksuotsuses näidata püütakse. Põhimõtteliselt on kõik isikud öelnud vaid seda, et kauba transpordi korraldas isik, kes neile kauba müüs. Nii näiteks ei ole Pavel Šinkevitši seletus, et kaup liikus Soomest OÜ-sse XO Metal, tegelikus vastuolus asjaoluga, et reaalselt sõitis kaup sama auto peal Lätist OÜ Baltmet Group territooriumile. Nimelt ei nähtu Pavel Šinkevitši seletusest, et ta tegelikult oleks teadnud, kust Soome müüja kauba peale laadis või kuhu tema väidetavaks tellijaks oleva OÜ XO Metal esindaja selle vedada lasi. Ühegi isiku seletusest ei saa järeldada, et ta oleks konkreetselt teadnud, kas kaupa veab talle kauba müünud isik ise või kasutab selleks mõnd transpordiettevõtjat või veab kauba hoopis tema hankijale kauba müünud isik. Samas, kuivõrd kaup liikus reaalselt ja ilma vahepeatuste ja ladustamisena Lätist OÜ-le Baltmet Group, ilma et see vahepealsete tehinguahela lülide kontrolli alla sattunud oleks, siis ei saa need seletused kauba liikumise kohta ka tehingute tegelikku toimumist kõige eelneva valguses ka kinnitada.
48. Põhjendatud pole ka kaebaja etteheide, et maksuhaldur ei ole üldse arvestanud OÜ Baltmet Group seletusega. Esiteks ei nähtu nimetatud seletusest asjaolusid, mis kõigi tekkinud kahtluste taustal tehingute tegelikku toimumist kinnitaksid. See, et OÜ-l Baltmet Group ei saanud liiga väikeste soovitud koguste tõttu soetada armatuurrauda otse tehastest, on võimalik. Samas pole maksuhaldur arvanudki, et OÜ Baltmet Group selle kauba tegelikult tehasest soetas. Samas õigustavad maksuotsuses välja toodud asjaolud kahtlust, et viimane soetas need Soome 10 äriühingult, kelle juhiga olid OÜ Baltmet Group juhid tõenäoliselt tuttavad. Samuti selgitasin eelpool, miks leian, et selle kauba hankimisel tegid omavahel koostööd ka OÜ Baltmet Group ja OÜ XO Metal, mis muudab dokumentides kajastatud tehinguahela samuti ebausutavaks. Nõustun ka sellega, et maksupettusest, mille toime panemises maksuhaldur kaebajat ja teisi kahtlustas, oleks tõenäolisemalt tegelikuks kasu saajaks just OÜ Baltmet Group, kes sel juhul oleks ka kõige rohkem huvitatud tegelike asjaolude varjamisest, mistõttu ei saa viimase kinnitusele, et tema soetas kauba kaebajalt, erilist tõendusväärtust omistada.
49. Maksuotsus on piisavalt põhjendatud osas, mis puudutab kaebaja poolt mööbli müügikäivet. Selles osas ei ole kaebaja esitanud maksuotsuses esitatud põhjendustele ühtki tõsiseltvõetavat vastuväidet ega täiendavat tõendit, mis kinnitaks mööbli müüki teise liikmesriigi äriühingule. Maksuhalduri poolt tuvastatud asjaoludel on eluliselt ebausutav kaebaja poolt mööbli müümine SIA-le Pointer Constructing. Kuivõrd sellise müügi deklareerimine andis kaebajale maksueelise võrreldes sellega, kui ta oleks deklareerinud kauba müügi Eesti isikule, siis on kaebaja maksuarvestuses kajastatud tehingu majanduslikku ebaloogilisust ja muid seda kinnitavate asjaolude puudumist silmas pidades õigustatud kahtlustada kaebajat selles osas maksupettuse toime panemises. Maksuhaldur on põhjendatult välja toonud selle, et mööbli müük ei olnud kaebaja tavapärane tegevusala, samuti ei nähtu, et tegemist oleks olnud mistahes muul põhjusel sellise mööbliga, mille soetamine kaebajalt oleks majanduslikult otstarbekas või eluliselt usutav. OÜ Dorade Trade töötaja T. T. seletuse kohaselt (MTA lisa 128) oli sisuliselt tegemist kaubaga, mida igaüks oleks mööbel.ZIP kaupluse kaudu osta saanud. Müügiahel, kus sellise mööbli ostab sisuliselt Eestis asuvast kauplusest Eesti äriühing, kes müüb selle Läti äriühingule, kes müüb selle edasi koos väidetava vedamisega Bulgaariasse, ei ole eluliselt usutav ilma, et selleks oleks mingi selge majanduslik põhjus.
