3-15-2245/17

MÄÄR US Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Agu Timmi, Einar Vene

1. detsember 2015, Tartu 3-15-2245 Remo Ainsari kaebus Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks ja Tartu Vanglalt kahju hüvitamise nõudes Tartu Halduskohtu
2. novembri
3. a määrus Remo Ainsari määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Remo Ainsar Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
4. novembri
5. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse resolutsiooni peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. septembril 2015 saabus Tartu Halduskohtusse kaebaja kaebus Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks ja Tartu Vanglalt kahju hüvitamise nõudes ning koos kaebusega menetlusabi taotlus kaebuse esitamisel täielikult riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
8. Tartu Halduskohtu
9. novembri
10. a määrusega jäeti kaebaja taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks rahuldamata. Halduskohus põhjendas, et kuigi halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 112 lg 1 p 1 alusel on kaebajale tema maksejõuetuse tõttu menetlusabi andmine lubatud, ei ole kaebajale menetlusabi andmine põhjendatud, kuna kaebuse edulootused on vähesed. Halduskohtu hinnangul ei ole tõenäoline, et jalutuboksis, kus eelnevalt on suitsetatud, kuid mis on ülevalt poolt avatud selliselt, et värske õhu juurdevool on tagatud, saaks tekkida isikule sellist tervisekahju, mis kuuluks riigivastutuse seaduse alusel hüvitamisele. Halduskohus leidis, et kaebaja ei viibinud jalutusboksis koos isikuga, kes oleks samal ajal suitsetanud ning võimalikest maha jäänud suitsukonidest tulenev hais ei saa olla nii intensiivne, et tekitaks tervisekahju. Samuti ei pidanud halduskohus usutavaks, et tõsiste tervisehädade korral, mis annaks aluse ka hüvitise väljamõistmiseks, jätaksid vanglaametnikud meediku välja kutsumata. Samuti pidas halduskohus tõenäoliseks, et kaebaja terviseprobleemid olid tingitud kas kaebaja allergiast õietolmu vastu või sellest, et kaebaja käesoleva aasta mais-juunis nälgis. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
12. novembril 2015 esitas kaebaja määruskaebuse, milles kaebas
13. novembri
14. a määruse peale ning palus ringkonnakohtul teha uus määrus, millega vabastada ta riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel. Kaebaja leidis, et halduskohus on oluliselt rikkunud menetlusnormi. Lisaks pidas kaebaja võimalikuks, et ametnik jättis talle meediku kutsumata põhjusel, et ametnikul oli huvide konflikt, kuna kui meedik oleks kaebajal tervisekahjustuse tuvastanud, oleks olnud ilmne, et ametnik käitus valesti, kui ei võimaldanud kaebajal halva enesetunde tõttu jalutust katkestada. Kaebaja tõi ka välja, et õietolmu allergia põhjustab tal ninakinnisust ja nohu, mitte oksendamist. Lisaks asus kaebaja sisukohale, et tema terviseprobleemid ei saanud olla põhjustatud nälgimisest, kuna nälgimine ja jalutuskäikudel toiminud intsidendid ei toimunud ühel ajal ning kaebaja nälgis vaid 5 päeva. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
15. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.
16. Tartu Halduskohus on õigesti lähtunud halduskohtumenetluses kehtivatest menetlusosalisele menetlusabi andmise reeglitest. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Seega HKMS § 111 lg-st 1 tulenevalt välistavad haldusasjas menetlusabi andmise riigilõivu tasumiseks nii füüsilise isiku võime riigilõivu tasuda kui ka kaebusel puuduvad eduväljavaated. Kui kohus peab kaebuse edulootusi väheseks, siis vaatamata menetlusabi taotleja majanduslikule seisundile, mis ei võimalda menetluskulusid tasuda, isikule menetlusabi ei anta. Ka on kohtupraktikas sedastatud, et riigilõivu eesmärgiks on muu hulgas vähendada pahatahtlike ja põhjendamatute kaebuste esitamist ning tagada selle kaudu kohtusüsteemi tõhus toimimine, mistõttu kaebuse perspektiivi hindamine ja riigilõivust vabastamise taotluse lahendamisel sellega arvestamine on põhjendatud ja vajalik (Riigikohtu 04.05.
17. a määrus nr 3311111, p 11). Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega kaebuse eduväljavaadete osas ega pea vajalikuks neid korrata. Kaebuses viidatud asjaoludel on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Seega on halduskohus õigesti leidnud, et puudus alus kaebaja riigilõivust vabastamiseks. Ringkonnakohus leiab, et ka määruskaebuses esitatud põhjendused ei anna alust halduskohtu määruse muutmiseks.
19. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
20. novembri
21. a määruse muutmata. 2 2 /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene