3-14-50696/45

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Maili Lokk, ja Einar Vene

1. detsember 2015, Tartu 3-14-50696 Haldusasi Aleksei Pokrase kaebus Viru Vangla toimingute ja haldusaktide õigusvastaseks tunnistamiseks, inspektorkontaktisiku väljavahetamiseks kohustamiseks ning mittevaralise kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Halduskohtu
2. novembri
3. a otsus Aleksei Pokrase apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Aleksei Pokras Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON
4. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
5. Tühistada Tartu Halduskohtu
6. novembri
7. a otsus osas, milles lahendati nõue inspektor-kontaktisiku väljavahetamiseks sisuliselt. Teha selles osas uus otsus, millega jätta selles osas kaebus läbi vaatamata. Jätta ülejäänud osas kohtuotsuse resolutsioon muutmata, kuid asendada halduskohtu otsuse põhjendused käesoleva otsuse põhjendustega. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega
8. jaanuar 2016). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Viru Vangla kinnipeetav Aleksei Pokras esitas Viru Vanglale
10. jaanuaril ja
11. veebruaril 2014 taotlused, milles palus väljastada talle isiklike asjade laost keedukann. Viru Vangla
12. veebruari
13. a otsusega keelduti keedukannu väljastamisest, kuna kaebajal ei olnud
14. veebruari
15. a seisuga isikukontol raha, kuid vangistusseaduse (VangS § 31 lg 3) järgi peab kinnipeetav katma elektriseadme kasutamise kulud. Eelnevalt oli A. Pokrasele samalaadsed selgitused andnud inspektor-kontaktisik. A. Pokras esitas
16. veebruaril 2014 kahju hüvitamise nõude, milles soovis 49,99 euro kahju hüvitamist. Taotluse kohaselt kahjustas teekannu puudumine tema tervist, sest kambris oli väga külm ja ta haigestus. Viru Vangla
17. aprilli
18. a otsusega jäeti hüvitisenõue rahuldamata.
19. A. Pokras esitas kaebuse, milles palus tunnistada õigusvastaseks teekannu saamiseks esitatud taotlustega seotud inspektor-kontaktisiku toimingud, teeks vanglale ettekirjutuse inspektorkontaktisiku väljavahetamiseks, tunnistaks õigusvastaseks eelnevalt nimetatud otsused ja mõistaks kaebajale tekitatud mittevaralise kahju eest välja hüvitise. Kaebuse kohaselt valetas inspektor-kontaktisik raha puudumise kohta kontol. Jaanuaris-veebruaris oli väga külm, ta ei saanud sooja kuuma tee abil ja vajas ravi.
20. Tartu Halduskohtu
21. novembri
22. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel: 3.
23. VangS §-st 31 tuleneb, et elektriseadme kasutamiseks on vajalik luba ning elektriseadme kulud peab katma kinnipeetav. Viru Vangla
24. veebruari
25. a otsuses väljendatud seisukoht, et kaebajal puudus isikukontol raha, ei vastanud tegelikkusele, kuna pärast
26. veebruari 2014 jäi kaebaja arvele 6,39 eurot. 3.
27. Tuvastamisnõude rahuldamiseks pole siiski alust, sest kaebajal puudub selleks põhjendatud huvi. Kaebajale tehtavad maksed väljastpoolt vanglat ei ole igakuulised, on suhteliselt väikesed ja samuti ei ole kaebaja tasunud elektriseadme kasutamise eest tasumist vastavalt selleks kehtestatud korrale.
28. aasta maist ei ole kaebajale üldse midagi laekunud. Seega on vähetõenäoline, et kaebaja saaks elektriseadmete eest tasuda tulevikus ning taotlus nende kasutamiseks jääks ilmselt rahuldamata. 3.
29. Ka kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks ei ole alust. Miski ei tõenda, et kaebaja taotluse ebaõige lahendamine tõi kaebaja tervisele kaasa kaebuses väidetud kahju. Esiteks ei oleks ka taotluste õiguspärane lahendamine saanud kaasa tuua keedukannu kasutamise luba. Teiseks ei kinnita kaebaja terviseseisundi andmed ja kambris teostatud temperatuuri mõõtmine seda, et tal üldse tekkis selline terviserike, mille põhjuseks saaks pidada keedukannu puudumist. Ühestki tõendist ei nähtu kaebuse pöördumist arsti poole seoses külmetusega. 3.
