Obsah (11)

§ 137§ 116§ 123§ 124§ 125§ 127§ 179§ 171§ 135§ 209§ 122

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest Määruse tegemise aeg ja koht 04.02.2016, Tallinn Tsiviilasja number 2-15-174 T

) §-le 122), millega avaldaja ei nõustunud. AP selgitas, et on viimasel ajal elanud XXXXXX (mandril Tõstamaa vallas) elukaaslase juures, kuid on saatnud lastele raha ja neid ka külastanud. Laste esindaja riigi õigusabi korras andis kohtuistungil ülevaate külaskäigust Soome laste isa elukohta (23.-24.05.2015) ning leidis, et arvestades laste 3 huve, tuleks lapsed jätta isale. Isal on olemas nii vaimsed kui materiaalsed tingimused laste edasiseks arenguks, omavalitsuselt on taotletud ka suuremat korterit (broneeritud 4-toaline korter pindalaga 87,5m2) seoses pere võimaliku suurenemisega. Kihnu Vallavalitsuse esindaja toetas esitatud avaldust. Ta selgitas, et ka pärast 10.04.2015 ärakuulamist olid üritused nii koolis kui lasteaias, kuid ema ei käinud neist ühelgi, igal pool oli vanema rollis vanaema. 7. Kohus kuulas AP taotlusel kohtuistungil tunnistajatena ära AP ja SP. Esimese astme kohtu määrus 8. Pärnu Maakohus rahuldas 01.07.2015 määrusega avalduse ja lõpetas MR ja AP ühise hooldusõiguse laste HR ja RR suhtes ning andis nimetatud laste hooldusõiguse nii isikuhooldusõiguse (sh otsustusõigus laste elukoha ja haridusküsimustes) kui varahooldusõiguse osas täielikult üle MR-le. Menetluskulud jäid avaldaja kanda, v.a laste ning AP riigi õigusabi korras esindajate tasud, mis jäid riigi kanda. 9.

§ 137

lg 1 järgi on vanemal õigus kohtult taotleda temale lapse hooldusõiguse osalist või täielikku üleandmist, kui vanemad elavad alaliselt lahus. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt lähtub kohus ühise hooldusõiguse lõpetamise ja selle ühele vanemale üleandmise otsustamisel eelkõige lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. Vanema hooldusõigus hõlmab

§ 116

lg 2 järgi õigust hoolitseda lapse isiku eest (isikuhooldus) ja lapse vara eest (varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju.

§ 116

lg 3 kohustab vanemaid lapse hooldamisel ja kasvatamisel arvestama lapse suureneva võime ja vajadusega iseseisvalt ja vastutusvõimeliselt tegutseda.

§ 123

lg 1 kohustab kohut tegema kõigis lapse hooldusõigusega seotud asjades esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi.

§ 124

lg 1 sätestab, et isikuhooldus on hooldaja kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda. Isikuhooldus hõlmab ka haridusküsimusi (

§ 125

), mille andmise asjades tuleb vanematel arvestada ennekõike lapse võimeid ja kalduvusi. Varahooldus hõlmab

§ 127järgi õigust ja kohustust valitseda lapse vara, muu hulgas last esindada.

1. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et H ja RR vanemad MR ja AP elavad lahus vähemalt 5 aastat. Lapsed on kasvanud ja sisuliselt kogu oma elu elanud Kihnu saarel (isa lahkus pere juurest kui H oli kolmene ja R kahene), kus 8-aastane H lõpetas tänavu
2. klassi põhikoolis ning 7-aastane R peaks sügisel kooli minema (lasteaed ja kool asuvad saarel ühes majas). Lapsed elavad emale ja onule (ema vend) AP-le kuuluvas majas koos vanaema ja vanaisaga, ema viibib Kihnus viimasel ajal harva, mida ta ka ise kohtuistungil tunnistas. Ka kohtu külaskäigul viibisid seal vanaema SP ja vanaisa IP, emaga viimast kohtumist ei osanud lapsed nimetada/ei mäletanud, oluline on seejuures ka märkida, et lapsed nimetavad vanaema „emaks“ ja AP „emmeks“.
3. Järgnevalt käsitles kohus

§ 137

lg 3 aluseid ehk peamisi käesolevas asjas lahendi tegemist sisustavaid asjaolusid ükshaaval. 4 12. Vanemate vaimne ja majanduslik valmisolek laste kasvatamiseks. AP-l ei ole rohkem lapsi ja sisuliselt on lapsed kasvanud tema ja tema ema-isa peres. See aga ei ole kohtu hinnangul veel ainus näitaja vanema vaimse valmisoleku kohta. Nii kohapeal nähtu kui Kihnu Vallavalitsuse arvamuses ja sotsiaalnõuniku kirjelduses (t lk 14-15) kirjeldatud AP eluviis (pidev alkoholijoobes olek, alalise töökoha-sissetuleku puudumine), mida kinnitavad ka AP kontoväljavõtted (t lk 87-89), vestlus kooli direktoriga, kriminaalasjas nr X-XX-XXXX tehtud otsus karistatuse kohta varguse eest, millise karistuse (6 kuud vangistust) täitmisele pööramise osas on kohus 29.12.2014 määrusega andnud temale viimase võimaluse tingimusel, et alkoholi ei tarbita, ei veena kohut AP võimes ka vaimselt end kokku võtta ja laste hooldusega tegeleda määral, mida üks mõistlik lapsevanem

§ 116ja § 124 mõttes tegema peab.

Laste isa peres kasvab hetkel neli last, kellest kaks väiksemat on MR enda lapsed ja kaks vanemat tema abikaasa GR lapsed ning millise pere osas on H ja RR esindaja kodukülastuse põhjal veendunud nende hakkamasaamises ka suurema laste hulga kasvatamisega. Pealegi on laste isa broneerinud juba võimaliku pere suurenemise tarbeks suurema korteri (praegune 76,5m2, uus 87,5m2 – t lk 180 ja 193). Majandusliku valmisoleku osas ei ole kohtul kahtlusi, et võimalused laste vajaduste tagamiseks on tähtajatu töölepinguga Soome Vabariigis töötaval ja elaval isal olulised paremad (esitatud on tööleping tunnipalgaga 13 eurot ja üürileping), kuna laste ema ei ole kohtule tõendanud sissetuleku olemasolu. Tema poolt 50 euro saatmine mais 2015 oma emale laste toetuseks (mida SP kohtuistungil kinnitas) kohtu eelnevat järeldust ei muuda – sissetulekuks on peretoetus 90 eurot kuus (t lk 79) ja isik on alates 29.12.2014 arvel töötuna (t lk 70). Kihnu Vallavalitsuse esindaja selgitas 10.04.2015 ärakuulamisel, et lastele mõeldud rahad laekuvad valla arvele, sellest võetakse maha lasteaiatasu ja ülejääv summa kantakse laste vanaemale. Selline elukorraldus näitab, et tegelik laste kasvataja ja nende igapäevakulude katja on vanaema SP ja laste ema sellega ei tegele (õigemini temale ei usaldata laste raha). Samas nähtub asjas kogutud SP konto väljavõttest perioodi 26.10.2014–26.02.2015 kohta, et regulaarseks sissetulekuks on vaid tema ja IP igakuine pension summas 148.98 eurot. SP on kohtuistungil selgitanud, et on saanud õmblustsehhi müügist käesoleval aastal 6000 eurot ja see raha seisab hoiul, kuid kohus pidas vajalikuks rõhutada, et SP-l ei ole kohustust seda raha laste ülalpidamiseks kasutada, selle eest tuleb hoolt kanda laste vanematel.

