← Eesti

2-12-55032/66

Obsah (11)§ 657§ 436§ 442§ 231§ 654§ 53§ 50§ 171§ 174§ 175§ 178

Tsiviilasi nr: 2-12-55032 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Ulvi Loonurm ja Imbi Sidok-Toomsalu Otsuse t

§ 657lg 1 p-ga 21 kohtuotsuse põhjendusi.

Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. 20.

§ 436

lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud.

§ 442

lg 8 järgi tuleb otsuse põhjendavas osas märkida kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. 21. Osaliselt maakohtu otsus nimetatud nõuetele ei vasta. Lahendis märgitu kohaselt on kohus tuvastanud, et kostjal on hageja vastu 3456,10 euro suurune kahjunõue. Samas ei nähtu otsuse põhjendustest, millistele tõenditele kohtu taoline järeldus rajaneb. Hageja ei ole vargusega kostjale tekitatud kahju suurust kui asjaolu menetluses omaks võtnud (

§ 231

lg 2) ning omaksvõttu ei saa kolleegiumi hinnangul hageja poolt avaldatu põhjal ka eeldada (

§ 231lg 4).

Samuti ei ole maakohus põhjendanud, miks ei saa arvestada hageja poolt esitatud fotomaterjalidega ja tunnistaja ütlusega. Ringkonnakohtul on võimalik maakohtu osundatud vead apellatsioonimenetluses kõrvaldada, täiendades maakohtu otsust järgmiste põhjendustega.

  1. CMR art 23 p-st 1 tuleneb, et kui vedaja on vastavalt konventsiooni sätetele kohustatud hüvitama kauba täieliku või osalise kaotsiminekuga tekkinud kahju, siis hüvitamisele kuuluva summa suurus määratakse kindlaks kauba veoks vastuvõtmise kohas ja ajal kehtiva kauba maksumuse alusel. Sama artikli
  2. punkti järgi määratakse kauba maksumus kindlaks börsi koteeringu alusel või kui see puudub, siis kehtiva turuhinna alusel, või mõlema puudumise korral sama liiki ja kvaliteediga kauba tavalise maksumuse alusel. Kostjal tekkinud kahju suurus tuleb praegusel juhul kindlaks määrata veoks vastuvõtmise kohas ja ajal kehtiva kauba maksumuse alusel, milleks tuleb lugeda turuhinda.
  3. Kaotsiläinud kauba turuhind on kolleegiumi hinnangul tõendatud kostja poolt 04.02.2013 vastusele lisatud kaubaarvetelt (I kd, tl 85-89) nähtuvate hindadega (arvete tõlked, II kd, tl 25-33). Kauba puudujääk on fikseeritud veo sihtpunktis (Moskvas) 5

