Obsah (6)

§ 121§ 48§ 62§ 41§ 37§ 45

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Agu Timmi, Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht 09.10.2015, Tartu Haldusasja number 3-15-1549 Haldusasi Aleksei Pokrase kaebus Viru Van

§ 121lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK A. Pokras esitas 23.02.2015 Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles taotles talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 17 500 eurot seoses sellega, et Viru Vangla ametnikud olid 22.02.2015 tema kambris ajanud dokumendid segamini, takistades tal

1. haldusasjas nr 3-14-51882 apellatsioonkaebuse tähtaegset esitamist ning keeldusid 23.02.2015 õigusvastaselt tema apellatsioonkaebuse vastuvõtmisest. Viru Vangla jättis 12.05.
2. a otsustusega nr 6-16/24-4 A. Pokrase 23.02.2015 esitatud kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Viru Vangla möönis 12.05.
3. a vastuses, et Viru Vangla ametnike tegevus 23.02.2015 apellatsioonkaebuse vastuvõtmisest keeldumisel ei olnud kooskõlas Viru Vangla kodukorraga ning vangla vabandas kinnipeetava ees. Kuna Tartu Ringkonnakohus ennistas 17.04.
4. a määrusega haldusasjas nr 3-14-51882 apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ja võttis apellatsioonkaebuse menetlusse, on Viru Vangla seisukohal, et vabandus on piisav hüvitis võimalike ebamugavuste eest, kuivõrd kinnipeetavale ei ole kahju tekkinud. Viru Vangla märkis 12.05.
5. a vastuses, et A. Pokrase 22.02.2015 esitatud kahju hüvitamise taotlus, millega kinnipeetav taotles mittevaralise kahju hüvitamist summas 2000 eurot seoses 22.02.2015 kambri läbiotsimise käigus kohtudokumentide segamise ajamise ja rikkumisega, oli Viru Vangla 05.05.
6. a vastusega nr 6-16/25-4 jäetud rahuldamata.
7. A. Pokras esitas 11.06.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla ametnike tegevus ja Viru Vangla 12.05.2015 vastus nr 6-16/24-4 ning hüvitada kaebajale tekitatud mittevaraline kahju summas 5000 eurot. Kaebuse kohaselt seisneb mittevaraline kahju kaebaja õiguste rikkumises, tema inimväärikuse alandamises ja au solvamises. Kaebaja leiab, et Viru Vangla ametnikud toimisid õigusvastaselt, kui keeldusid 23.02.2015 apellatsioonkaebust vastu võtmast, samuti olid vanglaametnikud takistanud kaebajal apellatsioonkaebuse kirjutamist ning jätsid ta sellega ilma edasikaebeõigusest.
8. Tartu Halduskohus tagastas 30.06.
9. a määrusega A. Pokrase kaebuse

§ 121lg 1 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu.

Kohus leidis, et 22.02.2015 kaebaja kambris toimunud läbiotsimine ning 23.02.2015 kaebaja ametiasutusele saadetava kirja vastuvõtmisest keeldumine võisid põhjustada kaebajale ebamugavust, pahameelt, üleelamisi ja muid sarnaseid tundeid, kuid tegemist ei saanud olla olukorraga, mida oleks võimalik pidada väärikuse süüliseks alandamiseks ning mis seetõttu saaks õigustada suure rahalise hüvitise määramist. Vastustaja on kaebaja ees vabandanud. Seetõttu on võimalik lugeda talle põhjustatud ebameeldivused hüvitatuks ning tema inimväärikuse alandamisega seotud rahalisel nõudel ei ole ilmselgelt mingit edulootust. Samuti on kaebaja nõue tema au solvamist puudutavas osas ilmselgelt perspektiivitu, kuna kohtule esitatud väidetest ja dokumentidest ei nähtu, et kaebuse põhjustanud tegevuse käigus oleks vanglateenistuse ametnikud soovinud kaebaja mainet kahjustada ja levitasid sel eesmärgil tema kohta halvustava tähendusega hinnanguid sisalduvat informatsiooni. Halduskohus leidis, et ka tuvastusnõude esitamine ei ole antud asjas lubatud, sest kaebaja on apellatsioonkaebuse vastuvõtmisel toimunud rikkumise omaks võtnud ning kinnitanud, et juhtis sellele ametnike tähelepanu. Sellises olukorras ei ole alust arvata, et järgmisel korral korratakse sama viga. Seega ei annaks vaidlustatud toimingu õigusvastasuse tuvastamine kaebajale mingisugust eelist. Kuna ringkonnakohus on kaebaja apellatsioonkaebuse menetlusse võtnud, ei ole apellatsioonkaebuse esitamisega kaasnenud raskused reaalselt mingeid kahjulikke tagajärgi kaasa toonud ning kaebajal on kõik võimalused, et oma õigusi ringkonnakohtus kaitsta.

1. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 2 2 Kaebaja esitas 13.07.2015 Tartu Halduskohtu 30.06.
2. a määruse peale määruskaebuse, milles palub halduskohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega võtta kaebus menetlusse või liita see haldusasjaga nr 3-15-1442, mittevaralise kahju hüvitise nõudeks kogusummana 13 000 eurot.
3. Kaebaja leiab määruskaebuses, et halduskohus on kaebuse tagastamisel rikkunud oluliselt menetlusnorme, võttes kaebajalt õiguse teostada kohtus oma õiguste kaitset. Kaebaja märgib, et tema sooviks on saada kompensatsiooni selle eest, et Viru Vangla ametnikud pidevalt rikuvad tema õigusi ja alandavad tema inimväärikust. Kaebaja eesmärgiks on jõuda välja Euroopa Inimõiguste Kohtuni. Kaebajat rahuldab ainult selline vangla poolt vabandamine, kui need konkreetsed valvurid, kes kambri läbiotsimisel dokumendid segamini ajasid, tema ees tunnistajate juuresolekul vabandavad. 10.02.2015 toimus kambri läbiotsimisel samasugune intsident, millega seoses toimub kohtumenetlus haldusasjas nr 3-15-
4. Kaebaja taotleb nende asjade liitmist ühte menetlusse, mittevaralise kahju hüvitise kogusummaga 13 000 eurot ja varalise kahju hüvitise summaga 25 eurot. Kui kohus keeldub asjade liitmisest, taotleb kaebaja haldusasja nr 3-15-1442 materjalide antud asja juurde tõenditena võtmist. Vastustaja palub vastuses määruskaebusele jätta see rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30.06.
5. a määrus muutmata. Vastustaja on seisukohal, et halduskohus on õigesti leidnud, et kaebus on hüvitamisnõude osas ilmselgelt perspektiivitu ning tuvastamisnõude osas lubamatu.
6. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Kaebaja taotluse, liita käesolev haldusasi haldusasjaga nr 3-15-1442, jätab ringkonnakohus läbi vaatamata, sest antud olukorras puudub kohtul seadusest tulenev eeldus ja alus sellise taotluse sisuliseks lahendamiseks. Nimelt peab

§ 48

lg 1 kohaselt kaebuste liitmisel ühte menetlusse olema tegemist sama kohtu menetluses olevate asjadega. Seega peab liidetavates kohtuasjades olema tegemist kaebustega, mis on menetlusse võetud ning tegemist peab olema sama kohtuga, mis liidetavaid asju menetleb. Kohtute infosüsteemi kohaselt on Tartu Halduskohus haldusasjas nr 3-15-1442 kaebuse 15.07.

1. a määrusega menetlusse võtnud. Käesolevas haldusasjas ei ole kaebust menetlusse võetud, vaid halduskohus on selle 30.06.
2. a määrusega tagastanud. Tartu Ringkonnakohus lahendab käesoleval juhul Tartu Halduskohtu 30.06.
3. a määruse peale esitatud määruskaebust. Seega ei ole täidetud

§ 48lg-s 1 sätestatud kaebuste liitmise eeldused.

7. Kaebaja taotluse võtta haldusasja nr 3-15-1442 materjalid antud asja juurde tõenditena, jätab ringkonnakohus eeltoodust tulenevalt rahuldamata ja märgib täiendavalt, et

§ 62

lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi või korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Ringkonnakohus leiab, et haldusasja nr 3-15-1442 materjalidel ei ole käesolevas asjas määruskaebuse lahendamisel tähtsust. Kohtute infosüsteemi kohaselt on kaebaja haldusasjas nr 3-15-1442 vaidlustanud Viru Vangla 05.05.

1. a otsustust nr 6-16/17-4, nr 6-16/25-4, millega jäeti rahuldamata tema poolt vanglale 10.02.2015 ja 22.02.2015 esitatud kahju hüvitamise taotlused. Kaebaja 22.02.2015 vanglale esitatud kahju hüvitamise taotlusest nähtub, et kaebaja on selles muuhulgas vaidlustanud vanglaametnike poolt 22.02.2015 kella 17.30 paiku teostatud kambri läbiotsimist. Käesolevas asjas on kaebaja vaidlustanud 22.02.2015 kella 20.15 ajal vanglaametnike poolt tema kambris dokumentide segamini ajamist ning 23.02.2015 apellatsioonkaebuse vastu võtmata jätmist. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas kaebuse tagastamise peale esitatud määruskaebuse lahendamisel ei oma
2. 3 3 haldusasja nr 3-15-1442 materjalid tähtsust. Kaebaja määruskaebuses esitatud väide, et haldusasja nr 3-15-1442 materjalid tõendavad vanglaametnike õigusvastase tegevuse regulaarset iseloomu kaebaja suhtes, ei anna samuti alust jõuda järeldusele, et nimetatud dokumentidel on käesoleva määruskaebuse lahendamisel tähtsust.

§ 41

lg-te 1 ja 2 kohaselt saab kohus võtta seisukoha ainult konkreetses asjas esitatud asjaolude suhtes. Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust Tartu Halduskohtu 30.06.

1. a määruse tühistamiseks.
3. Tartu Halduskohus tagastas vaidlustatud määrusega kaebuse põhjendusega, et 22.02.2015 vanglaametnike poolt kambri läbiotsimine ning 23.02.2015 temalt ametiasutusele mõeldud kirja vastu võtmata jätmisel ei saa olla tegemist niisuguse olukorraga, mida oleks võimalik pidada kaebaja väärikuse süüliseks alandamiseks ning mis saaks seetõttu õigustada suure rahalise hüvitise määramist. Halduskohus asus seisukohale, et kuna kaebaja ees on vabandatud, on võimalik lugeda talle põhjustatud ebameeldivused hüvitatuks ning tema inimväärikuse alandamisega seotud rahalisel nõudel ei ole ilmselgelt mingit edulootust. Samuti hindas halduskohus ka kaebaja nõude tema au solvamist puutuvas osas ilmselgelt perspektiivituks. Tuvastamisnõude osas leidis halduskohus, et puudub alus arvata, et vangla võiks tulevikus sama viga korrata ning seetõttu ei annaks vaidlustatud toimingu õigusvastasuse tuvastamine kaebajale mingit eelist. Kuna ringkonnakohus on kaebaja apellatsioonkaebuse haldusasjas nr 3-14-51882 17.04.
4. a määrusega menetlusse võtnud, ei ole vangla tegevusega kaebajale kahjulikke tagajärgi kaasnenud.
5. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on kaebuse tagastanud

§ 121

lg 2 p 1 alusel põhjendatult.

§ 121

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada määrusega kaebuse selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Kaebeõiguse puhul tuleb kontrollida isiku õiguste rikkumise võimalikkust (E. Vene. §

1. Kaebeõigus. - K. Merusk, I. Pilving. Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2013, lk 179). Halduskohtule esitatud kaebuse kohaselt vaidlustab kaebaja Viru Vangla ametnike tegevust osas, mille peale ta esitas 23.02.2015 Viru Vanglale kahjunõude ning palub tunnistada Viru Vangla ametnike tegevus ning Viru Vangla vastus tema kahjunõudele õigusvastaseks ning mõista talle välja mittevaralise kahju hüvitis summas 5000 eurot. Kaebaja on 23.02.2015 Viru Vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses nõudnud, et tunnistataks õigusvastaseks Viru Vangla ametnike tegevus seoses 22.02.2015 õhtul kella 20.15 ajal kambris tema kohtudokumentide segamini ajamisega ja 23.02.2015 temalt apellatsioonkaebuse vastu võtmata jätmisega ning hüvitataks talle tekitatud mittevaraline kahju summas 17 500 eurot. Kaebuse kohaselt takistasid vanglaametnikud tal haldusasjas nr 3-14-51882 apellatsioonkaebuse koostamist ning 23.02.2015 apellatsioonkaebuse vastu võtmata jätmisega jätsid ta ilma võimalusest kaitsta oma õigusi ringkonnakohtus. Kaebaja leiab, et talle tekitatud mittevaraline kahju seisneb tema õiguste rikkumises, inimväärikuse alandamises ja au solvamises.
2. Seega on kaebaja esitanud hüvitamiskaebuse

§ 37lg 2 p 4 mõttes, nõudes mittevaralise kahju hüvitamist.

