K. Kann teatas 02.10.2013 telefoni teel, et soovib kohtuotsuse vaidlustada. Esindaja koostas apellatsioonkaebuse ja edastas selle Tartu Ringkonnakohtule e-posti teel. Apellatsioonkaebus jõudis ringkonnakohtusse 02.11.2013 kell 00:10. Seega laskis esindaja apellatsioonkaebuse esitamisel apellatsioonitähtaja mööda 10 minuti võrra. Esindaja tunnistab, et tal puudub
§-s 422 ettenähtud mõjuv põhjus tähtaja möödalaskmiseks. Apellatsioonkaebus saadeti hilinenult internetisüsteemi rikke tõttu. 01.11.2013 hilisõhtul puudus internetiühendus rohkem kui kahe tunni jooksul. Esindaja tunnistab enda süüd, sest probleemid internetisüsteemiga olid kestnud juba mitu päeva, kuid leiab, et esindaja poolt kohustuse nõuetekohase täitmata jätmise pärast ei tohi kannatada esindatav. Riigikohtu halduskolleegium on asunud seiskohale (3-3-1-61-12), et „riigi õigusabi mõte seisneb kolleegiumi arvates selles, et kaebeõigus oleks riigi toel tagatud. Kui kaebus jääb tähtaegselt esitamata just riigi õigusabi osutava advokaadi õigusvastase tegevusetuse tõttu, siis ei oleks kolleegiumi hinnangul kaebusõigus riigi toel tagatud.“ Tähtaja ennistamata jätmine tekitaks olukorra, kus apellandile põhiseaduse § 24 lg-ga 5 garanteeritud edasikaebeõigus jääb teostamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 2. Ringkonnakohus leiab, et K. Kanni taotlus Tartu Maakohtu 30.09.2013 otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus keeldub K. Kanni apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, kuna apellatsioonkaebus on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist. 3.
lg 1 sätestab, et apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Tsiviilasja toimikust nähtub, et K. Kanni esindaja advokaat V. Murde sai Tartu Maakohtu 30.09.2013 otsuse kätte AET-i kaudu 02.10.2013 (tl 178). Seega hakkas apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg kulgema alates 03.10.2013 ja lõppes 01.11.2013. 2 K. Kanni apellatsioonkaebus saabus kohtule 02.11.2013. Seega on apellatsioonkaebus esitatud
lg-s 1 sätestatud tähtaega ületades.
lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Riigikohus on mitmetes lahendites (3-2-1-58-07 p 10; 3-2-1-148-06 p 12) asunud seisukohale, et mõjuv põhjus tähendab
Selliseks põhjuseks on sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa. K. Kanni esindaja tunnistab tähtaja ennistamise taotluses, et tal puudub
§-s 422 ettenähtud mõjuv põhjus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja möödalaskmiseks. Esindaja ei ole tähtaja ennistamise taotluses viidatud internetiühenduse riket ka millegagi tõendanud, lisaks esindaja tunnistab, et probleemid internetisüsteemiga olid kestnud mitu päeva. Seega puudub asjas objektiivne põhjus, mille tekkimist ja kulgemist apellant ise vahetult mõjutada ei saanud, ning eeltoodust tulenevalt puudub ka alus apellatsioonitähtaja ennistamiseks. Esindaja tuginemine taotluses Riigikohtu halduskolleegiumi 03.12.2012 määrusele haldusasjas nr 3-3-1-61-12 ei ole põhjendatud, kuna nimetatud haldusasjas tähtaja ennistamise aluseks olnud asjaolud ei ole analoogsed käesoleva tsiviilasja asjaoludega. Ringkonnakohus peab taotluse lahendamisel asjakohaseks Riigikohtu tsiviilkolleegiumi seisukohta 16.05.2011 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-40-11 (p-d 17 ja 18), kus tsiviilkolleegium leidis muuhulgas, et jättes kaebuse esitamise viimasele hetkele tuleb arvestada võimalike tõrgetega, mis takistavad kaebuse esitamist. Iseäranis peab selle riskiga arvestama professionaalset õigusteenust osutav advokaadibüroo, kelle asi on oma arvutisüsteem korraldada selliselt, et sealsed tõrked ei takistaks menetlusdokumentide õigel ajal edastamist. Samuti peab arvestama sellega, et öisel ajal ei pruugi infotehnoloogiline tugiteenus olla arvutisüsteemi toimimise tagamiseks õigel ajal kättesaadav, ning et arvutisüsteemis esinev tõrge peab tähtaja ennistamiseks olema selline, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa, st see peab olema ootamatu ja oodatavat hoolsust järgides ettenähtamatu ning vältimatu ja/või ületamatu. 4. Tähtaja ennistamise avalduse rahuldamata jätmise tõttu tuleb tasutud kautsjon 400 eurot arvata
5.
lg 1 p 2 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebus on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist. K. Kanni apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb
lg 1 p 2 alusel keelduda, kuna apellatsioonkaebus on esitatud pärast
Apellatsioonkaebus tagastatakse koos lisadega K. Kannile
lg 4 alusel ning
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.