3-15-2661/8

MÄÄR US Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Einar Vene, Tiina Pappel 12.11.2015, Tartu 3-15-2661 Joel Sepa kaebus Tartu Vangla poolt saatebussi tingimustega põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 7000 eurot Tartu Halduskohtu 28.10.

1. a määrus Joel Sepa määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Joel Sepp Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 28.10.
2. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse resolutsiooni peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. 24.10.2015 saabus Tartu Halduskohtusse kinni peetava isiku Joel Sepa kaebus Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 7000 eurot ning koos apellatsioonkaebusega menetlusabi taotlus apellatsioonkaebuse esitamisel täielikult riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
4. Tartu Halduskohtu 28.10.
5. a määrusega jäeti kaebaja taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks rahuldamata. Halduskohus põhjendas, et kuigi halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 112 lg 1 p 1 alusel on kaebajale menetlusabi andmine lubatud, ei ole kaebajale menetlusabi andmine põhjendatud, kuna kaebuse edulootused on vähesed. Halduskohus leidis, et abstraktne oht, mis võinuks liiklusõnnetuses realiseeruda, ei saa olla mittevaralise kahju hüvitamisel määrava tähtsusega. Samuti leidis halduskohus, et saatebussi tingimused ei ületanud paratamatult vangistusega kaasnevate kannatuste või ebameeldivuste taset, kuna saatebussi kambrite mõõdud ületasid reisibussidele sätestatud minimaalse ühe istuja ruumi ning tualeti kasutamise mittevõimaldamine ligi 3 tunni pikkuse saatmise korral ei ole automaatselt inimväärikust alandav, kuna ka enam kui 4 tundi sõitvate reisibusside varustuses ei ole alati WCd ja kinnipeetaval on võimalik kasutada tualettruumi kambris enne saatmist. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6. 04.11.2015 esitas J. Sepp määruskaebuse, milles kaebaja kaebas 28.10.
7. a määruse peale ning palus tühistada halduskohtu otsus ja vabastada ta riigilõivu tasumisest hüvitamiskaebuse esitamisel. J. Sepp leidis, et halduskohus tugines põhjendamatult kaebuse ilmsele perspektiivitusele, sest etapeerimise tingimused ei ole täpselt seaduses sätestatud ning halduskohus ei tohi sellises õiguslikus „hallis alas“ perspektiivitusele tugineda. J. Sepp selgitas, et tema vabastamata jätmine riigilõivu tasumisest hüvitamiskaebuse esitamisel rikub tema põhiseaduse §-st 13 tulenevaid õigusi. Samuti on J. Sepp seisukohal, et kohus tugines menetlusabi taotlust lahendades vaid kaebaja jaoks negatiivsetele kohtulahenditele ja näidetele. J. Sepp peab ebaõiglaseks asjaolu, et kohus ei ole kohtuotsuses käsitlenud inimõiguste rikkumist etapeerimise olukorras. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.
9. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. J. Sepp palub määruskaebuses tühistada Tartu Halduskohtu otsus. Asja materjalidele tuginevalt on ringkonnakohtu hinnangul kaebaja tegelik tahe, et ringkonnakohus tühistaks Tartu Halduskohtu 28.10.
10. a määruse.
11. Tartu Halduskohus on õigesti lähtunud halduskohtumenetluses kehtivatest menetlusosalisele menetlusabi andmise reeglitest. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Seega HKMS § 111 lg-st 1 tulenevalt välistavad haldusasjas menetlusabi andmise riigilõivu tasumiseks nii füüsilise isiku võime riigilõivu tasuda kui ka kaebusel puuduvad eduväljavaated. Kui kohus peab kaebuse edulootusi väheseks, siis vaatamata menetlusabi taotleja majanduslikule seisundile, mis ei võimalda menetluskulusid tasuda, isikule menetlusabi ei anta. Ka on kohtupraktikas sedastatud, et riigilõivu eesmärgiks on muu hulgas vähendada pahatahtlike ja põhjendamatute kaebuste esitamist ning tagada selle kaudu kohtusüsteemi tõhus toimimine, mistõttu kaebuse perspektiivi hindamine ja riigilõivust vabastamise taotluse lahendamisel sellega arvestamine on põhjendatud ja vajalik (Riigikohtu 04.05.
12. a määrus nr 3311111, p 11).
13. J. Sepp leiab, et käesolevas asjas ei saa kohus menetlusabi taotluse lahendamisel kaebuse ilmsele perspektiivitusele tugineda, kuna tegemist on keeruka õigusliku küsimusega. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga selles, et õiguslikult keeruka vaidluse puhul tuleks ilmtingimata menetluse edukust eeldada. Halduskohtu määrusest nähtuvalt ei takistanud vaidluse sisu kohut vaidluse keerukust hindamast ja leidmast, et kaebusel puuduvad eduväljavaated. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega kaebuse eduväljavaadete osas ega pea vajalikuks neid korrata. Kaebuses viidatud asjaoludel on kaebuse rahuldamine
14. 2 2 ebatõenäoline. Käesoleva juhtumi asjaoludest nähtub, et saatebussi tingimused vastasid kehtiva õigusega reisibussidele sätestatud tingimustele ning ei saanud seega põhjustada kaebajale selliseid kannatusi, mis kuuluksid rahas hüvitamisele. Ringkonnakohus märgib, et Tartu Vangla esitatud andmetest nähtuvalt toimus kaebaja etapeerimine saatebussis, milles oli kaebajal 26.11.2014, 03.12.2014 ja 17.06.2015 isiklikku ruumi 0,51 m 2; 22.10.2015 etapeerimisel 0,52 m2 ning 10.06.2015 etapeerimisel 0,79 m
15. Siseministri 14.12.
16. a määruse nr 60 „Saatemeeskonna ülesanded ja töökord“ §-s 5 on sätestatud saatmise tingimused. Kehtivas õiguses on ära toodud, milliste sõidukitega on lubatud teostada saatmisi ja saatmise kord, kuid ei ole sätestatud nõudeid saatebussis saadetavale ettenähtud põrandapinna suurusele. Ringkonnakohus märgib, et 08.11.
17. a lahendis Khudoyorov vs Venemaa (nr 6847/02) ei pidanud EIK kahe isiku etapeerimist kokku 1 m 2 (st isiku kohta 0,5 m2 suuruse isikliku pinnaga) ruumis iseenesest õigusvastaseks eeldusel, et sõiduk on valgustatud, ventileeritud, soojustatud ning korralike, kukkumist välistavate istmetega (p-d 117-118). Ka kaebaja viidatud kohtuasjas Retunscaia vs Rumeenia ei võtnud EIK selget seisukohta, kui suur peab olema saatebussi kamber, kuhu on ette nähtud paigutada kinnipeetavad, keda sellega ühest kohast teise transporditakse. Ühtlasi võeti kohtuasjas Retunscaia vs Rumeenia arvesse ka muude asjaolude kumulatiivset mõju. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga selles, et marsruudid, millel kaebajat veeti, ei olnud sedavõrd pikad, et kaebajal polnuks eelnevalt planeeritud WC kasutamisel võimalik saatebussis tualeti puudumisest tulenevaid ebamugavusi vältida. Seega on halduskohus õigesti leidnud, et puudus alus kaebaja riigilõivust vabastamiseks, mistõttu ei ole halduskohus kaebaja riigilõivust vabastamise taotluse rahuldamata jätmisega ka kaebaja põhiõigusi rikkunud.
18. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 28.10.
19. a määruse muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel