KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Maret Altnurme Määruse tegemise aeg ja koht
- märts 2016, Tallinn Haldusasja number 3-15-2080 Haldusasi SV Capital OÜ kaebus Finantsinspektsiooni 20.07.2015 vastuse nr 4.12-3/2409-03 õigusvastasuse tuvastamiseks ja Finantsinspektsiooni kohustamiseks vaadata 07.07.2015 taotlus uuesti läbi Menetlusosalised Kaebaja – SV Capital OÜ, volitatud esindaja vandeadvokaat Maksim Greinoman Vastustaja – Finantsinspektsioon, volitatud esindaja Siim Tammer Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 12.10.2015 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus SV Capital OÜ määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta SV Capital OÜ määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 12.10.2015 määrus haldusasjas nr 3-15-2080 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4 ja § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- SV Capital OÜ esitas 22.02.2012 Finantsinspektsioonile taotluse, milles soovis järelevalvemenetluse algatamist Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali suhtes ning ettekirjutuse tegemist kutsuda tagasi filiaali juhatajad RR ja OP. SV Capital OÜ esitas 19.04.2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse Finantsinspektsiooni kohustamiseks vaadata 22.02.2012 taotlus läbi (haldusasi nr 3-12-803). Finantsinspektsioon leidis 07.05.2012 vastuses, et finantsinspektsiooni seaduse (FIS) § 4 lg-st 3 tulenevalt puudub SV Capital OÜ-l subjektiivne õigus nõuda finantsjärelevalve algatamist 3-15-2080 või konkreetse meetme rakendamist kolmanda isiku suhtes. Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali juhtide sobivuse küsimuse hindamine kuulub Soome finantsjärelevalveasutuse pädevusse. Finantsinspektsioon vastas, et võtab taotluses esitatud asjaolud teatavaks ning arvestab nendega edasises järelevalvetegevuses. FIS § 4 lg-st 3 ning § 54 lg-test 1 ja 2 tulenevalt ei teavita Finantsinspektsioon taotlejat järelevalvemenetlusest, sest finantsjärelevalvemenetlus pole avalik. Tallinna Halduskohus lõpetas 14.05.2012 määrusega haldusasja nr 3-12-803 menetluse seoses nõude lahendamisega Finantsinspektsiooni poolt. SV Capital OÜ saatis 17.05.2012 Finantsinspektsioonile kirja, milles ei nõustunud 07.05.2012 kirjas toodud seisukohtadega ning palus ennast teavitada tema 22.02.2012 taotluse alusel algatatud järelevalvemenetluse käigust. Finantsinspektsioon jäi 12.06.2012 kirjas varasema seisukoha juurde. SV Capital OÜ esitas 12.07.2012 halduskohtule kaebuse, milles palus kohustada Finantsinspektsiooni teatama 22.02.2012 taotluse alusel algatatud järelevalvemenetluse käigust (haldusasi nr 3-12-1469). Tallinna Halduskohus tagastas 07.08.2012 määrusega kaebuse, sest kohtule oli varem esitatud kaebus sama nõudega samal alusel ning selles osas on olemas jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta. Määrus jõustus 11.12.
- SV Capital OÜ esitas 07.07.2015 Finantsinspektsioonile taotluse 22.02.2012 taotluse alusel läbi viidud menetluse uuendamiseks ning järelevalvemenetluse algatamiseks seoses Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali 24.05.2012 kirjas nr 1.1-7/3445-1 Finantsinspektsioonile tegelikkusele mittevastavate andmete esitamisega. Taotluses sooviti menetlusse kolmanda isikuna kaasamist ning taotlust lahendava haldusakti teatavakstegemist. Finantsinspektsioon selgitas 20.07.2015 vastuses nr 4.12-3/2409-3, et arvestades finantsjärelevalve sõltumatust ning selles kohalduvat konfidentsiaalsuspõhimõtet, puudub SV Capital OÜ-l õigus nõuda Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali suhtes järelevalvemenetluse algatamist ning informatsiooni läbiviidavate järelevalvemenetluste kohta. Seda on selgitatud juba 07.05.2012 kirjas. Samuti on Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal äriregistri andmetel likvideerimisel.
- SV Capital OÜ esitas 19.08.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse Finantsinspektsiooni 20.07.2015 vastuse õigusvastasuse tuvastamiseks ning Finantsinspektsiooni kohustamiseks vaadata kaebaja 07.07.2015 taotlus uuesti läbi. Kaebaja sai 08.06.2015 Politsei- ja Piirivalveametilt Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali seaduslike esindajate VK ja IK 24.05.2012 kirja, mis sisaldas valesid faktiväiteid ja võis mõjutada vastustaja otsust kaebaja 22.02.2012 avalduse alusel järelevalvemenetluse algatamise üle otsustamisel. Filiaali juhid on käitunud ebausaldusväärselt, kahjustades nii endi kui ettevõtte mainet, ega sobi seetõttu krediidiasutust juhtima. Rikutud on ka kaebaja mainet ning kaebajal on õigus nõuda järelevalvemenetluse algatamist.