30. Üheski õigusaktis pole ette nähtud kinnipeetava õigust nõuda endale meelepärast inspektorkontaktisikut. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
31. Aleksei Pokras esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada järgmistel põhjendustel: 4.
32. Kaebaja kasutas
33. a augustist alates keedukannu ja televiisorit ja tasus elektri eest. Keedukannu andis ise kaebaja ära pärast paigutamist kambrisse, kus kambrikaaslasel juba oli keedukann. Uut luba elektriseadmete saamiseks ei pidanudki ta saama, kuna luba oli kehtiv. Pärast kambrikaaslase vabanemist esitas ta taotluse keedukannu väljastamiseks. Kaebaja arvele kanti
34. jaanuaril 2014 ka 18 eurot. 4.
35. Inspektor-kontaktisik M.P. omab kaebaja suhtes isiklikku vaenu arvukate kaebuste pärast, mida kaebaja on esitanud ja märkis seetõttu tahtlikult
36. veebruari
37. a keeldumises valed andmed. Ka on ta võltsinud kaebaja esitatud avalduste kuupäevi. 4.
38. Kohtu arutlus, et kaebaja arvele ei ole
39. a maikuust midagi laekunud, on asjakohatu, kuna kaebaja viibib juba 300 päeva vangla kartseris ja seal ei ole tal raha vajalik. 4.
40. Temperatuuri kambris mõõdeti märtsis, kui õues oli temperatuur plussis. Kaebaja nõudis temperatuuri mõõtmist veebruaris, kui õues oli -20 kraadi külma. Kaebaja pöördus korduvalt valvurite poole palvega viia ta arsti juurde ja sai neilt paratsetamooli tablette. Ta tundis end
41. a jaanuari lõpust kuni veebruari lõpuni väga halvasti. Kuuma joogi puudumise tõttu tundis ta kannatusi ja ei saanud pikka aega terveks. 2
42. Viru Vangla vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel. 5.
43. Tulenevalt vangla sisekorraeeskirja (justiitsministri
44. novembri
45. a määrus nr 72) § 593 lg-st 2 peab elektriseadmete eest tasumiseks olema kinnipeetaval vabu vahendeid kasutamisele eelneva kuu
46. kuupäevaks. Inspektor-kontaktisik kontrollis vabade vahendite olemasolu K-Raha süsteemis
47. veebruaril 2014 ja siis vabad vahendid puudusid. Tulenevalt Viru Vangla kodukorra punktist 16.2 oli kinnipeetava isikukontol olev summa broneeritud sisseostude tegemiseks vangla kauplusest. 5.
48. Halduskohus on õigesti leidnud, et kaebajale ei ole tervisekahju tekitatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
49. Apellatsioonkaebus jääb lõppkokkuvõttes rahuldamata, kuid ringkonnakohus muudab halduskohtu otsuse põhjendusi. Samuti kuulub kaebus osaliselt tagastamisele, mitte rahuldamata jätmisele. Selles osas tuleb halduskohtu otsus osaliselt tühistada.
50. Kaebuse üheks osaks on tuvastamisnõue, milles kaebaja palub tunnistada õigusvastaseks seoses tema veekannu väljastamise taotlusega inspektor-kontaktisiku poolt tehtud toimingud ja
51. veebruari
52. a otsus, millega keelduti veekannu väljastamisest. Samuti palub kaebaja mõista välja hüvitis talle tekitatud kahju eest.