1. Hingeline seotus lastega ja vanemate senine pühendumine laste eest hoolitsemisele. Selles aspektis ei ole kohtu arvates võimalik vanemate vahel märkimisväärselt vahet teha. Ilmekalt iseloomustab senist olukorda Kihnu Vallavalitsuse 22.08.2014 avaldus kohtule lastele eestkostja määramiseks (t lk 165), milles mh märgitakse, et laste ema ei ole suuteline hoolitsema oma laste eest seoses suurte alkoholiprobleemide, tööl mittekäimise ja nädalateks kodust kadumisega. Isa kohta märgitakse avalduses, et ta lahkus pere juurest 4 aastat tagasi, elab uue perega Soomes ja toetab rahaliselt lapsi üliharva. Nimetatud avalduses taotleti laste eestkostjaks SP määramist, kuid avaldust ei antud menetlusse juba käesoleva määruse kirjeldavas osas nimetatud põhjustel (ka SP-l tekkisid alkoholiprobleemid). Laste ärakuulamisel jäi kohtule mulje, et neil ei ole lähedast hingelist seotust kummagi vanemaga (suhtumine nii isasse kui emasse oli eemaletõmbuv, nende tegemistest kas eriti ei teatud või ei tahetud rääkida), pigem on nende vanemaks ikkagi vanaema. Viimast kinnitab ka Kihnu Vallavalitsuse poolt kohtuistungil esiletoodud ja kahtluse alla mitteseatud asjaolu, et menetluse kestel ei ole ema osalenud ühelgi kooli ja lasteaiaga seotud üritusel (lõpetamised, emadepäev), neil osales vanema rollis vanaema. Isa osalemine laste eest hoolitsemisel on kõigi 5 menetlusosaliste kinnitusel piirdunud harvade (mõned korrad aastas) kokkusaamistega lastega Pärnus ja aeg-ajalt tehtavate telefonikõnedega, mis eemaloleku ja teise pere tõttu on ühest küljest mõistetav, samas ei ole isa tegelikult kohaselt täitnud temale 04.05.2012 kohtuotsusega (t lk 38) pandud kohustust laste ülalpidamiseks elatist maksta. Maksed on olnud ebaregulaarsed ja erinevates suurustes (50–250 eurot), mida lisaks esitatud kontoväljavõtetele (t lk 39-42, 73, 117-119 – makstud nii AP, HR kui AP kontole) kinnitab ka 17.05.2013 kriminaalmenetluse lõpetamise määrus (t lk 3537). Määruses märgitakse, et puudub alus avaldaja kriminaalvastutusele võtmiseks, kuna ta on siiski oma elatise maksmise kohustust osaliselt (oma varalise seisundi ja võimaluste piires) täitnud ega hoidu selle tasumisest kuritahtlikult kõrvale. Tunnistaja SP andis kohtus ütlusi, et avaldaja on temale käesoleva aasta aprillis ja mais otse elatisena maksnud 200 eurot kahenädalase vahega, kuid pärast
2. maid ei ole järgmist makset tehtud. SP kinnitas ühtlasi, et keegi teine laste ülalpidamist rahaliselt ei toeta. AP poolt korduvalt nii suuliselt kui esitatud kirjades kohtule rõhutatud hoolimine lastest ei tähenda aga käesolevas lõigus märgitut silmas pidades laste eest nõuetekohast hoolitsemist.
3. Laste tulevased elamistingimused. Puutuvalt isa elukohta tuleb märkida, et selles osas nõustus AP ärakuulamisel, et menetlusse ei kaasata Soome lastekaitsespetsialiste, vaid lastele määratud esindaja külastab ise avaldaja elukohta ja annab vastava ülevaate. Kohtuistungil selgitas lastele määratud esindaja, et ka olemasolev korter (ülalpool on kohus kirjeldanud, et broneeritud on ka suurem korter) on sobiv kahe lapse lisandumiseks, seal on 3 suurt tuba, köök ja vannituba/wc koos. H ja R hakkaksid elama ühes toas. Kuigi praegu koos avaldajaga elavatel lastel ei ole ühised vanemad, ei tehta lastel vahet, on olemas ka tänapäeval vältimatud tehnilised tingimused (arvutid, televiisor eestikeelsete kanalitega) laste eakohaseks arenguks. Kool asub lähedal, tegemist on rahuliku elamurajooniga. Avaldaja abikaasa GR on nõus ja arvestanud kahe lapse lisandumisega perre. Kui lapsed on kantud Soome Vabariigi registritesse, on kogu pere sissetulek ca 3500 eurot, millest ca 600 eurot on eluasemekulud (üürilepingu kohaselt 597 eurot).
4. Ka laste praeguses elukohas XXXX XXXXX XXXXXXXX XXXXX XXXXX on kõik esmavajalik neile olemas, milles kohus veendus isikliku külastuse käigus. Lastel on oma tuba magamisasemete, laua ja arvutiga, mis kohtu hinnangul võimaldab neil nii õppida kui puhata. Kindlasti vajab elamu mõne aja pärast renoveerimist, kuid tegemist on täiesti elamisväärse koduga, pealegi on lapsed seal harjunud elama.
