2-14-19014/13

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 16.12.2015.a. avaliku e-toimiku kaudu Kohtuasi XXXhagi XXXvastu ühisvara jagamiseks 2-14-19014 3500.- eurot Tsiviilasja hind Menetlusosalised Hageja XXX(ik XXX, elukoht XXX) Hageja esindaja Aleksandra Bolšakova (Stabimer ÕB OÜ, asukoht Tulika 19, Tallinn 10613) Kostja XXX(ik XXX, elukoht XXX) Menetluse liik Kostja esindaja advokaat Martin Traat (AB Eipre ja Partnerid, Juhkentali 8, Tallinn) Kirjalik menetlus Resolutsioon

1. Lugeda XXX ja XXX ühisvaraks korteriomand XXX, Tallinnas ning XXX ja XXX solidaarkohustuseks kohustus AS SEB Pank ees, mis tuleneb panga ning XXX ja XXX vahel 09.12.2005.a. sõlmitud laenulepingust nr XXX (laenujääk seisuga 13.10.2015.a. oli 36.793,31 eurot).
2. Lõpetada XXX ja XXX ühisomand korteriomandile XXX, Tallinnas selle müümisega avalikul enampakkumisel.
3. Kohtuotsuse p-s 2 märgitud korteriomandi müügist saadud rahast täita kohtuotsuse p-s 1 märgitud abikaasade solidaarkohustus AS SEB Panga ees, mis tuleneb laenulepingust nr XXX.
4. Jagada kohtuotsuse p-s 1 nimetatud korteriomandi müügist ja pärast samas punktis märgitud solidaarkohustuse täitmist üle jääv raha XXX ja XXX vahel võrdsetes osades. Menetluskulude jaotamine.
5. Jätta XXX menetluskulud tema enda kanda.
6. Jätta XXX menetluskulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud.
7. Poolte abielu registreeriti XXX.a. (t/l 12) ja lahutati 26.08.2008.a. (t/l 13).
8. 20.12.2005.a., ehk poolte abielu ajal, omandasid pooled ühisvarana korteriomandi XXX, Tallinnas (t/l 14-20). Korteris elavad kostja ja poolte alaealine laps.
9. Lisaks poolte abielu ajal soetatud ühisvarale on pooltel ka ühine kohustus AS SEB Pank ees, mis tuleneb panga ja poolte vahel sõlmitud laenulepingust nr XXX. Laenujääk seisuga 23.04.2014.a. oli 39.133,72 eurot (t/l 23) ja seisuga 13.10.2015.a. oli 36.793,31 eurot. Hageja nõue ja selle põhjendused.
10. 13.05.2014.a. kohtule esitatud hagiavalduses palus XXX jagada tema ja XXX ühisvara jättes korteriomandi asukohaga XXX, Tallinnas XXX, tuvastada kostja kohustus anda tahteavaldus kinnistusraamatu kande muutmiseks ning jätta hagejale ka laenukohustus, mis tuleneb poolte ja AS SEB pank vahel sõlmitud laenulepingust.
11. Alternatiivselt palus hageja lõpetada poolte ühisomand (hagiavalduses ekslikult küll kaasomand) vaidlusalusele korteriomandile XXX, Tallinnas selle müümisega avalikul enampakkumisel, korteriomandi müügist saadud rahast täita esmalt laenulepingust tulenev laenukohustus ning ülejäänud raha jagada poolte vahel võrdselt.
12. Oma nõude tõendamiseks esitas hageja tõendi abielu sõlmimise kohta poolte vahel, abielulahutuse tunnistuse, korteriomandi XXX, Tallinnas müügilepingu, korteriomandite ühishüpoteegiga koormamise lepingu ja asjaõiguslepingu, kinnistusraamatu väljavõtte korteriomandi XXX, Tallinnas kohta, AS SEB Panga teatise laenulepingu sõlmimise ja laenujäägi kohta, oma pangakonto väljavõtted ning hageja ja XXXAS Eesti vahel sõlmitud kodukindlustuse poliisi ja tõendi lepingu sõlmimise kohta. Kostja vastuväited ja selle põhjendused.
13. Kostja ei vaidlustanud seda, et hageja poolt hagiavalduses märgitud vara on poolte ühisvara ning kohustus on poolte ühine kohustus, samuti seda, et ühisvara on vaja jagada, kuid leidis, et seda ei tule teha nii nagu hageja seda teha soovib. Kostja lubas oma 2 vastuväidetes esitada vastuhagi omapoolse nägemusega ühisvara jagamisest, kuid ei teinud seda vaatamata sellele, et kohus pikendas kostjale vastuhagi esitamise tähtaega korduvalt.
14. Kostja esitas dokumentaalse tõendina oma pangakonto väljavõtte. Menetluse käik.
15. Kohus andis poolte taotlusel neile võimaluse sõlmida käesolevas kohtuvaidluses kompromiss, kuid kompromissi pooltel siiski sõlmida ei õnnestunud.
16. Kohus andis pooltele võimaluse ka korteriomandit müüa, kuid ka nimetatu pooltel ei õnnestunud. Kohtuotsuse põhjendused.
