← Eesti

3-14-53217/21

Obsah (5)§ 212§ 215§ 116§ 108§ 109

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth Plaks Otsuse tegemise aeg ja koht 11.12.2015, Tallinn Haldusasja numb

§ 212lg 1).

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 3-14-53217

  1. Maksu- ja Tolliamet kohustas 10.11.2014 maksuotsusega nr 12.2-5/045927 TG tasuma
  2. aasta eest tulumaksu 3187,65 eurot. TG töötas
  3. aastal Soome äriühingus V OY autorongi juhina ning nimetatud äriühing tegi talle 17 534,98 euro ulatuses väljamakseid. Maksu- ja Tolliametile TG residendist füüsilise isiku
  4. aasta tuludeklaratsiooni ei esitanud. TG oli
  5. aastal Eesti resident ja tema palgatulu kuulub maksustamisele Eestis. Kuivõrd Soome tööandja ei ole TG töötasust tulumaksu kinni pidanud, võib sellest järeldada, et faktiline töötamine toimus väljaspool Soome Vabariiki, millisel juhul ei ole Eesti Vabariigi ja Soome Vabariigi vahelise tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu (Eesti-Soome leping) art-st 15 tulenevalt Soomel sellise tulu maksustamise õigust.
  6. TG esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti 10.11.2014 maksuotsuse nr 12.2-5/045927 tühistamiseks. Kaebuse kohaselt ei olnud TG
  7. aastal Eesti resident. Isegi kui käsitada TG Eesti residendina, välistab tema maksustamise tulumaksuseaduse (TuMS) § 13 lg 4, kuna ta viibis
  8. aastal välisriikides üle 183 päeva, samuti esitas ta maksuhaldurile Soome maksuhalduri poolt väljastatud tõendi, kust nähtub, et kaebaja teenitud 17 534,98 euro suurune tulu on olnud maksustatav tulu. Ehkki TG Soomes tulumaksu ei maksnud, tuleb eristada mõisteid maksustatav tulu ja maksustatud tulu.
  9. Maksu- ja Tolliamet palus jätta kaebuse rahuldamata. Kaebaja oli
  10. aastal Eesti resident. Kaebaja esitatud tõendist ei nähtu, et tema tulu oleks Soomes maksustatud. Isegi kui lähtuda kaebaja väitest, et tulumaksu määr oli 0, siis peaks tõendilt lisaks tulumaksusummale nähtuma ka haiguskindlustuse maksed, pensioni- ja töötuskindlustuse maksed ning tulumaksuvaba miinimum. Soome maksuhalduri vastuse kohaselt pole neil infot kaebaja residentsuse kohta
  11. ja
  12. aastal. See tähendab, et kaebaja ei saanud olla
  13. aastal Soome resident ning tema tulu ei saanud olla maksustatud Soomes.
  14. Tallinna Halduskohus jättis 17.03.2015 otsusega TG kaebuse rahuldamata. Kaebaja oli
  15. aastal Eesti resident. TuMS § 13 lg 4 kohaldamise tingimuseks ei ole see, et mingisugune vaadeldav tulu kuuluks põhimõtteliselt oma objektiivsete tunnuste alusel välisriigis maksustamisele, vaid seal sätestatud välistus kohaldub juhul, kui on tõendatud välisriigis vastava maksukohustuse tekkimine. Seetõttu peab olema tõendatud see, et vastava tulu saamise faktist tulenev maksukohustus on kindlaks määratud, ehkki see ei pea olema sisse nõutud. Esiteks ei vasta kaebaja esitatud tõend TuMS § 13 lg 4 p-s 2 nimetatud nõudele, et tõendil peab olema märgitud tulumaksu summa ka siis, kui summa on null. Tõendil pole maksusummat üldse märgitud. Teiseks saab kõnealusest tõendist järeldada üksnes tööandja poolt tehtud väljamakse suurust, mitte aga seda, et sellise väljamakse tegemisest oleks tekkinud mingisugune tulumaksukohustus. Tõendist nähtub, et selle on välja andnud tööandja. Sellest tõendist ei nähtu, et tööandja oleks kõnealuselt väljamakselt arvestanud või deklareerinud kinnipidamisele või tasumisele kuulunud makse. Kuivõrd Eesti maksuhalduri pädevuses ei ole määrata kindlaks Soomes maksukohustuse tekkimist, siis saabki seda, et tegemist on Soomes maksustatava tuluga, tuvastada üksnes selle pinnalt, et Soomes on vastav maksukohustus kindlaks määratud (näiteks tööandja esitatud maksudeklaratsioonis). TuMS § 13 lg 4 eesmärk ei ole võimaldada Eesti residendil vältida välisriigist saadud tulu Eestis maksustamist selliselt, et samas ei teki maksukohustust välisriigis. 01.01.2014 jõustunud tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas selgitatakse, et see, et tulu on välismaal maksustatav, tähendab seda, et välisriigil peab olema olnud õigus ja võimalus maksustada sellist tulu. Seletuskirja kohaselt tuleb maksumaksjal dokumentaalselt tõendada asjaolu, et välismaal saadud palgatulu on tulu tekkimise riigis juba maksustatud. Maksuotsuses TuMS § 13 lg 4 kohaldamise võimalikkuse analüüsimata jätmine ei viinud asja valele otsustamisele ja ei saa iseseisvalt kaasa tuua maksuotsuse tühistamist. 2