5. Kui pidada silmas avalduse võimalikku rahuldamist, siis ei saa kindlasti mööda vaadata ka laste huvialadest ehk nende hariduslikke küsimusi. Vestlusest lastega ja Kihnu kooli direktoriga tekkis kohtul veendumus, et lapsed on püüdlikud ja tublid, H õpib juba mitmendat aastat viiulimängu ja kavatseb käesoleva aasta sügisest osaleda kooli akordioniansambli tegevuses (kohus külastas koolis muusikaklassi). Ka R on huvitatud pillimängust, lisaks soovivad aktiivsed ja rõõmsameelsed lapsed alustada jalgpallitreeningutega. Selles osas on mõistetav nende seotus Kihnu saare ja kooliga ja laste enda seisukoht, et nad ei soovi Kihnust Soome ära minna. Arusaadav on ka keeleprobleem, kuna lapsed ei valda mingil määral soome keelt, kuid asuksid Soome minnes õppima XXXXXX kooli, kuhu neile on kindlustatud koolikoht (t lk 177).
6. Siinkohal pidas kohus aga vajalikuks märkida, et 6 - - - - XXXXXX kooli direktori antud kirjaliku selgituse kohaselt võimaldatakse välismaalt kooli piirkonda tulnud lastele esimesel aastal peaasjalikult soome keele õppimiseks, toetatakse õpet vastavalt vanusele, vajadusel kasutatakse tõlgi abi jne. Direktor kinnitab, et keeleoskus ei ole kooliedukuse ainuke mõjutaja, seda mõjutavad teisedki õpilasest endast ja keskkonnast tulenevad tegurid; Laste muusikakalduvuse süvendamisele aitab kaasa XXXXX-XXXX XXXXXXXXXX XXXXXXX linnas, mille kohta on avaldaja esitanud väljatrüki kooli veebilehelt (t lk 200). Koolis antakse muusikalist alg- ja põhiharidust, tegutseb muusikamängukool, kool on avatud kõigile vanuserühmadele; Lapsed ei oleks isa peres kasvades soomekeelses ehk nende jaoks võõras keelekeskkonnas, kuna peres on neli eestikeelset last – 9-, 7- ja 3-aastane tüdruk ning alla aastane poiss, kellest kolme vanemaga on lapsed ka varem kohtunud. Lastele määratud esindaja selgitusel on 3-aastane M rõõmsameelne ja seltsiv ning arvestades kohtule ärakuulamisel jäänud samasugust muljet H ja R kohta, ei ole kahtlust laste omavahelises heas läbisaamises; Nii H kui R on eas ja ka oma ellusuhtumiselt sellised, et suudavad uues olukorras kiiresti kohaneda. Seda kinnitavad nii tunnistaja AP ütlused kui Pärnu Linnavalitsuse kirjeldus 2014.a sügisel/talvel toimunu kohta. HR, kes seoses kodus valitsenud olukorraga puudus oktoobris koolist (tõend t lk 129), asus koos vennaga mitmeks kuuks elama onu juurde Pärnusse ja käis alates 11.11.2014 XXXXX XXXXXXXX I klassis, saades igati hakkama. R oli koos onu elukaaslasega kodune, mõlemal lapsel tekkis vähese linnas oldud aja jooksul sõpru, H isegi külastas mõnda neist. Kohtul ei ole alust arvata, et lapsed ei suudaks ka isa kodukeskkonnas kohaneda.
7. Kokkuvõtteks jõudis kohus järeldusele, et isa esitatud avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus mõistab, et laste hooldusõiguse jätmine nende isale toob lastele kaasa suurema elumuutuse nii elukoha kui -keskkonna näol, kuid senise ebakindla ja vanemliku hoolitsuse sisulise puudumisega olukorra jätkumine ei ole laste huvides. Laste arvamus (mida kohus alla 10-aastase lapse puhul TsMS § 5521 kohaselt ei pea küsima, kuid käesoleval juhul pidas vajalikuks) ei tähenda seda, et see lapse vanust arvestades oleks määrav või vastavuses tema huvidega pikemas perspektiivis. Alternatiiviks oleks käesoleval juhul avalduse rahuldamata jätmine, mis tähendaks senise olukorra muutumatuna püsimist ehk sisuliselt olukorda, kus ei laste ema (oma eluviisi tõttu) ega isa (oma elukorralduse, sh elukoha, tõttu) ei saaks (ema puhul võiks rääkida ka soovist) täita oma õigust ja kohustust laste kasvatamises osalemiseks. Kohtul puudub igasugune veendumus, et Kihnus vanaema-vanaisa juures elades ei kordu varasemad vägivallateod ja joomingud, - mida kirjeldatakse politsei õiendites (t lk 126-127), - mida kirjeldatakse AP käitumise kirjelduses nii AP, SP kui IP kohta kogu 2014.a jooksul (t lk 14-15), - mis põhjustasid Kihnu Vallavalitsuse 22.08.2014 avalduse ja selle menetlusse mitteandmise seoses SP poolt alkoholi tarvitamisele asumisega, - mis ei kaota laste sõnavarast väljendeid „purjus“ ja „teda pole“, mida kasutasid lapsed ema kohta ärakuulamisel.
8. On selge, et lastele on vaatamata kõigile asjaoludele lähedasimaks isikuks vanaema SP, kuid seadus ei võimalda eelistada vanavanemat lapse vanemale, pealegi on vanema isikuhooldusõigus temale isiklikult kuuluv ega ole üleantav sarnaselt lapse eestkostja kohustustele