50. Mööbli müügitehingu osas on maksuhaldur õigesti välja toonud kaebaja juhatuse liikme vastuolulised seletused kauba ladustamise ja transpordi osas. A. Pantšenko väitel viis tema kaubad kaubikuga Riiga. Samas nähtub CMR-ilt (MTA lisa 130), et kaup transporditi Tallinnast otse Bulgaariasse. Ka SIA Pointer Constructing juhatuse liikme selgitusest (MTA lisa 132) nähtub, et kaup vaadati küll Riias üle, ent see viidi sama kaubikuga edasi Bulgaariasse. Kuivõrd tegemist oli kaebaja poolt renditud kaubikuga (MTA lisa 106), ei ole usutav, et kaebaja esindaja viis sellega kauba Riiga ning sealt viis sama transpordivahendiga keegi kolmas selle edasi Bulgaariasse. Lisaks sellele väitis A. Pantšenko, et sõitis kaubikuga Riiga ja Eestisse tagasi samal päeval, mille puhul ei ole ajaliselt võimalik, et seesama kaubik käis vahepeal ära Bulgaarias. Viimaks on vastustaja õigesti välja toonud ka selle, et OÜ ALPO Group arvetel (MTA lisad 107 ja 108) on eraldi välja toodud transport Eestist Bulgaariasse. Olukorras, kus kauba väidetava müüja seletused kauba transpordi kohta on sel määral muude tõenditega vastuolus, on igal juhul alust tehingu tegelikus toimumises kahelda. Seejuures ei ole kaebaja ka kohtumenetluses esitanud ühtki tõsiseltvõetavat selgitust, mis neid vastuolusid seletaks.
51. Põhjendatud ei ole ka kaebaja etteheide, et maksuhaldur pole välja toonud, millisel õiguslikul alusel ja kuidas toimub maksuotsuses nimetatud sõidukite numbrituvastussüsteem piiriületusel. Kuna tegemist on tehnilise lahendusega, on iseenesest mõeldav, et kõigi sõidukite 11 numbreid süsteem tuvastada ei suuda (nt. sõidukil on numbrimärk puudu või väga räpane vms). Antud juhul ei oma sellised võimalikud hälbed aga tähendust, sest kahtlus, et vaidlusalust tehingut toimunud ei ole, ei tugine esmajärjekorras mitte sellele, et numbrituvastussüsteem pole piiriületuse fakti registreerinud, vaid asjaosaliste enda poolt kauba transportimisega seotud asjaolude kohta antud ütluste vastuolulisusel. Numbrituvastussüsteemi andmete kontrolli tulemust saab siinkohal vaadata üksnes maksuhalduri õigustatud, ent tulutuks jäänud püüdena leida täiendav tõend kauba transpordi toimumise fakti kohta. Olukorras, kus sellist tõendit ei leitud, on kaebajal seda suurem kohustus tehingu aluseks olevad asjaolud tõendada selliselt, et need veenaks tehingu toimumises maksuarvestuse aluseks olevais dokumentidest näidatud viisil.
52. Maksuhaldur on ka õigesti välja toonud selle, et A. Pantšenko polnud kursis mööbli saamise asjaoludega, väites, et sai kauba kätte kahes jaos, samas kui Dorada Trade saatelehtede (MTA lisad 111-122 ja T. T. seletuse (lisa 128) kohaselt anti kaup OÜ-le ALPO Group üle kas kolmes või neljas osas. Kauba mitmes osas üle andmine on oluline eeskätt selles kontekstis, et kui kaebaja väidab, et viis kauba Lätti ühes jaos, pidi ta seda järelikult vahepeal kusagil ladustama. Kaebaja väited kauba ladustamise kohta selleks renditud laos on rendilepinguga (MTA lisa 105) ümber lükatud, kuna see rendileping on sõlmitud hilisema aja kohta ning seega ei saanud kaebaja vaidlusalust mööblit selle lepingu alusel ladustada. Liiati on A. Panšenko eksinud maksuhaldurile seletusi andes ka kauba eest tasumise asjaolude selgitamisel, väites, et SIA Pointer Constructing tegi ettemaksu, samas kui tegelikult tasus see äriühing oluliselt hiljem nii arvete esitamise kui kauba väidetava üle andmisega võrreldes. OÜ ALPO Group majandustegevuse mahtusid silmas pidades ei ole eluliselt usutav, et A. Pntšenko oleks sellistes asjaoludes eksinud. Eelnev õigustab kahtlust, et dokumendid mööbli müümise kohta SIA-le Pointer Constructing on koostatud kauba tegeliku ostja varjamiseks ning kuivõrd ainus mõeldav põhjus selliseks varjamiseks on lubamatu maksueelise saamise soov, siis pidanuks kaebaja selle kahtluse hajutamiseks esitama täiendavad tõendid ja selgitused, mis selle kahtluse hajutavad. Seda kaebaja teinud ei ole ja seega on maksuotsus ka selles osas põhjendatud. 32.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Kuna vastustaja ei ole enda kasuks menetluskulude välja mõistmist taotlenud, jäävad kummagi poole kulud poole enda kanda. /allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur kohtunik 12