- Tallinna Halduskohus tagastas 12.10.2015 määrusega SV Capital OÜ kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, leides, et kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Riigikohus on 23.10.2013 määruses asjas nr 3-3-1-29-13 märkinud, et isikul puudub subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist, kuid ta võib nõuda, et järelevalveorgan otsustab järelevalvemenetluse algatamise 2
(5)3-15-2080 või järelevalvemeetme rakendamise küsimuse üle kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka tema õigushüve. Seega saab kaebaja taotleda krediidiasutuste seaduse (KAS) alusel järelevalvemenetluse algatamist ja järelevalvemenetluse algatamata jätmise otsustuse kohtulikku kontrolli vaid juhul, kui järelevalve alla kuuluv krediidiasutus on rikkunud kaebaja subjektiivseid õigusi ja järelevalvet sätestav norm kaitseb muu hulgas ka kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebaja ei ole kaebuses sellisele normile viidanud. Haldusasjas nr 3-12-1469 tugines ta KAS § 89 lg-le
- Nimetatud säte ei anna iseseisvat alust krediidiasutuse tegevuse peale järelevalveasutusele kaebuse esitamiseks. Kaebaja saab KAS alusel taotleda järelevalvemenetluse algatamist, kui järelevalve alune krediidiasutus on rikkunud kaebaja kui kliendi õigusi finantsteenuse osutamise suhtes. KAS alusel teostatav järelevalvemenetlus ei ole ette nähtud kõikvõimalike rikkumiste tuvastamiseks. Kui krediidiasutus on rikkunud isiku õigusi väljaspool finantsteenuse osutamise suhet, tuleb isikul kasutada muid õiguskaitse vahendeid, nt tsiviilõiguslikke. Kaebaja 24.05.2012 kirjast ja Tallinna Ringkonnakohtu 03.04.2012 otsusest tsiviilasjas nr 210-8380 nähtub, et vastuolu Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali ja kaebaja vahel sai alguse sellest, et krediidiasutus blokeeris Instmark OÜ arvelduskonto nii rahapesu andmebüroo ettekirjutusel kui ka hiljem omal algatusel. Instmark OÜ loovutas oma nõuded kaebajale, kes esitas maakohtule hagi Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali vastu kahju hüvitise väljamõistmiseks. Kaebaja esitas vastustajale taotlused järelevalvemenetluse algatamiseks põhjusel, et Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali juhatajad RR ja OP esitasid tsiviilkohtumenetluses kohtule valeväiteid ning juhatajad VK ja IK esitasid vastustajale järelevalvemenetluse alustamise üle otsustamisel valeväiteid. Eelnevast nähtub, et kaebaja ei kaitse antud juhul oma finantsteenuse osutamise suhtest tulenevaid õigusi. Kohtule valeandmete esitamisel oleks tulnud kaebajal juhtida sellele kohtu tähelepanu juba kohtumenetluses. Võimalik on taotleda ka kohtulahendi teistmist või esitada tsiviilõiguslikke nõudeid valeväidete ümberlükkamiseks. Vastustajal on küll õigus hinnata, kas krediidiasutuse juhid vastavad laitmatu ärialase reputatsiooni nõudele, kuid KAS ei anna isikutele õigust nõuda avalikes huvides finantsjärelevalve läbiviimist. Kaebaja ei taotle järelevalvemenetluse algatamist konto blokeerimise tõttu. Peale selle blokeeris Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal hoopis Instmark OÜ, mitte kaebaja arvelduskonto. Kaebaja ei saa esitada vastustajale taotlust järelevalvemenetluse algatamiseks ja kaebust halduskohtule Instmark OÜ eest tema õiguste ja huvide kaitseks. Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal lõpetati äriregistri andmetel 05.02.2015 otsusega alates 28.02.