53. Ringkonnakohus märgib, et üheselt selge pole see, mis on kaebaja põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks. Halduskohus ei ole sellele põhjalikumat tähelepanu pööranud. Võimalik on mõista kaebust nii, et ta on esitanud üksnes kohustamis- ja hüvitamisnõude ning nende nõuetega on hõlmatud ka esitatud tuvastamisnõue. Samas ei ole välistatud, et tuvastamisnõuet on kaebaja soovinud esitada siiski ka iseseisvana, st et see on mingil muul põhjusel vajalik tema õiguste kaitseks (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg 1). Selles olukorras ei pea ringkonnakohus apellatsioonimenetluses siiski vajalikuks kaebaja põhjendatud huvi täpsemalt välja selgitama hakata. Siinjuures arvestab ringkonnakohus menetlusökonoomia põhimõtet ja kaebaja senist käitumist kohtumenetluses ning eriti asjaolu, et kaebus jääb lõppkokkuvõttes niikuinii rahuldamata isegi juhul, kui kaebaja põhjendatud huvi eeldada. Ringkonnakohus põhjendab seda järgnevalt.
54. Halduskohtu otsusest on võimalik aru saada, et kohus pidas tuvastamisnõuet eraldi nõudeks (st et see pole kohustamis- ja hüvitamisnõudega hõlmatud), kuna ta analüüsis tuvastamisnõude põhjendatust sisuliselt ja asus seisukohale, et tuvastamisnõue tuleb rahuldamata jätta, kuna see ei annaks kaebajale mingisugust eelist. Ringkonnakohus märgib siinkohal kõigepealt, et nagu eelnevalt osundatud, ei ole halduskohus kindlaks teinud, mis on kaebaja põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks. Halduskohus arutles küll võimaliku eelise üle, mida kaebaja võiks saada, ent ei ole ometi tema põhjendatud huvi täpsemalt analüüsinud ega selgitanud, milles see seisneb. Samuti jääb arusaamatuks halduskohtu arutluskäik, milles ta põhjendas kaebajal põhjendatud huvi puudumist. Halduskohus põhjendas seda sisuliselt sellega, et kaebajale tehtavad rahalised maksed on suhteliselt väikesed ja samuti ei ole tagatud elektriseadme kasutamine eest vastavalt selleks kehtestatud korrale. Samuti viitas halduskohus sellele, et
55. a maist kuni otsuse tegemiseni polnud kaebaja arvele raha laekunud. 3 Ringkonnakohus märgib nende põhjenduste osas järgmist. Kui halduskohus leidis, et tuvastamiskaebus pole lubatav seetõttu, et ka tulevikus ei ole kaebajal raha elektriseadme kasutamisel elektri eest tasumiseks, siis see põhjendus pole ilmselgelt asjakohane. Küsimust, kas kaebajal saab tulevikus olema raha, ei ole võimalik ette ära otsustada ega rajada sellele kohtuotsust. Kui halduskohus pidas silmas seda, et kaebaja käitumine elektri eest tasumisel pole olnud nõuetekohane, siis ei saa ka sellele tugineda põhjendatud huvi välistamisel. Praeguses asjas ei olnud vaidlustatud
56. veebruari
57. a keelduvat otsust põhjendatud kaebaja varasema käitumisega elektri eest tasumisel, vaid sellega, et tal puudus kindla kuupäeva seisuga isikukontol raha. Seega ei saa väita, et kaebajale keeldutakse igal juhul tulevikus uuesti elektriseadme väljastamisest seetõttu, et tema varasem käitumine elektri eest tasumisel pole olnud nõuetekohane. Seetõttu pole halduskohtu põhjendus, miks kaebajal kaebeõigus tuvastamiskaebuse esitamiseks puudub, asjakohane.
58. Küll aga tuleneb alus tuvastamiskaebuse rahuldamata jätmiseks HKMS § 45 lg 2 ls-st 1, mis sätestab, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Erinevalt halduskohtust leiab ringkonnakohus, et kaebaja saanuks oma õigusi kaitsta tõhusamalt kohustamiskaebusega. Kaebaja eesmärgiks tuleb pidada veekannu kasutamist ning kõige tõhusamalt aitaks seda saavutada kohustamiskaebus. Kaebajal oli selline võimalus reaalselt olemas, kuna ta esitas veekannust keeldumise otsuse peale
59. märtsil 2014 vaide. Viru Vangla andis talle
60. aprillil 2014 10-päevase tähtaja vaides puuduste kõrvaldamiseks, kuna vaides ei olnud esitatud selgelt väljendatud taotlust (tl 22). Puuduste kõrvaldamise tähtaeg algas
61. aprillil 2014 ja lõppes
62. mail
63. Kuid puudusi vaides kaebaja ei kõrvaldanud, vaid koostas
64. aprillil 2014 juba tuvastamiskaebuse halduskohtusse, mistõttu tema vaie tagastati
65. mail 2014 (tl 24). Seega oli tuvastamiskaebuse esitamise hetkel kaebajal veel võimalik esitada oma õiguste kaitseks kohustamisvaie, mille rahuldamata jätmisel oleks ta saanud esitada kohustamiskaebuse kohtusse. Tuvastamiskaebuse esitamise hetkel jättis kaebaja seega kasutamata tõhusama vahendi oma õiguste kaitseks ning seega puudus kaebajal tuvastamiskaebuse esitamise hetkel kaebeõigus tuvastamiskaebuse esitamiseks. Seetõttu tuleb tuvastamiskaebus rahuldamata jätta kokkuvõttes ikkagi kaebeõiguse puudumise tõttu.
66. Samuti taotles kaebaja, et vahetataks välja tema inspektor-kontaktisik. Seda nõuet tuleb mõista kohustamisnõudena. Halduskohus jättis kaebuse selles osas rahuldamata põhjendusel, et kaebajal puudub subjektiivne õigus valida omale konkreetset inspektor-kontaktisikut. Iseenesest on see põhjendus õige, kuid halduskohus jättis tähelepanuta, et selle nõude osas ei olnud kaebaja läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust vastavalt VangS § 11 lg-le
67. Seetõttu kuulub selles osas halduskohtu otsus tühistamisele ning kaebus tuleb inspektorkontaktisiku asendamiseks kohustamise nõudes halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 151 lg 1 p 1 ja § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada.
68. Veel on kaebaja esitanud kahju hüvitamise nõude. Selles osas on kaebaja kohustusliku kohtueelse menetluse läbinud. Hüvitamisnõuet põhjendab kaebaja sellega, et veekannu puudumise tõttu ta külmetus ja haigestus. Halduskohus on leidnud, et veekannu väljastamisest keeldumine oli õigusvastane. Viru Vangla
69. veebruari
70. a otsuses põhjendati elektriseadme 4 väljastamisest keeldumist sellega, et kaebajal oli
71. veebruari
72. a seisuga isikukonto jääk 0 eurot. Kaebaja väidab, et tema arvele oli
73. või
74. jaanuaril kantud 18 eurot (tl 21). Halduskohus on osundanud, et pärast
75. veebruaril 2014 vangla kaupluse arve tasumist jäi kaebaja arvele 6.38 eurot. See summa on kaebaja kontoväljavõttel kajastatud kuni
76. veebruarini 2014, mil talt võeti tasu elektrienergia eest (tl 25). Seega on alusetu vastustaja poolt vaidlustatud otsuses võetud seisukoht, et
77. veebruari
78. a seisuga oli kaebajal K-raha andmetel vaba jääk 0 eurot. Nagu märgitud, pidi sel kuupäeval olema kaebaja isikukontol 6,38 eurot. Vastustaja on halduskohtus selgitanud küll, et „vaba raha kasutamise võimalusega kinnipeetava isikuarvel tuleb muuhulgas arvestada ka Viru Vangla kodukorra punktides 16.2 jj sätestatud raha broneerimise korraga“ (tl 40p), kuid ei ole lähemalt selgitanud, mida ta selle all silmas pidas. Vastustaja ei ole ka millegagi tõendanud, et
79. veebruari
80. a seisuga oli kaebaja isikukontol olnud summa broneeritud sellises ulatuses, et seda ei oleks saanud enam kasutada veekannu elektritarbimise eest tasumiseks. Kaebaja isikukontolt on kaupluses tasumise eest võetud järgmine summa – 5.02 eurot - maha alles
81. märtsil
82. Isegi kui eeldada, et see summa oli kaebaja kontol varem broneeritud, siis ei ole ka selle summa mahaarvamise korral kaebaja kontole jäänud summaks 0, nagu on väidetud vaidlusaluses
83. veebruari
84. a otsuses. Lisaks pole usutav, et see broneering kajastus kaebaja kontol juba
85. veebruaril 2014, kuna selle arve taha on sulgudesse märgitud kuupäevaks 24.-
86. märts 2014 (tl 25) ning ka kaebaja ise on oma vaides kinnitanud, et veebruaris ta poest midagi ei ostnud (tl 21). Apellatsioonimenetluses ei ole vastustaja pidanud vajalikuks oma seisukohta seoses väidetud broneeringuga täpsustada, vaid kordab üksnes halduskohtus juba öeldut. Ometigi oli kujunenud olukorras vastustajal tõendite esitamise kohustus oma seisukoha tõendamiseks. Eelnevat arvestades ei kinnita tõendid vastustaja seisukohta, et
87. veebruari
88. a seisuga oli kaebaja kontol vaba jääk 0 eurot. Seega oli kaebaja keeldumine veekannu väljastamisest iseenesest õigusvastane.