(9)Tsiviilasi nr: 2-12-55032 koostatud aktis, millele on alla kirjutanud kaubasaaja esindaja, lao esindaja ning vedu teostanud auto juht (I kd, tl 30, tõlge tl 141). Kaubamärki Peter Kaiser kandva kaotsiläinud kauba ühikuhind oli 13.09.2012 arve nr 27396 järgi 59,60 eurot, kaupa läks kaduma üks ühik, kokku seega 59,60 euro eest. Kaubamärki Hŏgl kandva kaotsiläinud kauba ühikuhind oli 17.09.2012 arve nr 26578 järgi 63,80 eurot, kaupa läks kaduma neli ühikut, kokku seega 255,20 (4*63,8) euro eest. Kaubamärki Kennel & Schmenger kandvate kaotsiläinud kaupade ühikuhind oli 13.09.2012 arve nr 1446424 järgi 135,90 eurot ning arve nr 1446429 järgi 117,9 eurot, seda kaupa läks kaduma vastavalt kuus ühikut ja 13 ühikut, kokku seega 815,40 (6*135,9) euro ning 1532,70 (13*117,9) euro eest. Kaubamärki Sioux kandva kaotsiläinud kauba ühikuhind oli 17.09.2012 arve nr 4437377 kohaselt 53,3 eurot, kaupa läks kaduma 16 ühikut, seega kokku 852,80 (16*53,3) euro eest. Kaubaarvete põhjal moodustab kaotsi läinud kaupade maksumus 3515,70 eurot. Kauba müüja EXTRAWOOD LLP oli ostjaga kokku leppinud kaupade saatmises autotranspordiga tingimusel CPT (Carriage Paid To) ("Incoterms 2002") Moskva. Seega pidi kaupade üleandmine toimuma Moskvas ning EXTRAWOOD LLP oli vastutav kaupade veo ees. Nimetatud tarnetingimuste üle ei ole pooled menetluses vaielnud ning seda tõendavad ka asja materjalide hulgas olevad lepingud nr EX 10-12 (II kd, tl 37-41, tõlge tl 51-53) ja nr EX10-11 (II kd, tl 46-50, tõlge tl 42-45). Kostja väidete järgi on kauba saatja EXTRAWOOD LLP jätnud kostjale seoses kauba kaotsimnekuga tellitud veo eest tasumata siiski üksnes 3456,10 eurot ning loovutanud vastavas osas kahjunõude kostjale (tõenditest nähtuvalt on loovutatud nõue suurem, 3515,70 eurot (I kd, tl 98, tõlge tl 140)). EXTRAWOOD LLP poolt tellitud veo algne maksumus on kajastatud 14.09.2012 veotellimuses (I kd, tl 124, tõlge lk 123).
  1. Hageja hinnangul ei kajasta ülalviidatud kaubaarved kauba maksumust (ega ka turuhinda). Hageja arvates tuleks aluseks võtta EXTRAWOOD LLP poolt 25.09.2012 väljastatud arve nr 022SH (II kd, tl 157-184), mille põhjal võiks kaotsiläinud kauba maksumuseks olla 1084,55 eurot. Kolleegiumi hinnangul ei ole siiski veenvad hageja väited, et 25.09.2012 arve nr 022SH kajastab kaotsiläinud kauba maksumust selle veoks vastuvõtmise kohas ja ajal. Pigem on usutavad kostja väited, et kõnealune arve on koostatud üksnes tollivormistuse eesmärkidel ning ei kajasta kaupade turuhinda. Kostja on esitanud menetluses ka sellesisulise EXTRAWOOD LLP poolse kirjaliku kinnituse (III kd, tl 22, tõlge tl 21). Lisaks nähtub asja materjalidest, et kohtumenetlusele eelnenud suhtluses hageja kostjal tekkinud kahju suurust 3456,10 eurot iseenesest kahtluse alla seadnud ei ole, küll on erimeelsused olnud hüvitamise kohustuses (I kd, tl 90-92). Ka seetõttu tunduvad menetluses kauba maksumuse osas esitatud vastuväited otsitutena.
  2. Hageja hinnangul kinnitavad tunnistaja SV ütlused ja hageja esitatud fotomaterjal, et tema vaidlusalune parkimiskoht oli turvaline. Selline järeldus on hageja arvates võimalik teha asjaoludest, et parklat on pikaajaliselt kasutatud teiste veoautode parkimiseks ning hageja autojuht on peatanud samas kohas mitmekordselt pika perioodi jooksul. Kolleegium leiab, et nimetatud asjaolust, nagu oleksid hageja 6
(9)Tsiviilasi nr: 2-12-55032 autojuhid sama parklat juba pikemat aega autode parkimiseks kasutanud, ei saa järeldada, et hageja on järginud kaupade vedamisel temalt nõutavat kõrgendatud hoolsust. Seega ei olnud SV ütlused vastavas aspektis asjakohased. Hageja esitatud fotomaterjalist nähtub, et kaubaveoautod vaidlusaluses parklas peatuvad. Samas ei võimalda fotomaterjal teha järeldusi, et parklat kasutatakse pikemaajaliseks peatumiseks, sh öiseks parkimiseks. Võimalik, et peatutud on üksnes lühiajaliselt, tankimiseks, einestamiseks vms. 26. Muus osas järgib kolleegium maakohtu otsuse põhjendusi ega pea

§ 654lõikest 6 juhindudes vajalikuks neid üle korrata.

Apellatsioonkaebuse eelpool käsitlemata väited kordavad hageja poolt varasemas menetluses antud selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Kuna vaidlustatud otsuses on piisava põhjalikkusega käsitletud ka neid apellatsioonkaebuses esitatud väiteid, ei pea kolleegium vajalikuks neile veelkord vastata. Kolleegium ei pea võimalikuks hinnata tõendeid maakohtust erinevalt või anda menetluses tuvastatud asjaoludele teistsugust õiguslikku hinnangut. Samuti ei tuvastanud ringkonnakohus maakohtu menetluses muid menetlusnormide rikkumisi, mis võiksid anda aluse otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohtu poolt käesolevas asjas 22.04.2014 tehtud otsuses sisalduvad juhiseid on maakohus asja uuel läbivaatamisel järginud.