17. Pooled ei vaidle selle üle, et - nende abielu sõlmiti XXX.a. (t/l 12) ja lahutati 26.08.2008.a. (t/l 13); - 20.12.2005.a., ehk poolte abielu ajal, omandasid pooled ühisvarana korteriomandi XXX, Tallinnas (t/l 14-20). Korteris elavad kostja ja poolte alaealine laps; - neil on ühine kohustus AS SEB Pank ees, mis tuleneb panga ja poolte vahel sõlmitud laenulepingust nr XXX. Laenujääk seisuga 23.04.2014.a. oli 39.133,72 eurot (t/l23).
18. Poolte abielulise ühisvara jagamise vaidluses kohtuotsuse tegemisel juhindub kohus kõigepealt PkS § 210 lg 1 ja § 211 sätestatust, milliste kohaselt tuleb alates kehtiva perekonnaseaduse jõustumisest esitatud nõude korral jagada abikaasade ühisvara kehtiva perekonnaseaduse järgi, kuid PkS § 210 lg 2 järgi tuleb ühisvara koosseisu kindlaksmääramisel lähtuda vara omandamise ajal kehtinud seadusest, s.o enne
19. juulit 2010.a. kehtinud perekonnaseadusest. Abikaasade solidaarkohustuse kindlaksmääramisel tuleb PkS § 210 lg 2 järgi lähtuda kohustuse tekkimise ajal kehtinud perekonnaseaduse sätetest (vt RK lahend 3-2-1-38-14 p 13).
20. PkS § 37 lg 3 sätestab, et ühisvara jagatakse abielupoolte vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. PkS § 38 esimese lause järgi tuleb ühisvara jagades ühisvaral lasuvad kohustused täita või jagada abikaasade vahel sarnaselt muu varaga. Asja jagamist kaasomandi lõpetamisel reguleerib Asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 77 ning nimetatud seadusesätte lõige 2 sätestab, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanike vahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Arvestades asjaoluga, et hageja on esitanud kohtusse nõude jagada poolte ühisvara viisil, et jätta korteriomand temale ja ka laenulepingust tulenevad kohustused panga ees tema kanda või siis alternatiivselt müüa korter avalikul enampakkumisel, kustutada korteriomandi müügist saadud vahenditest laen panga ees ning järelejäänud raha jagada poolte vahel võrdselt, kuid kostja on leidnud, et sellisel viisil vara jagamine ei ole õige, samas ei ole ta esitanud vastuhagi omapoolse vara jagamise ettepanekuga ning põhjusel, et korteriomandit kasutab reaalselt käesoleval ajal kostja koos poolte alaealise lapsega, on kohtu arvates kõige õiglasem müüa poolte ühisvaraks olev korteriomand avalikul enampakkumisel, korteriomandi müügist saadud rahast täita poolte ühisest laenulepingust tulenev solidaarkohustus ning järele jäänud raha jagada poolte vahel võrdselt. Ka Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-38-14 p 14 asunud seisukohale, et ühisvara jagades tuleks perekonnaseaduse mõtte kohaselt üldjuhul eelistada ühisvaral lasuvate kohustuste 3 täitmist PkS § 38 esimese lause esimese alternatiivi järgi, sest siis saab võlausaldaja nõue rahuldatud ja abikaasad vabanevad solidaarkohustusest. Abikaasade solidaarkohustuse suurus on põhjendatud kindlaks määrata laenulepingust tuleneva laenu tagastamise kohustuse tegeliku laenujäägi suuruse järgi ühisvara jagamise ajal, mis seisuga 13.10.2015.a. oli 36.793,31 eurot (39,133,72+9470,28-11810,69), mis nähtub AS SEB Pank välja antud tõenditest laenujäägi suuruse kohta 23.04.2014.a. ja laenukohustuse täitmise kohta perioodil 16.01.2006.a. kuni 13.10.2015.a. ning ka hageja poolt esitatud AS SEB Pank internetipanga väljatrükist. Tõendid mida kohus kohtuotsuse tegemisel ei arvesta.
21. Juhindudes TsMS § 238 lg 5 jätab kohus kohtuotsuse tegemisel arvestamata hageja ja XXXAS Eesti vahel sõlmitud kodukindlustuse poliisi ja tõendi lepingu sõlmimise kohta, sest kohtu hinnangul ei ole need tõendid asjakohased käesoleva hagi aluseks olevate asjaolude tõendamisel. Tsiviilasja hinna määramine.
22. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 123 sätestatust, mille kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi esitamise aeg. Samuti juhindub kohus TsMS § 132 lg 4 p 5 sätestatust, milliste kohaselt ühisvara jagamise nõue mittevaraline nõue ning mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 3500.- eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine.
23. Menetluskulude jaotamisel poolte vahel peab kohus põhjendatuks juhinduda TsMS §-st 164, mis on erinormiks sama seaduse §-le
25. TsMS § 164 lg 1 sätestab üldreegli, mille kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lõikes 2 märgitust võib kohus jagada kulud erinevalt lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemäära ühe abikaasa olulisi vajadusi.
26. Kuna praeguse vaidluse puhul on tegemist ühisvara jagamise vaidlusega, tuleb menetluskulud jagada vastavalt TsMS §-le 164 lõikes 1 sätestatule, s.o. kummagi menetlusosalise menetluskulud jätta poolte endi kanda.
27. Kuna kohus jätab menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda, puudub vajadus kohtuotsuses menetluskulude suurust rahaliselt kindlaks määrata. /digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa kohtunik 4