Riigikohtu praktika kohaselt tuleb mittevaralise kahju 4 4 hüvitamise nõude puhul kontrollida, kas kahju hüvitamise taotlusest nähtub selle alus ehk vangla tegevus, mis väidetavalt kahju tekitas, ja kahjunõude ese ehk faktilised tagajärjed, mida isik käsitab kahjuna, samuti see, milliseid õigushüvesid kaebaja hinnangul kahjustati (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 20.06.

1. a määrus asjas nr 3-3-1-34-13, p 13). Antud juhul väidab kaebaja kaebuses, et vanglaametnike poolt tema kambris kohtudokumentide segamini ajamisega ning apellatsioonkaebuse vastu võtmata jätmisega jäi ta haldusasjas nr 314-51882 ilma oma edasikaebeõigusest, sest 23.02.2015 oli nimetatud haldusasjas apellatsioonkaebuse esitamise tähtpäev. Samas märgib ta kaebuses, et ringkonnakohus võttis tema apellatsioonkaebuse menetlusse. Kohtute infosüsteemi kohaselt on Tartu Ringkonnakohus 17.04.
2. a määrusega haldusasjas nr 3-14-51882 kaebaja apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse rahuldanud ning kaebaja apellatsioonkaebuse menetlusse võtnud. Seega on ebaõige käesolevas asjas kaebaja esitatud väide, et Viru Vangla ametnike tegevuse tõttu jäi ta haldusasjas nr 3-14-51882 oma edasikaebeõigusest ilma.
3. Kaebuse kohaselt seisneb kaebaja arvates talle Viru Vangla poolt tekitatud mittevaraline kahju tema õiguste rikkumises, inimväärikuse alandamises ja au solvamises. RVastS § 7 lg 1 ja § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju hüvitamist, kui avaliku võimu kandja on õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes süüliselt rikkunud tema õigusi väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Seega RVastS § 9 lg 1 kohaselt ei saa ainuüksi isiku õiguste rikkumine olla mittevaralise kahju hüvitise nõudmise aluseks. RVastS § 9 lg 1 kohaselt on võimalik mittevaralise kahju rahalist hüvitamist nõuda üksnes selles normis ammendavalt loetletud õigushüvede rikkumise korral. Kaebaja on märkinud, et vangla tegevusega alandati tema inimväärikust ja teotati au. Inimväärikuse alandamiseks ei kvalifitseeru mitte igasugused õiguste rikkumised. Riigikohtu praktika kohaselt saab inimväärikust alandavaks RVastS § 9 lg 1 mõttes pidada isiku selliseid kannatusi, mis ületavad kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 15.03.
4. a otsus asjas nr 3-3-1-93-09, p 11 ja 19.06.
5. a otsus asjas nr 3-3-1-18-12, p 25). Seega peavad õiguste rikkumised olema teatud intensiivsusega, et kvalifitseeruda inimväärikuse alandamiseks..
6. Käesolevas asjas ei saa kaebuses ega vanglale esitatud kahjunõudes välja toodud asjaolude alusel jõuda järeldusele, et vanglaametnike tegevuse tulemusena oleks kaebajale saanud tekkida mittevaralist kahju inimväärikuse alandamise tõttu. Kaebuse kohaselt tuli kaebajal vanglaametnike tegevuse tõttu 22.02.2015 õhtul peaaegu kaks tundi korrastada dokumente ning 23.02.2015 vanglaametnike poolt apellatsioonkaebuse vastu võtmata jätmise tõttu esitada hiljem ringkonnakohtule taotlus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Ringkonnakohtu arvates ei saaks isegi juhul, kui vanglaametnike vaidlustatud tegevus osutuks õigusvastaseks, pidada vangla tegevust selliseks, millega oleks kaebaja inimväärikust alandatud. Samuti puudub kaebuses välja toodud asjaolude alusel võimalus jõuda järeldusele, et vangla tegevusega on teotatud kaebaja au või head nime.
7. Hüvitamiskaebuse nõudeks on hüvitise väljamõistmine kaebuses näidatud kahju eest (I. Pilving. §
8. Vaidluse ese. - K. Merusk, I. Pilving. Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2013, lk 173). Seega peab kohus kaebusele hinnangu andmisel juhinduma kaebaja poolt kaebuses välja toodud kahjust. Kuna käesolevas asjas kaebuses esitatud asjaolude alusel ei ole kaebajale saanud tekkida vangla poolt kaebaja 5 5 väärikuse alandamise või au ja hea nime teotamisega mittevaralist kahju, nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Ka Euroopa Inimõiguste Kohus annab juba kaebuse menetlusse võtmise otsustamisel hinnangu, kas kaebaja esitatud väidete põhjal on kaebuses esitatud väidetav õiguste rikkumine tõenäoline, ning kui ta leiab, et kaebaja õigusi ei ole ilmselgelt rikutud, tunnistab ta kaebuse vastuvõetamatuks ning jätab läbi vaatamata (vt nt EIK 29.05.
9. a otsus asjas Julin vs Eesti (kaebused nr 16563/08, 40841/08, 8192/10 ja 18656/10), p-d 185-193). Riigikohus on ka haldusasjas nr 3-3-1-26-14