  1. Kuivõrd maakohus tuvastas, et hageja oli raskelt hooletu, kuulub CMR art 29 kohaselt hüvitamisele kogu tekitatud, ning kohtul puudus vajadus hinnata, kas kostja hüvitise suurust peaks tulenevalt CMR art 23 lõikest 3 piirama. Ka ringkonnakohus ei pea seetõttu vajalikuks käsitleda apellatsioonkaebuses esitatud väiteid selle kohta, et kostja pole avaldanud ega näidanud 25.09.2012 saatekirjas CMR artikli 23 p-s 3 nimetatud piiri ületavat kauba maksumust ega määranud kindlaks kohaletoimetamise erihuvi kauba kaotsimineku korral.
  2. Kostja on esitanud 08.11.2015

§ 53

lg-le 2 tuginedes taotluse ringkonnakohtu 02.11.2015 istungi protokolli parandamiseks. Hageja taotluse osas omapoolset seisukohta esitanud ei ole. Ringkonnakohus leiab, et kostja taotlus protokolli parandamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kolleegiumi hinnangul vastab protokoll

§ 50lg-s 1 sätestatud nõuetele.

Ringkonnakohus osundab, et sama lõike 8. punktist tulenevalt ei olnud vaja protokolli märkida kostja vastuväidete sisu, mis on kajastatud kohtule esitatud kirjalikes dokumentides. Kooskõlas

§ 53

lg 4 teise lausega lisatakse kostja protokolli parandamise taotluses esitatud vastuväited protokollile. 29. Ringkonnakohus lõpetas 02.11.2015 kohtuistungil asja arutamise. Kostja on esitanud 05.11.2015 ringkonnakohtule täiendava selgituse. Kohus jätab nimetatud selgituse asja lahendamisel tähelepanuta, kuna menetlusseadustik ei võimalda menetlusosaliste poolt täiendavate seisukohade esitamist pärast asja arutamise lõpetamist. 7

(9)Tsiviilasi nr: 2-12-55032 Menetluskulude jaotus 30. Kuna kohus apellatsioonkaebust ei rahulda, tuleb jätta apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud

§ 171lg 1 alusel hageja kanda.

31.

§ 174

lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. 32. Kostja poolt ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on ta kandnud apellatsioonimenetluses õigusabikulusid kokku 350 eurot (käibemaksu esindaja teenustelt arvestatud ei ole). Esindaja tunnitasu suuruseks on arvestustest nähtuvalt 50 eurot. Õigusabiteenus apellatsioonimenetluses on seisnenud apellatsioonkaebusega tutvumises ja kirjaliku vastuse koostamises apellatsioonkaebusele (4 tundi), kohtuistungiks ettevalmistamises (1 tund), istungil osalemises (1 tund) ning hageja menetluskulude osas seisukoha esitamises (1 tund). Kostja kinnituste kohaselt on kõik menetluskulud kantud seoses käesolevas tsiviilasjas toimuva kohtumenetlusega. Hageja vastuväidete kohaselt ei ole kostja menetluskulud piisaval määral põhjendatud, vajalikud ega tõendatud. Hageja palub hüvitatavad menetluskulud välja mõista põhjendatud ja vajalikus suuruses. 33.

§ 175

lg-st 1 tuleneb, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolleegium leiab, et kostja esindaja poolt hageja menetluskulude osas seisukoha esitamisega seotud kulusid saab põhjendatuks ja vajalikuks lugeda üksnes osaliselt – 0,5 tunni ulatuses. Olulise osa kõnealuse menetlusdokumendi mahust moodustavad õigusnormide refereeringud, mille tegemisele ei kulu professionaalsel õigusnõustajal eelduslikult märkimisväärselt aega. Samuti on seisukohas esitatud mh vastuväiteid hageja poolt maakohtus kantud kulude osas. Taolistele väidetele tuginemine vastaspoole apellatsioonimenetluse kulude kohta esitatud seisukohas polnud vajalik. 34. Muus osas on kostja esindaja poolt õigusabi osutamise käigus tehtud toimingutele kulunud aeg esindaja töö eeldatavat mahtu arvestades

§ 175lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik.

Kostja lepingulise esindaja tunnitasu ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja on pidanud kostja menetluskulude suurust üldiselt põhjendamatuks ja ülepaisutatuks, kuid pole ühegi konkreetse toimingu osas ega kostja esindaja tunnitasu osas oma vastuväiteid konkretiseerinud. Ülalmärgitut arvestades, rahuldab kolleegium kostja menetluskulude suuruse kindlaksmääramise avalduse osaliselt ning mõistab kostjalt välja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud kogusummas 325 eurot (6,5*50). 8

(9)Tsiviilasi nr: 2-12-55032 35.

§ 178

lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.