(4)3-14-53217 MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
  1. TG palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega tema kaebus rahuldada. Kohtuotsus vaidlustatakse osas, milles kohus asus seisukohale, et apellandi puhul ei kohaldu TuMS § 13 lg-s 4 sätestatud välistusmeetod. Kohtu põhjendused võivad olla küll mõistetavad maksupoliitiliselt, kuid on vastuolus grammatilise tõlgendamise põhimõtetega.Terminid maksustatav ja maksustatud on siiski erinevad. Seaduses puudub viide selle kohta, et tõend, mis näitab tulumaksu, peaks olema väljastatud maksuhalduri poolt. Ehkki tööandja on
  2. aasta kohta väljastatud tõendile jätnud märkimata tulumaksu summa, on muudel aastatel märgitud summaks
  3. Kui tulumaksu summat märgitud ei ole, ongi see
  4. See, kas % on 0, summa on 0 või kui ei ole märgitud, siis on tulumaks 0, ei saa omada määravat tähtsust, kuna välistusmeetod rakendub ka siis, kui teises riigis reaalselt tulumaksu tasutud ei ole. Tööandja väljastatud tõendilt nähtub, et apellandi teenitud palk on Soomes maksustatav tulu. Soomel oli õigus maksustada apellandi teenitud tulu. Eesti-Soome lepingu art 15 seda ei välistanud või vähemalt mitte terves ulatuses. Nõustuda ei saa sellega, et maksumaksjal tuleb dokumentaalselt tõendada, et välismaal saadud palgatulu on selles riigis juba maksustatud, nagu ka sellega, et TuMS § 13 lg 4 kohaldamiseks tuleb esitada tõendid, et välismaal tekkinud maksukohustus on kindlaks määratud.
  5. Maksu- ja Tolliamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes oma varasemate seisukohtade juurde. Halduskohtu viidatud seaduseelnõu seletuskirjast nähtub, et TuMS § 13 lg 4 kohaldamiseks peab isiku välisriigis saadud tulu olema välisriigis maksustatud. See peab olema dokumentaalselt tõendatud ning tõendilt peab nähtuma tulumaksu summa. Maksuhalduri tõlgendust toetab asjaolu, et seaduse kohaselt tuleb tulumaksukohustuse välistamiseks esitada tõend. Tõend aga saab kinnitada üksnes seda, mis on toimunud, mitte seda, mis on teoreetiliselt võimalik, nagu seda püüab väita apellant. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  6. Apellatsioonkaebuses ei vaidlustata maksuhalduri ja halduskohtu järeldust, et apellant oli
  7. aastal Eesti maksuresident. Vaidluse all on üksnes TuMS § 13 lg 4 kohaldamine. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega TuMS § 13 lg 4 tõlgendamise osas ega pea halduskohtumenetluse seadustiku § 201 lg 4 alusel vajalikuks neid korrata.
  8. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgmist. Riigikohtu halduskolleegium leidis 09.02.2011 otsuses asjas nr 3-3-1-86-10, p 22, et TuMS § 13 lg 4 p 2 kohaselt on Eestis tulumaksukohustuse välistamiseks vajalik esitada teise riigi pädeva asutuse vastav tõend. Kuna TG esitas oma tööandja koostatud tõendi, mitte Soome maksuhalduri tõendi, ei ole TuMS § 13 lg-s 4 sätestatud välistusmeetodi kohaldamiseks alust. Ringkonnakohus leiab, et selle, kas isiku tulu kuulub välisriigis maksustamisele, saab otsustada selle riigi maksuhaldur, mitte isiku tööandja. Soome maksuhaldur ei avaldanud ka suhtluses MTA-ga, et TG teenitud vaidlusalune tulu oli Soomes maksustatav. 9.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, jäävad apellandi menetluskulud

§ 108lg 1 alusel tema enda kanda.

MTA ei ole ringkonnakohtule menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud

§ 109lg 1 alusel tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 3

(4)3-14-53217 Oliver Kask Villem Lapimaa Ruth Plaks 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.