§ 179lg 3 mõttes.

Hooldusõigus saab

mõttes olla vaid oma lapse suhtes. Kohus saaks panna laste vanaemale kohustuse laste 7 kasvatamiseks tema nõusolekul vaid tema määramise läbi eestkostjaks, kuid see tähendaks

§ 171lg 1 laste vanematel esindusõiguse puudumist.

Esindusõigus saaks puududa aga vaid vanemate teovõime piiramise või hooldusõiguse täieliku äravõtmise korral

§ 135lg 2 alusel, mis aga vähemalt isa puhul kõne alla tulla ei saa.

Pealegi ei ole sellist avaldust kohtule esitatud. Olukorras, kus laste isa on ise oma avaldusega soovinud sisuliselt hooldusõiguse teostamisele asuda (mida ta 5 aastat praktiliselt ei ole teinud, kuid millega laste ema eelnevalt tuvastatu põhjal toime ei tule), puudub alus temale keelduda sellist võimalust andmast. Mis puutub AP esindaja viitesse

§-le 122, siis selle sätte kohaldamine ei ole võimalik kolmel põhjusel: 1) nimetatud paragrahvi lõige 3 ütleb, et selline kasuperekond on pere, kuhu lapse vanem ei kuulu, käesoleval juhul kuulub sinna siiski lapse ema (kes küll külastab pere harva); 2) õiguste üleandmiseks kasuvanemale (antud juhul vanaemale) on vajalik laste vanemate nõusolek, millest avaldaja on kohtuistungil sõnaselgelt keeldunud; 3) erieestkostja määratakse konkreetseteks tehinguteks

§ 209

alusel, mida vanemad ise teha ei saa ning erieestkoste, millele viidatakse

§ 122lõikes 1, ei rakendu kogu hooldusõigusele. 20. Ts

MS § 550 lg 3 sätestab, et hagita perekonnaasjas tehtud määrusega kuuluvad täitmisele alates jõustumisest, kui seadus ei sätesta teisiti. Hooldusõiguse asjades seadus teisiti ei sätesta. Laste esindaja poolt kohtuistungil väljendatud soov piirata laste isa juurde elamaasumise venitamist (nt läbi viivitamata täitmise vaatamata võimalikule määruskaebusele laste ema poolt) ei ole seega asjakohane. Asja jätkuv menetlemine ei ole takistuseks lõpliku lahendi jõustumise järgselt laste elamaasumisele Soome kasvõi järgmisest suvest. Määruskaebus