§ 121

lg 2 p 1 alusel kaebuse tagastamise peale esitatud määruskaebuse lahendamisel andnud hinnangu vaidlustatud vangla toimingu õiguspärasusele.

1. Kaebuse aluseks olev haldusorgani tegevuse väidetav õigusvastasus ning kahju tekitamine on mõlemad RVastS § 7 lg-s 1 sätestatud kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldused. Mittevaralise kahju puhul on lisaks veel ka RVastS § 9 lg-st 1 tulenevad lisatingimused. Riigikohtu praktika kohaselt on kohtul kohustus kohtuasja menetleda juba siis, kui ta möönab kaebaja õiguste rikkumise võimalikkust kaebuses toodud asjaoludel (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 15.05.
2. a määrus asjas nr 3-3-1-9-08, p 15). Ringkonnakohus leiab, et kui kaebaja on esitanud hüvitamiskaebuse, millega nõuab mittevaralise kahju hüvitamist, siis võib kohus kaebuse menetlusse võtmise otsustamisel anda hinnangu kaebajale kaebuses esitatud asjaolude alusel mittevaralise kahju tekkimise võimalikkuse kohta, kuna see on lisaks õiguste rikkumisele samuti hüvitamiskaebuse rahuldamise eelduseks. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesolevas asjas on ilma kahtlusteta selge, et kaebuses kirjeldatud asjaolude alusel ei saanud kaebajale tekkida mittevaralist kahju inimväärikuse alandamise ega au ja hea nime teotamisega. Seega on halduskohus

§ 121

lg 2 p 1 alusel õigesti kaebaja hüvitamiskaebuse tagastanud kui ilmselgelt perspektiivitu. 17.

§ 121lg-s 2 sätestatud alustel kaebuse tagastamisel on kohtul diskretsiooniruum.

Riigikohtu praktika kohaselt tuleb nimetatud sätte alusel kaebuse tagastamist hoolikalt põhjendada (Riigikohtu halduskolleegiumi 21.05.2014 määrus asjas nr 3-3-1-26-14, p 9). Ringkonnakohus leiab, et halduskohus ei ole vaidlustatud määruses põhjendamiskohustust rikkunud. 18. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebajal puudub

§ 45lg 2 kohaselt käesolevas asjas kaebeõigus ka tuvastamiskaebuse esitamiseks.

Ringkonnakohus märgib, et kuna kaebaja on samade vangla toimingute osas esitanud ka hüvitamiskaebuse, mis on kohtu hinnangul ilmselgelt perspektiivitu, siis ei ole

§ 45lg 2 kohaselt lubatud ka tuvastamiskaebuse esitamine.

1. Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30.06.
2. a määrus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel Agu Timmi Maili Lokk 6 6