4-15-9746/22

4-15-9746 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruaril
2. a, Tallinn, kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-15-9746 Kohtukoosseis eesistuja Urmas Reinola, liikmed Meelika Aava ja Ivi Kesküla Väärteoasi Andres Kruusi väärteoasi LS § 201 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 05.01.
3. a otsus Kaebuse esitaja Andres Kruus (ik: 39103080214), apellatsioon RESOLUTSIOON
4. Harju Maakohtu 05.01.
5. a otsus Andres Kruusi väärteoasjas nr 4-15-9746 jätta muutmata.
6. Andres Kruusi apellatsioon jätta rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna poolt on 22.10.
8. a koostatud väärteoprotokoll AB 1391682 selles, et Andres Kruus 22.10.
9. a kella 21.05 ajal juhtis Harjumaal Keila vallas Aedlinna tee ja Kivi tänava ristmikul Maeru tee suunas mootorsõidukit Mitsubishi Galant reg.nr XXX XXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Sellise tegevusega Andres Kruus rikkus liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 nõudeid ning pani toime liiklusseaduse § 201 lg-s 1 ettenähtud väärteo. Pidades vajalikuks karistada A. Kruusi arestiga, saatis kohtuväline menetleja väärteoasja väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 71 alusel Harju Maakohtule arutamiseks.
10. Harju Maakohtu 05.01.
11. a otsusega väärteoasjas nr 4-15-9746 tunnistati Andres Kruus süüdi LS § 201 lg 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks 15 päeva pikkune arest. Andres Kruus kohustub ilmuma aresti kandmisele hiljemalt 05.03.
12. a. Kohus märkis karistuse 1 mõistmisel, et vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada. Andres Kruusile karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning õiguskorra kaitsmise huvisid ja samuti võimalust mõjutada Andres Kruusi edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Isikut on varem väärteokorras karistatud 6-l korral rahatrahvidega, mis on isikul kõik tasumata. Isikule ei ole mõistlik määrata rahalist karistust, kuivõrd varasemalt määratud rahatrahvid ei ole avaldanud karistusena soovitud mõju ning isik jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, samuti puudub isikul kindel sissetulek, seega leidis kohus, et isikule tuleb määrata arest.
13. Harju Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni menetlusalune isik A. Kruus, kes vaidlustab kohtuotsust mõistetud karistuse – aresti osas ning taotleb aresti asendamist üldkasuliku tööga, sest vastasel juhul jääks tema ema abita ja maksud maksmata. Täiendatud apellatsioonis palub A. Kruus juhul, kui aresti pole võimalik asendada üldkasuliku tööga, võimaldada aresti kandmist ositi 2 päeva kaupa (nädalavahetustel, 4 päeva kuus, 2 päeva kuu alguses ja 2 päeva kuu lõpus). Siis ta saab hoolitseda ema eest, kes ei saa ilma temata hakkama, poes on vaja käia ja rohtusid osta ning samuti raha teenida, sest muidu poleks emal ka raha ja neil poleks millegi eest makse maksta. Ema on väga mures. A. Kruus märgib ka, et kahetseb oma tegu siiralt kogu südamest, et ta autorooli istus ilma juhtimisõiguseta. Ta õppis sellest mõndagi ja kahetseb seda tegu. Müüs maha ka oma auto ja otsustas minna autokooli, et saada juhtimisõigus.