1. 15.07.2015 esitatud määruskaebuses palub puudutatud isik AP tühistada maakohtu määruse ja jätta uue määrusega avaldus rahuldamata.
2. Kaebuse põhjenduste kohaselt toob avaldajale ainuhoolduse andmine kaasa olukorra, kus lapsed ei pea vahetama mitte ainult elukohta, vaid asuma elama teise riiki, kas nad kunagi varem viibinud ei ole. Sellega jäävad lapsed ilma ka põhiseaduse (PS) §-s 37 sätestatud õigusest saada eestikeelset haridust. Laste ema soov on, et lapsed saaksid eestikeelse hariduse tegutsedes Kihnu kultuuriruumis.
3. AP hoolib oma lastest, kuid ajutiselt peab ta lastele paremaks elamist nende vanaema SP juures, kes tagab nende igakülgse heaolu. Tegemist ei ole hooldusõiguse delegeerimisega, vaid ajutise lahendusena isiklike probleemide lahendumiseni. AP-l on vaieldamatult tugevam hingeline seos lastega, rääkimata laste lähedasest suhtest oma vanavanematega, kes sisuliselt on viimased 6 aastat faktiliselt nende eest hoolitsenud. Asjaolud, mis tingisid antud menetluse algatamise (vanavanemate alkoholiprobleemid), on tänaseks ületatud ning selliseid olukordi enam ei kordu.
4. Lapsed ei ole alaliselt avaldaja juures kunagi elanud ja puudub kindlus, et isa laste eest hooldamisega faktiliselt hakkama saab. Ka kohus möönab oma lahendis, et laste materiaalne toetamine isa poolt on toimunud ebaregulaarselt ning mitte nõutavas mahus. Peale viimast kohtuistungit 05.06.2015 pole isa lastele elatist maksnud põhjendades seda rahaliste raskustega. Seetõttu ei saa kindlalt väita, et avaldaja materiaalsed võimalused oleksid piisavad sisuliselt kuue lapse ülalpidamiseks. Kaebuse esitaja kavatseb igal juhul tekkinud võlgnevuse välja nõuda. Kohtu poolt 8 antud hinnang rahalise võimekuse kohta määras ca 3500 eurot ei ole millegagi tõendatud. Pidevad vaidlused maksmata elatise osas viitavad hooldusõiguse üleandmise ajendina just isa poolt elatise tasumisest vabastamisele. Ainuüksi parem materiaalne võimekus ei saa olla ühise hooldusõiguse lõpetamise aluseks.
5. Lastel puudub hingeline side isaga ja arvestades tema töökoormust, jääksid lapsed avaldaja abikaasa GR kasvatada. GR ja H ning R läbisaamise ja suhtlemise kohta kohtul tõendid puuduvad. Perekonnas, kus kasvavad 4 oma last ja 2 võõraslast, võib tekkida võõrasema sündroom, mille tagajärjel võivad H ja R end tõrjutuna tunda. Tundub, et suhtes oma abikaasaga ei suuda MR end piisavalt kehtestada.
6. Vaatamata asjaolule, et kohus hindas piisavaks laste esindaja poolt esitatud kokkuvõtet elamistingimuste kohta, leidis kaebaja, et lahendi tegemiseks olnuks vaja välja selgitada ka Soome kohaliku omavalitsuse seisukoht nii elamistingimuste kui ka olemasoleva olukorra kohta hinnangu andmist. Keegi menetlusosalistest ei tea tegelikult, milline on ja paistab välja perekond R elu XXXXXXX linnas.
7. Kaebuse esitaja hinnangul vastab olemasoleva olukorra säilimine parimal moel laste huvidele.
8. Isa elukohajärgse kohaliku omavalitsuse lastekaitseüksuse arvamuse kohta seisukohta esitades selgitas kaebuse esitaja, et arvamuses isa möönab, et vanaema suudab praegusel ajal laste eest ajutiselt ema asemel hoolitseda. Seega ei huvita avaldajat mitte laste heaolu, vaid see, et laste tema juures elades ei peata enam elatusraha maksma. Isal on tekkinud aastate 2010-2015 eest elatusraha võlgnevus 12 161 eurot. Määruskaebuse esitaja palub tungivalt tühistada maakohtu määrus ja jätta isa avaldus rahuldamata. Vastustajate seisukoht
