ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. AE esitas 07.08.2015 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus peatada Tallinna Vangla 05.08.2015 käskkirja nr 5-2/1035 täitmine. Käskkirjaga karistati taotlejat Tallinna Vangla kodukorra p 1.11.1 rikkumise eest distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega 7 ööpäevaks. Tallinna Halduskohus rahuldas 10.08.2015 määruse resolutsiooni p-ga 2 esialgse õiguskaitse taotluse ajutiselt ja peatas halduskohtumenetluse seadustiku (
) § 252 lg 4 alusel Tallinna Vangla 05.08.2015 käskkirja nr 5-2/1035 täitmise põhjendusi esitamata 30 päevaks, s.o kuni 09.09.
lg-le 3 ja leidis, et halduskohtu määrusest ei nähtu, et kohus oleks esialgse õiguskaitse abinõu jõustumise määranud hilisemaks määruse teatavakstegemisest. Seetõttu jõustus halduskohtu määrus selle teatavakstegemisest. Vangla oli määrusest kindlasti teadlik 11.08.
lg 3 järgi jõustub esialgse õiguskaitse määrus selle teatavakstegemisel, kui määruse teinud kohus või määruse peale esitatud määruskaebust läbivaatav kohus ei määra teisiti. Antud juhul ei määranud halduskohus 10.08.2015 määruses teistsugust jõustumise korda. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt sai Tallinna Vangla halduskohtu 10.08.2015 määruse kätte samal päeval ja vanglal tulnuks halduskohtu määrus viivitamatult täita. Määruskaebuse esitamine ei vabastanud teda määruse täitmise kohustusest.
lg 1 esimese lause järgi võib esialgse õiguskaitse määruse täitmata jätmise eest halduskohus isikut trahvida
§-s 248 sätestatud korras.
lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kohtulahendi või kohtu kinnitatud kompromissi täitmata jätmise eest määrata süüdiolevale menetlusosalisele rahatrahvi kuni 32 000 eurot. Rahatrahvi määramise taotluse lahendamisel saab kohus otsustada üksnes seda, kas rahatrahv määrata või jätta rahatrahvi määramise taotlus rahuldamata. Muid kohtulahendi täitmiseks kohustamise viise kui rahatrahvi määramine seadustik ette ei näe. Seetõttu loeb kohus taotluse vangla kohustamiseks kohtumäärust viivitamatult täitma hõlmatuks trahvi määramise taotlusega. Praeguse määruse tegemise ajaks on taotleja kartserikaristuse kandmine lõppenud, samuti on ringkonnakohus 13.08.2015 määrusega halduskohtu 10.08.2015 määruse tühistanud, seega puudub halduskohtul õigus rahatrahvi määramise kaudu nõuda vanglalt halduskohtu 10.08.2015 määruse täitmist. Ringkonnakohus leidis 13.08.2015 määruses, et karistuse täitmise katkestamine esialgse õiguskaitse kohaldamise kaudu saab olla põhjendatud vaid erandlikel juhtudel, mida antud juhul ei eksisteerinud. Samuti pidas ringkonnakohus taotleja võimalikku tulevast kaebust väheseid eduväljavaateid omavaks, mis pidanuks tooma kaasa esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise. Halduskohtu määrus oli küll vanglale selle kättetoimetamisel täitmiseks kohustuslik, kuid ringkonnakohtu määrusest tulenevalt ei olnud halduskohtu määrus lõppkokkuvõttes põhjendatud ja tühistati. Seetõttu ei ole halduskohtu määruse täitmata jätmise eest vanglale rahatrahvi määramine tagantjärele enam põhjendatud. 4. AE esitas halduskohtu 02.09.2015 määruse peale 07.09.2015 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus ei pidanud 21.09.2015 põhjendatuks määruskaebust ise rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. 2
Halduskohus peatas 10.08.2015 määrusega kartserikaristust ette nägeva käskkirja täitmise. Kuigi vangla oli distsiplinaarkaristuse juba 08.08.2015 täitmisele pööranud, oleks vanglal tulnud halduskohtu 10.08.2015 määrust täita ning AE kartserist vabastada (
Õige ei ole vangla käsitlus, mille kohaselt puudus tal kohustus kartserikaristuse katkestamiseks. Ringkonnakohtu 13.08.2015 määruses toodud seisukoht, et antud juhul ei nähtunud erandlikke asjaolude esinemist juba täitmisele pööratud distsiplinaarkaristuse täitmise peatamiseks, seondus üksnes hinnanguga esialgse õiguskaitse määruse tegemise põhjendatusele, kui ei mõjutanud kuidagi vangla kohustust määrust täita. Kuni ringkonnakohtu 13.08.2015 määruseni, millega halduskohtu 10.08.2015 määrus tühistati, ei olnud 05.08.2015 käskkirja täitmine lubatav. Eeltoodule vaatamata ei pea ringkonnakohus antud juhul vangla trahvimist põhjendatuks. Trahvimise eesmärgiks on eelkõige menetlusosalise kallutamine kohtulahendi täitmisele. Antud juhul ei oleks trahvi määramine olnud eesmärgipärane. Ajaks, mil halduskohus asus AE taotlust lahendama, oli kartserikaristus täitmisele pööratud ning lisaks oli tühistatud kohtulahend, mis käskkirja täitmise peatas. AE-l ei ole subjektiivset õigust nõuda, et vanglat igal juhul 10.-13.08.2014 aset leidnud õigusvastase tegevuse eest trahvitaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.