14. Kuivõrd A. Kruus teatas ringkonnakohtule, et ta on nõus kirjaliku menetlusega, saatis ringkonnakohus vastavalt VTMS § 145 lg-le 1 apellatsiooni koopia kohtuvälisele menetlejale ning selgitas välja kohtuvälise menetleja seisukoha kaebuse suhtes. Kohtuvälise menetleja esindaja teatas, et on nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks alused apellatsioonikaebuses esitatud põhjendustel puuduvad. Kohtuväline menetleja märgib vastuses kaebusele, et karistuse eesmärk ei ole võimalus anda isikule valida temale meelepärasem ja sobivaim karistus. Karistuse üldpreventiivse eesmärgina on politsei kohustatud kõigile liiklejatele näitama, et liikluseeskirja nõuete eiramine ei ole kuidagi põhjendatud ning selline tegu saab karmilt karistatud. Karistuse eripreventiivne eesmärk on menetlusaluse isiku mõjutamine edaspidi õigusrikkumisi mitte toime panema. Arvestades, et A. Kruus on käesoleval juhul toime pannud väärteo, mis kujutab kõrgendatud ohtu nii temale endale kui ka kaasliiklejate elule ja tervisele, on karistusena viieteistkümne päevase aresti mõistmine igati õigustatud. Karistuse mõistmisel ei ole kohus rikkunud karistuse kohaldamise aluseid KarS § 56 lg 1 järgi ega ka diskretsiooni põhimõtteid. Karistus on määratud kooskõlas seaduse nõuetega ning on vastustaja hinnangul väärteo asjaolusid arvestades õige ja õiglane. A. Kruus on isik, keda on korduvalt väärteokorras karistatud (6 kehtivat väärteokaristust). Vastustaja leiab, et nimetatud asjaolu osutab sellele, et isiku hoiakud on kinnistunud ebaseaduslikkuse suunas ja isik ei ole enam soodsama karistuse kaudu mõjutatav. Maakohtu poolt määratud karistus kitsendab mõõdukalt isiku võimalusi heaolu saavutamisel, aitab isikul mõista toimepandud väärteo olemust, süü suurust ning rikkumise ohtlikkust kaasliiklejatele. Apellant on kaebuses viidanud temaga koos elavale haigele emale. Vastustaja on seisukohal, et sellised viidatud asjaolud ei saa olla karistuse muutmise aluseks, kuna on esitatud eesmärgiga kohut eksitada ja saavutada seeläbi võimalikult soodne karistus. Apellandi väited haige ja liikumisvõimetu ema, tema kui perekonna ainsa ülalpidaja ning karistuse (15 päevase aresti) kohaldamise tõttu apellandi panemine raskesse olukorda ei vasta tõele. Ringkonnakohtule esitatud apellatsiooni kaebusele ei ole A. Kruus lisanud ühtegi dokumenti, mis kinnitaksid ema haigust ja seda, et apellant on oma perekonna ainus ülalpidaja. Vastustaja ei pea 2 apellatsioonkaebuses toodud väiteid usaldusväärseteks, need on tõenditele mittetuginevad, paljasõnalised ning esitatud eesmärgiga kohut eksitada, et seeläbi saavutada temale võimalikult soodne karistus. Vastustaja on seisukohal, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks alused apellatsioonikaebuses esitatud põhjendustel puuduvad, mistõttu palutakse jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
15. A. Kruus vaidlustab oma apellatsioonis maakohtu otsust karistuse osas. Ta küll ei vaidle vastu karistuse määrale, kuid palub võimaldada karistuse – aresti – asendamist üldkasuliku tööga või aresti kandmist ositi. Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioon tuleb jätta rahuldamata. Käesoleval juhul on maakohus põhjendanud A. Kruusile mõistetud karistust, seda, miks tuleb A. Kruusi karistada just arestiga. A. Kruus ei vaidle sisuliselt vastu sellele, et teda karistati arestiga ja seda 15 päeva pikkuses määras, kuid palub asendada arest üldkasuliku tööga või võimaldada aresti kandmist ositi. Ringkonnakohtu arvates on maakohtu poolt mõistetud karistus vastavuses väärtegude raskuse ja menetlusaluse isikuga, mistõttu puudub alus maakohtu otsuse tühistamiseks. Lisaks tuleb märkida, et A. Kruusi kaebuses välja toodud asjaolud ei ole sellised, mis võiks tingida maakohtu seadusliku ja põhjendatud otsuse tühistamise. Nimelt A. Kruus taotleb aresti asendamist ÜKT-ga või alternatiivselt karistuse kandmist ositi, põhjendades seda asjaoluga, et tema on pere ainuke ülalpidaja, kes teenib raha, maksab makse ning samuti hoolitseb oma ema eest, kes jääb temata hätta, kuivõrd emaga on vaja käia poes, tuua talle rohtu ja