9. Avaldaja, Kihnu Vallavalitsus ja lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid selle rahuldamata jätta. Isa elukohajärgse kohaliku omavalitsuse lastekaitseüksuse arvamuse kohta seisukohti ei esitatud. Menetluse edasine käik
10. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
11. Ringkonnakohus kogus Soome kompetentse kohtu kaudu vastavalt EÜ määrusele nr 1206/2001 avaldaja elukohajärgse sotsiaalhoolekande asutuse arvamuse avaldaja eluja töötingimuste, sh täiendava kahe lapse kasvatamiseks ja igakülgseks arendamiseks vajalike tingimuste olemasolu, kohta Soome Vabariigis. 31.12.2015 arvamuse (koos lisadega t II kd lk 29-35; tõlge lk 37-40) kohaselt on isa elutingimused perele sobivad, tehtud on ettevalmistused H ja R kolimiseks, isal on sobiv töökoht ja sissetulek ning stabiilne majanduslik seisund, avaldaja on hea ja vastutustundlik lapsevanem ning ei esinenud asjaolusid, mis võiksid viidata isa suutmatusele hoolitseda laste heaolu ja põhivajaduste eest Soomes. Ringkonnakohtu seisukoht 9
12. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Pärnu Maakohtu 01.07.2015 määrus on põhjendatud ja määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 657 lõike 1 punktile 1 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja TsMS §-st 659 ja § 654 lõikest 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib kolleegium järgmist.
13. AP on kaebuses tuginenud peamiselt järgmistele väidetele: et ta hoolib oma lastest väga ja armastab neid; et talle on oluline, et lapsed saaksid eestikeelse hariduse; et tal on lastega tugevam hingeline seos kui laste isal; kuivõrd lapsed ei ole kunagi avaldaja juures alaliselt elanud, puudub kindlus, kuidas isa laste eest hoolitsemisega hakkama saab; et avaldaja peres võivad H ja R end teiste laste olemasolu tõttu tõrjutuna tunda.
14. Laste ema AP on nii varasemates seisukohtades kui määruskaebuses rõhutanud, kui palju ta hoolib oma lastest ja neid armastab. Kolleegium ei kahtle kaebaja väidetes, küll aga tuleb märkida, et oma tegudega laste ema neid väiteid kinnitanud ei ole. Põhiseaduses ja perekonnaseaduses sätestatud lapsevanema kohustuse (ja õiguse) oma lapse eest hoolitseda ja teda kasvatada täitmisega asja materjalidest nähtuvalt laste ema praegusel ajal hakkama ei saa. Ka kaebaja ise möönab, et peab hetkel paremaks laste elamist nende vanaema SP juures kuni kaebaja saab oma isiklikud probleemid lahendatud. Samas ei ole kaebuses toodud välja ühtegi asjaolu, mis näitaks, et AP on hakanud oma isiklike probleemide lahendamise ja elu kordasaamisega tegelema. Kaebuses on üksnes viidatud vanavanemate alkoholiprobleemide ületamisele, milline asjaolu viitab veelkord sellele, et kaebaja ei ole ise suutlik oma laste eest hoolt kandma ja tema sooviks ongi hetkel, et vanavanemad laste eest hoolitseksid. Ka Kihnu Vallavalitsus on oma vastuses määruskaebusele esile toonud, et lapsi on juba natuke rohkem kui 5 aastat kasvatanud pigem vanaema SP kui ema ning vaatamata korduvatele lubadustele end parandada ei ole AP seda juba aastaid teha suutnud. Kuna olukord läheb järjest halvemaks, ei olegi vallavalitsuse arvates enam muud võimalust kui laste hooldusõiguse isale andmine. Samale seisukohale jõudis õigustatult ka maakohus.
15. Lapse hooldusõiguse vaidluses ei saa kohus teha otsust üksnes ühe vanema soovidele tuginedes. Seega ei saa käesoleval juhul olla määrav laste ema soov, et tema lapsed saaksid eestikeelset haridust ja kasvaksid Kihnu kultuuriruumis.