- Filiaal on likvideerimisel. Vastustaja ei saa teostada järelevalvet krediidiasutuse suhtes, kes on oma tegevuse juba lõpetanud. Likvideerijaks on määratud RH ning teiste juhatajate esindusõigus on lõppenud. Selles olukorras puudub vastustajal võimalus teha KAS § 50 lg 1 alusel Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalile ettekirjutust kaebaja viidatud juhatajate tagasikutsumiseks. Kaebaja ei saa nõuda, et tema poolt nimetatud isikud ei töötaks üheski muus krediidiasutuses. Selline nõue oleks esitatud avalikes huvides. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
- SV Capital OÜ palub määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 12.10.2015 määrus tühistada ning saata asi halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. Kuigi järelevalvealune isik on likvideerimisel, on järelevalvemenetlus endiselt aktuaalne, sest selle majandustegevus on antud üle Nordea Bank AB Eesti filiaalile. Uues filiaalis tegutsevad 3
(5)3-15-2080 ka kõik asjaomased füüsilised isikud (välja arvatud VK), kes ei vasta KAS-s krediidiasutuse juhtkonnale sätestatud nõuetele. KAS § 206 lg 1 sätestab, et Eestis finantsteenuste osutamisel peab välisriigi isik järgima KASga ja selle alusel krediidiasutusele kehtestatud nõudeid ning muid Eesti õigusaktidest tulenevaid nõudeid. Nii sätestab KAS § 48 lg 2, et krediidiasutuse ning finantsvaldusettevõtja juhtideks tuleb valida või määrata vaid isikuid, kellel on muu hulgas laitmatu ärialane reputatsioon. Isiku ärialase maine laitmatust mõjutab ka tema tegevus muudes olukordades, sh varasematel töökohtadel ja teiste isikute teenistuses. Valetamine välistab hea ärialase maine. Valeväited selle kohta, et kaebaja olevat olnud kriminaalmenetluses kahtlustatav ning uurimisasutus olevat võtnud järelevalvealuselt isikult ära Instmark OÜ dokumentide ainsad koopiad, mistõttu järelevalvealuse isiku juhatajad väljastasid maakohtule vale sisuga õiendi, olid esitatud kaebaja kohta. Kaebajal kui juriidilisel isikul on õigus heale ärimainele. See hõlmab ka kaebaja õigust nõuda, et järelevalvealune isik ja selle juhtkond ei esitaks kaebaja kohta tegelikkusele mittevastavaid negatiivseid faktiväiteid, mis selle esitamise kontekstist ja viisist võimaldavad langetada tema suhtes negatiivseid väärtushinnanguid. Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal ja selle juhtkond rikkusid sellega kaebaja subjektiivseid õigusi, millega ühtlasi näitasid ennast ebaausatena ja ametisse mittesobivatena KAS mõttes. Asjassepuutuv ei ole seejuures, kas kaebaja on panga vastu esitanud ka mingeid tsiviilõiguslikke nõudeid. Euroopa järelevalveasutuste apellatsiooninõukogu on kaebaja subjektiivset õigust tunnustanud. Kaebuse materiaalõiguslikuks aluseks on KAS § 50 lg 1, § 55 lg 2 p 7, § 972 lg 4, § 104 lg 1 p 12 ning Euroopa pangandusjärelevalve juhis nr EBA/GL/2012/
- Finantsinspektsioon palub jätta määruskaebus rahuldamata. Tegemist on korduvkaebusega HKMS § 43 lg 1 p 2 kohaselt, mis tuleks vastavalt HKMS § 121 lg 1 p-le 3 tagastada. Kaebaja 22.02.2012 ja 07.07.2015 taotlused on omavahel seotud. Kaebaja nõudis haldusmenetluse uuendamist, mille osas on kohus varasemas haldusasjas asunud seisukohale, et kaebajal puudub sellise haldusmenetluse algatamiseks seaduslik alus. Sama kaebuse eseme üle on juba tehtud kohtulahendid haldusasjades nr 3-12-803 ja 3-
- Kaebajal puudub ka kaebeõigus. Kohtuasjas nr 3-12-2343 on kohtud asunud seisukohale, et finantsinspektsiooni seaduse (FIS) §-st 3 ja § 6 lg 1 p-st 3 ei tulene konkreetse krediidiasutusega seotud kolmandatele isikutele kaebeõigust. FIS § 4 lg 2 kohaselt teostatakse finantsjärelevalvet riigi nimel, mis on selge viide, et finantsjärelevalvet tehakse üksnes avalikest huvidest lähtudes. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Nõustudes halduskohtu määruse põhjendustega, ringkonnakohus ei korda neid (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2).
- Arvestades, et Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal on alates 28.02.2015 lõpetatud ning likvideerimisel, saab kaebaja kaebusest ja määruskaebusest järeldada seda, et kaebaja eesmärgiks on saavutada olukord, kus Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali endised juhatuse liikmed RR, OP, VK ja IK ei töötaks enam sarnastel ametikohtadel, sest on näidanud ennast ebaausatena ja ametisse mittesobivatena KAS tähenduses. Ringkonnakohus nõustub 4
(5)3-15-2080 halduskohtuga, et kaebajal puudub subjektiivne õigus vastustajalt nõuda, et see viiks läbi menetluse, kus tuvastataks eelnimetatud isikute krediidiasutuse juhtidena töötamise ebasobivus. Sellist subjektiivset õigust ei tulene ühestki määruskaebuses nimetatud õigusnormist. Finantsinspektsiooni poolt läbi viidava järelevalvemenetluse eesmärgiks ei ole tuvastada, kas krediidiasutus või tema juhid on kellegi suhtes avaldanud ebaõigeid faktiväiteid või väärtushinnanguid. 8. Kaebaja soovib jätkuvalt saavutada oma 22.02.2012 taotluse sisulist läbivaatamist. Uute faktiliste asjaolude ilmnemine (väidetav Finantsinspektsioonile tegelikkusele mittevastavate andmete esitamine) ei saa muuta haldusasjades 3-12-803 ja 3-12-1469 võetud seisukohta, et Finantsinspektsiooni 07.05.2012 vastuse sisulise poole üle enam vaielda ei saa. Asjaolud, millele kaebaja 07.07.2015 menetluse uuendamise taotluses tugines, ei saa olla sellised, mis mõjutavad Finantsinspektsiooni 07.05.2012 ja 12.06.2012 kirjades avaldatud seisukohta, et finantsjärelevalvemenetlus ei ole avalik ning kaebajat selle käigust ei teavitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme 5
(5)