← Eesti

2-14-18828/66

Obsah (4)§ 191§ 184§ 187§ 66

Tsiviilasi nr 2-14-18828 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number Tsiviilasi 2-14-18828 Määruse tegemise aeg ja koht 17.03.2016.a, Tallinn Kohtukoosseis Kaupo Paal Kohtuasi EG’i hagi

§ 191

lg 1 kohaselt võib maakohtu menetlusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale ja kummagi määruse muutmise või tühistamise määruse peale, menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse. Seega käesoleval juhul on hagejal määruskaebuse esitamise õigus olemas. 6. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on riigi õigusabi andmise lõpetamisega rikkunud menetlusõiguse norme. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 17 lg 1 lause 2 kohaselt võib riigi õigusabi andmise otsustanud kohus ka oma algatusel igal ajal RÕS-is ettenähtud korras uuesti hinnata, kas jätkuvalt esinevad käesolevas seaduses ettenähtud alused taotlejale riigi õigusabi andmiseks ning riigi õigusabi andmise aluste äralangemise korral lõpetada isikule riigi õigusabi andmine. Maakohtu põhjenduste kohaselt on riigi õigusabi andmise alus ära langenud, kuna esindaja on hagiavalduse koostanud, esindanud isikut nii kohtueelses kui ka kohtumenetluses ning maakohus on teinud lõpplahendi. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Käesoleval juhul on Harju Maakohtu menetlust lõpetava lahendi kui esimese astme kohtu lahendi peale võimalik esitada apellatsioonkaebus ning apellatsioonimenetluses tehtud ringkonnakohtu menetlust lõpetava lahendi peale esitada ka kassatsioonkaebus.

§ 184

lg 4 kohaselt, kui menetlusosalisele on antud menetlusabi ja ta kaebab kohtulahendi edasi, eeldatakse, et menetlusabi andmine kehtib ka igas järgmises kohtuastmes. RÕS § 17 lg 1 lause 1 kohaselt säilib riigi õigusabi saanud isiku õigus riigi õigusabile asja ülekandumisel mõneks teiseks ettenähtud riigi õigusabi liigiks ning varasemalt nimetatud advokaat jätkab isikule riigi õigusabi 2

(3)Tsiviilasi nr 2-14-18828 osutamist ning RÕS § 17 lg 3 kohaselt laieneb kohtumenetluses menetlusosalisena riigi õigusabi saanud isiku õigus riigi õigusabile ka samas asjas tehtud kohtulahendi edasikaebamise või sundtäitmise menetlusele. Kohus kontrollib siiski kaebuse menetlusse võtmisel, kas on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas ja menetluses osalemine ei ole ilmselt ebamõistlik ning kohus võib igas menetlusstaadiumis kontrollida, kas menetlusabi andmise majanduslikud eeldused on täidetud. Käesoleval juhul ei ole maakohus lõpetanud riigi õigusabi andmist, kuna edaspidine menetluses osalemine ei oleks edukas või majanduslikud eeldused oleks ära langenud ega muul sellisel alusel, vaid põhjusel, et riigi õigusabi andmise eesmärk on täidetud. Nimetatud alusel aga riigi õigusabi lõpetamine ei ole käesoleval juhul põhjendatud ning seega tuleb maakohtu määrus selles osas tühistada ning riigi õigusabi andmine kehtib edasi. 7. Seoses hageja taotlusega vabastada ta riigilõivu tasumisest, märgib kohus, et riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 10 kohaselt ei võeta riigilõivu menetlusabi taotluse läbivaatamise ja selles asjas määruskaebuse esitamise eest, seega jätab kohus hageja taotluse vabastada ka määruskaebuse eest tasumisele kuuluva riigilõivu vabastamiseks tähelepanuta. Juhul kui hageja esitab apellatsioonkaebuse ning soovib, et kohus vabastaks ta apellatsioonkaebuse eest tasumisele kuuluvast riigilõivust, peab hageja esitama selle jaoks eraldi nõuetekohase menetlusabi taotluse vastavalt

§-le 185, kuhu on lisatud ka täidetud teatis isiku ja tema perekonnaliikmete majandusliku seisundi kohta ning tõendid, mis seda seisundit tõendavad. 8. Ringkonnakohus märgib selgituseks hagejale, et

§ 187

lg 6 kohaselt peab hageja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (käesoleval juhul apellatsioonkaebuse). Kohtute Infosüsteemist nähtub, et hageja esindaja Ilja Zuev on Harju Maakohtu 03.03.2016.a otsuse saanud kätte 03.03.2016.a. Seega on apellatsioonkaebuse esitamise tähtpäev 04.04.2016.a.

§ 66

kohaselt kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel üldjuhul õigust menetlustoimingut hiljem teha (v.a kui kohus tähtaja ennistab). See kehtib sõltumata sellest, kas menetlusosalist sellise tagajärje eest enne hoiatati. 9.

§ 191lg 3 kohaselt ei hüvitata määruskaebuse menetlemise kulusid. Kaupo Paal Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.