§ 123

lõike 1 järgi tuleb kohtul praeguses asjas teha esmajoones lapse huvidest lähtuv lahend, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Antud juhul on kohus äärmiselt põhjalikult käsitlenud ja analüüsinud kõiki käesolevas vaidluses tähendust omavaid asjaolusid ning kokkuvõttes teinud järelduse, et eeskätt laste huvisid silmas pidades on põhjendatud avalduse rahuldamine ja ühise hooldusõiguse lõpetamine. Määruskaebuses viidatud PS §-s 37 sätestatud õigus saada eestikeelset haridust ei kaalu üles laste õigust saada oma vanemate poolt hoolitsetud ja kasvatatud. Asja materjalidest nähtuvalt on ilmselge, et stabiilsemat ja laste huve paremini arvestavat elukeskkonda saab lastele pakkuda nende isa.

1. Seoses kaebaja kahtlustega laste H ja R isa juurde elama asumisel, sh isa võimekusega laste eest hoolitsemisel, hingelise sideme puudumisel lastega ja viitega nn võõrasema sündroomile, märgib kolleegium järgmist. Maakohus on põhjendatult leidnud, et samamoodi puudub lastel hingeline side ka kaebajaga ning vaieldamatult on lastel kõige lähedasemaks isikuks nende vanaema SP. Seadus aga ei võimalda eelistada 10 vanavanemat lapse vanemale. Kohus on põhjalikult käsitlenud ja kaalunud kõiki võimalikke variante, sh laste vanaema lastele eestkostjaks määramise küsimust, kuid objektiivsetel asjaoludel jõudnud õigele järeldusele, et praegusel juhul on parim võimalik lahendus, et laste ühine hooldusõigus tuleb lõpetada ja isale üle anda. Puudub põhjus seada kahtluse alla menetlusosaliste esitatud selgitusi laste ja avaldaja perekonna hea läbisaamise kohta. Asja materjalidest tulenevalt ei saa asuda seisukohale, et R ja H oleks R peres n-ö võõraslapsed – ka praegusel hetkel kasvavad peres koos avaldaja ja tema abikaasa ühised lapsed ning abikaasa lapsed. Seoses ema kahtlusega laste erinevast kohtlemisest on kohus teinud põhjendatult järelduse tuginedes laste esindaja Soome külaskäigul kogutud infole, et avaldaja peres ei tehta lastel vahet. Kohtu hinnangul puudub põhjus kahtluse alla seada ka isa võimekust laste eest hoolitsemisel, kuivõrd, nagu eelnevalt märgitud, kasvab isa ja tema abikaasa peres neli last, kelle eest hoolitsemisega saavad vanemad puudutatud isikute esindaja külaskäigu põhjal antud kinnitusele kenasti hakkama.
2. Seoses kaebuse väitega, et asjas puudub Soome kohaliku omavalitsuse seisukoht (Soome kohalikku omavalitsust ei ole menetlusse kaasatud), märgib kolleegium, et maakohus ei pidanud isa elukohajärgset eestkosteasutust menetlusse kaasama juhul, kui tal ei tekkinud põhjendatud kahtlusi isa elukorralduse ja/või selliste isikuomaduste kohta, mille olemasolus või puudumises veendumiseks oleks olnud Soome riigi asjakohase ametkonna arvamuse saamine vajalik. Maakohtus oli esitatud tõendeid laste tulevastest elutingimustest ja -korraldusest (sh XXXXXX kooli direktori kinnitus lastele koolikoha olemasolust (I kd lk 177) ja selgitus välismaalasest õpilase õppetöö korraldusest (samas lk 178), väljatrükk XXXXX-XXXX XXXXXXXXXX veebilehelt (samas lk 200), suurema üürikorteri broneeringu kinnitus (samas lk 193). Nimetatud tõendite kogumi põhjal oli maakohtul põhimõtteliselt võimalik asuda seisukohale, et lastele on tagatud Soomes nende vajadusi rahuldavad elamistingimused.
3. Küll aga pidas kolleegium vajalikuks (eelkõige enda siseveendumuse kinnitamiseks) koguda Soome kompetentse kohtu kaudu vastavalt EÜ määrusele nr 1206/2001 avaldaja elukohajärgse sotsiaalhoolekande asutuse arvamuse avaldaja elu- ja töötingimuste, sh täiendavalt 2 lapse kasvatamiseks ja igakülgseks arendamiseks vajalike tingimuste olemasolu, kohta Soome Vabariigis. 31.12.2015 arvamuse (koos lisadega t II kd lk 29-35; tõlge lk 37-40) kohaselt on isa elutingimused perele sobivad, tehtud on ettevalmistused H ja R kolimiseks, isal on sobiv töökoht ja sissetulek ning stabiilne majanduslik seisund, avaldaja on hea ja vastutustundlik lapsevanem ning ei esinenud asjaolusid, mis võiksid viidata isa suutmatusele hoolitseda laste heaolu ja põhivajaduste eest Soomes. Seega kinnitas isa elukohajärgse lastekaitseasutuse arvamus maakohtu määruse asjakohasust.
4. Vastuseks kaebuse esitajale selgitab kohus, et asjaolu, et isa kinnitas lastekaitsele, et vanaema suudab ajutiselt laste eest ema asemel hoolitseda, annab küll kohtule kindluse, et hoolimata ema hoolimatusest on nad vanaema juures senini hoolitsetud, kuid ei anna alust jätta isa avaldust, mille eesmärgiks on ise oma laste eest hoolitseda ja neid igapäevaselt kasvatada, rahuldamata. Tsiviilasja materjalidest nähtub veenvalt, et Soomes ootab lapsi hooliv ja korralik eestikeelne pere, samuti on Soomes isapoolne tädi, kes käib vennaperel XXXXXXX sageli külas. Kohtul puudub alus kahelda isa selgitustes Soome lastekaitsetöötajale, et tema jaoks on oluline säilitada laste side Eestiga ja siinsete sugulastega ning et pere hakkab edaspidi veetma puhkusi ja koolivaheaegu Eestis, et lapsed saaksid veeta aega vanavanematega. Sõltumata laste 11 hooldusõiguse täielikult isale üleminekust on emal ja vanavanematel õigus nendega regulaarselt suhelda, nt skyp´i, e-maili ja/või telefoni teel.
5. Menetluskulud tuleb jätta menetlusosaliste endi kanda, v.a puudutatud isikutele HR-ile ja RR-ile ning AP-le määratud esindajate kulud, mis jäävad riigi kanda. Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/ 12