ka makse oskab maksta vaid A. Kruus. Kuigi karistuse, eriti väärtegude toimepanemise eest, mõistmisel ei ole eesmärk selliste kitsenduste loomine, mis tooks isikule kaasa pöördumatult kahjulikud tagajärjed, kas siis töö kaotuse või majanduslikesse raskustesse sattumise või kodu kaotuse näol, tuleb käesoleval juhul siiski nõustuda kohtuvälise menetleja apellatsioonile esitatud seisukohtades kajastatuga, mille kohaselt on A. Kruusi sellised väited, millega ta põhjendab vajadust karistuse asendamiseks ÜKT-ga või selle kandmiseks ositi, paljasõnalised ja seda dokumentaalsed tõendid ei kinnita. Nimelt ei ole A. Kruus esitanud tõendeid, millest nähtuks, et ta töötab ja omab sissetulekut, mis annaks aluse üldse rääkida temast kui isikust, kes ainsana saab perekonda ülal pidada, makse maksta ja igapäevaste kulutuste eest tasuda, mistõttu 15 päeva pikkust karistust kandma minnes jääb tema ema raskesse olukorda. Seega puuduvad tõendid, mis kinnitaks, et isikul on töökoht ja sissetulek, mille säilimine on küsitav, kui isik aresti kandma läheb ja kohustub selle koheselt ära kandma. Lisaks ei ole A. Kruus esitanud tõendeid, millest nähtuks, et tema ema tervislik seisund on selline, et ta vajab igapäevaselt hoolitsust ja ilma A. Kruusita hakkama ei saa. Seega tuleb asuda seisukohale, et A. Kruusi kaebuses esitatud väited, millele tuginevalt taotleb ta karistuse asendamist või selle kandmise võimaldamist ositi, on paljasõnalised ega tugine dokumentaalsetel tõenditel, millest võiks üheselt teha järeldused selle kohta, et isiku töökoht ja sissetulek satuvad tema poolt 15 päeva pikkuse aresti kandma asumisel ohtu või et A. Kruusi ema ei saa temata hakkama. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul ei ole alust A. Kruusi karistuse asendamiseks või selle kandmise võimaldamiseks ositi. Nagu juba öeldud, ei ole A. Kruus esitanud tõendeid, mis kinnitaksid tema põhjendusi karistuse asendamise või ositi kandmise vajalikkuse kohta. Samuti omab aga tähtsust asjaolu, et A. Kruusi puhul on tegemist isikuga, kes on järjepidevalt toime pannud erinevaid süütegusid. Tal on 6 kehtivat väärteokaristust. Väärtegude eest on teda karistatud eelnevalt rahatrahvidega, mis kõik on aga tasumata. Kergemaliigiline karistus ei ole seega isikule mingit mõju avaldanud, sest ta on jätkanud süütegude toimepanemist. Viimati karistati teda liiklusnõuete rikkumise eest alles septembris
16. a, kuid juba oktoobris
17. a pani ta toime uue liiklusnõuete rikkumise, mis näitab, et ta oma eelmisest karistusest mingeid 3 järeldusi ei teinud. Seega on A. Kruusi puhul küllaldane alus arvata, et just aresti kandmine ja seda täies ulatuses koheselt võib mõjutada teda edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Seetõttu ei pea ringkonnakohus võimalikuks asendada A. Kruusi karistust (aresti) üldkasuliku tööga või võimaldada kanda aresti ositi. Seda enam, et süütegude toimepanemine ja nende eest mõistetav karistus ei pea süüdlase jaoks olema mugav. Kuivõrd A. Kruus esitas küll põhjendused, miks ta soovib aresti asendamist või selle kandmist ositi, kuid ei esitanud oma väidete ja põhjenduste kinnitamiseks ringkonnakohtule tõendeid, millest nähtuks, et isikul ei ole koheselt täies ulatuses võimalik aresti ära kanda või et tema puhul oleks otstarbekas asendada arest üldkasuliku tööga, siis jätab ringkonnakohus A. Kruusi apellatsiooni rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. A. Kruus on veel täiendavalt
18. ja
19. veebruaril
20. a esitanud ringkonnakohtule e-kirju, milles esitab täiendavaid seisukohti ja uusi taotlusi, kuid ringkonnakohus jätab isiku uued taotlused ja seisukohad tähelepanuta, kuivõrd apellatsiooni ja seega ka selle täienduste esitamise tähtaeg on käesolevaks ajaks juba möödunud.
21. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes VTMS § 145 lg-st 1 ja § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus esitatud apellatsiooni rahuldamata ja Harju Maakohtu 05.01.
22. a otsuse muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Urmas Reinola /allkirjastatud digitaalselt/ Meelika Aava /allkirjastatud digitaalselt/ Ivi Kesküla 4