89. Eelnev ei tähenda aga, et hüvitamiskaebus kuuluks rahuldamisele. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, et kaebaja tervisekahju ei ole tõendatud. Kaebaja väitel kestis tema haigestumine või halb tervislik seisund jaanuari lõpust kuni veebruari alguseni
90. Samas nähtub asja materjalidest, et kaebaja oli jaanuaris (8., 15.,
91. ja
92. jaanuaril 2014) ning veebruaris (11.,
93. ja 26 veebruaril 2014) korduvalt pöördunud arsti või õe vastuvõtul, kurtes küll erinevate terviseprobleemide üle (peamiselt põlvevalu üle), kuid ükski neist ei olnud seotud külmetusega (tl 43p, tl 56-57). Seetõttu on asjakohatu kaebaja väide, et ta haigestus külmetusse ja ei pääsenud arsti vastuvõtule. Kaebaja oli arsti või meditsiinitöötaja vastuvõtul sel perioodil korduvalt. Kui kaebajal oleks tõepoolest olnud kaebusi külmetuse tõttu, siis nähtuks sellekohane sissekanne ka eelnimetatud dokumentidest. Seda arvestades ei saa paikapidavaks pidada ka kaebaja väidet, et valvurid ei kutsunud talle meditsiinitöötajat. Arvestades seda, millise tihedusega kaebaja tegelikult meditsiinitöötaja vastuvõtul käis, on ilmne, et isegi kui talle oleks mõnel päeval meditsiinitöötaja kutsumata jäetud, oleks ta järgmisel kohtumisel meditsiinitöötajaga saanud välja tuua ka kaebused seoses külmetumisega. Et kaebaja seda ei teinud, viitab sellele, et tegelikult tal külmetusest tingitud haigestumist ei olnud. Sellele, et kaebaja püüab külmetumist ja sellest tingitud terviseprobleeme võimendada, viitab ka see, et kaebuses väidab ta, et pärast külma tõttu arsti väljakutsumist süstiti talle palavikku alandavaid ja valu vaigistavaid süste Diclac ja Ketonal, kuna tal olid külmavärinad ja tugev peavalu (tl 5p). Kuid tegelikult nähtub arstitõendist, et neid süste tehti talle hoopis põlvevalu leevendamiseks (tl 57). Seega on kaebaja väidetud tervisekahju tekkimine tõendamata. Kahju hüvitamise kaebus tuleb seetõttu rahuldamata jätta. Kuna väidetud tervisekahju osas puuduvad igasugused tõendid, tuleb 5 lugeda, et kahju ei tekkinudki. See tähendab, et puudub alus ka vaidlustatud haldustegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks rahalise hüvitise asemel.
94. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata, kuid halduskohtu otsuse põhjendusi täiendatakse vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele. Samuti tühistatakse halduskohtu otsus osas, milles kohus lahendas inspektor-kontaktisiku asendamise nõuet sisuliselt. Selles osas jäetakse kaebus läbi vaatamata. Riigilõivu tasumisest oli kaebaja vabastatud. /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene