3-14-50596/32

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Agu Timmi, Tiina Pappel 05.11.2015, Tartu 3-14-50596 Guntars Kaziksi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti vastu 17.02.2012, 30.11.2012, 07.12.2012, 05.11.2013, 06.11.2013, 07.11.2013, 11.11.2013, 12.11.2013, 13.11.2013, 19.11.2013 ja 26.02.2014 saatmisel tekitatud mittevaralise kahju 3000 euro hüvitamise nõudes Tartu Halduskohtu 03.02.

1. a otsus Guntars Kaziksi apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Guntars Kaziks Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet Esindaja Triin Randoja RESOLUTSIOON
2. Tagastada Guntars Kaziksile apellatsioonkaebuse lisad.
3. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 03.02.
4. a otsus muutmata.
5. Jätta Guntars Kaziksi menetluskulud (riigilõiv) apellatsiooniastmes Eesti Vabariigi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 07.12.2015 (k.a) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Guntars Kaziks esitas 22.04.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta taotleb mittevaralise kahju hüvitamist summas 3000 eurot ebainimlikes, alandavates ja ebaturvalistes tingimustes transportimise eest: - 17.02.2012 ja 30.11.2012 Tartu Vanglast Lõuna Prefektuuri Tartu osakonda ning tagasi vanglasse; - 07.12.2012 Tartu Vanglast Lõuna Prefektuuri Tartu arestimajja ning tagasi vanglasse; - 05.11.2013, 06.11.2013, 07.11.2013, 11.11.2013, 12.11.2013, 13.11.2013, 19.11.2013 Tartu Vanglast Tartu Maakohtu Tartu kohtumajja ning tagasi vanglasse; - 26.02.2014 Tartu Vanglast Tartu kohtumajja ning tagasi vanglasse. Kaebaja väitel oli tema isiklik ruum etapeerimistel alla 0,8 m 2, mis on tulenevalt Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) lahenditest (08.01.
7. a lahend Retunscaia vs Rumeenia nr 25251/04) Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 3 rikkumine ja seda sõltumata reisi kestusest. Lisaks märkis G. Kaziks, et saatmismasina ümberehitamise käigus on turvavarustus seadusevastaselt eemaldatud ning turvavöö puudumine seab ohtu transporditava isiku turvalisuse ja elu, millega rikutakse tema õigusi. Kaebaja selgitas, et kuivõrd teda viiakse väljapoole vanglat liiklusesse, siis tuleb teda kohelda võrdselt teiste liiklejatega ja tagada talle turvavarustus. Lisaks rikutakse kaebaja väitel ohutusnõudeid sellega, et transporditavaid hoitakse lukustatud metallist kambris, kuna avarii korral ei ole võimalik transporditaval masinast välja pääseda.
8. PPA esitas 19.05.2014 vastuse kaebusele, milles palub jätta G. Kaziksi kaebus rahuldamata. 2.
9. PPA väitel ei nähtu kaebusest, mil moel on vastustaja alandanud kaebaja väärikust, kahjustanud tema tervist või rikkunud mõnda muud riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg-s 1 nimetatud õigust. Samuti ei nähtu kaebusest, et kaebaja oleks PPA tegevuse tõttu talunud füüsilist või hingelist valu või kannatusi. Vastustaja märkis, et ühest näiliselt sarnastel asjaoludel kahju hüvitamist käsitlevast kohtuotsusest teada saamine, samuti teoreetiline oht sattuda liiklusavariisse ei tõenda kaebajale kahju tekitamist ega ole aluseks kahjuhüvitise väljamõistmisele. 2.
10. PPA väitel ei nähtu kaebusest, millise suurusega üksikkambris kaebajat transporditi. PPA Lõuna prefektuuri käsutuses olevate saateautode kambrite suurused on erinevad, kuid väikseima kambri laius on ca 60 cm ja pikkus 85 cm. PPA märkis, et vastustaja on kaebajat transportinud Tartu Vanglast Tartu arestimajja ja Tartu kohtumajja ning tagasi. Sõit nimetatud marsruutidel kestab hinnanguliselt mitte rohkem kui 10 minutit. PPA ei pidanud tõenäoliseks, et niivõrd lühikesed sõidud saateauto kinnipidamiskambrites pikkusega 85 cm ning laiusega 60 cm võisid alandada kaebaja väärikust või põhjustada temale mingisugust valu või kannatusi. Vastustaja selgitas, et ühel tavareisijal ei ole rohkem ruumi ka tavalises sõiduautos, bussis, lennukis või muus taolises transpordivahendis, millega reisides võib sõit kesta tunde. PPA hinnangul ei ole põhjendatud, et kinnipeetava transportimisel peaksid nõuded tema isikliku ruumi suurusele transpordivahendis vastama kõrgemale standardile kui vabaduses viibivate tavareisijate puhul. 2.
11. PPA märkis, et vastavalt liiklusseaduse (LS) § 30 lg-le 1 peab sõidukis, millel on turvavööd, olema sõitja sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud. Seega tuleb turvavöö kinnitada vaid sõidukites, mille turvavarustusse turvavöö kuulub. Kinnipeetavate saateautode kambrites turvavööd puuduvad. Lisaks märkis vastustaja, et saateauto kambrid peavad olema lukustatud kinnipeetavast lähtuda võivate julgeolekuriskide, sh põgenemisohu vältimiseks. Potentsiaalne oht sattuda liiklusõnnetusse eksisteerib kõikide liikluses osalejate puhul, aga sellise ohu realiseerumise võimalikkus ei õigusta kinnipeetavate transportimisel julgeolekuriskide maandamiseks võetavate meetmete leevendamist. PPA hinnangul ei selgu kaebusest, et saateautos viibides oleks kaebajat turvavöö puudumise või kambrisse lukustamise tõttu ähvardanud mingisugune reaalne oht ning teoreetiline võimalus sattuda liikluses avariisse ei ole alus kahjuhüvitise väljamõistmiseks. 2.
12. PPA hinnangul ei ole kaebuse lahendamisel kohane tugineda EIK otsusele Retunscaia vs Rumeenia, kuna nimetatud otsusega mõisteti kaebajale hüvitis kahju tekitamise eest oluliselt teistsugustel asjaoludel.
13. 10.06.2014 esitatud vastuse täpsustuses märkis vastustaja, et PPA Lõuna prefektuur ei fikseeri kinnipeetava saatmiskorraldusel sõidukit, millega kinnipeetavat konvoeeritakse. Täpsustuse esitamise seisuga kasutas PPA Lõuna prefektuur saateautodena kahte sõidukit: Mercedes-Benz 901 Sprinter 2121 D ja Volkswagen 2EKE2 Crafter. Esimene neist on olnud Lõuna prefektuuri kasutuses kõikidel kaebaja nimetatud kuupäevadel. Kuivõrd MercedesBenzi kinnipidamisruumi suuruse kohta joonised vm dokumentaalsed tõendid puuduvad, siis teostasid PPA ametnikud kambris mõõtmise. Nimetatud sõiduki kambri pindala suuruseks mõõdeti 200 cm x 86 cm. Vastustaja lisas, et sõidukis on kaks ühesuurust kambrit. Volkswagen Crafteri ühekohalise kinnipidamisruumi pindala suuruseks on 75 cm x 75 cm. Vastustaja lisas, et Volkswagen Crafteri võttis PPA kasutusele
14. a mais. Kuni selle ajani oli nimetatud sõiduki eelkäijana PPA käsutuses Volkswagen Kasten LT registreerimisnumbriga 974 MGA. Kuivõrd nimetatud sõiduki osas pole PPA riigihanget korraldanud, siis puudusid vastustajal selle kohta tehnilised andmed.
15. Tartu Halduskohus jättis 03.02.
16. a otsusega G. Kaziksi kaebuse rahuldamata. Otsuse põhjendused: 2 4.
17. Tartu Vangla ja Tartu kohtumaja vahemaa on Delfi kaardirakenduse andmete kohaselt 4,40 km ja vahemaa läbimiseks kulub autoga 7 minutit. Tartu Vangla ja Tartu arestimaja vahemaa on sama kaardirakenduse kohaselt 4,83 km ja vahemaa läbimiseks kulub 6 minutit. Eeltoodust tulenevalt on eluliselt mitteusutav kaebaja väide saatmise käigus inimväärikuse alandamise võimalikkusest ainuüksi saatmiste marsruutide lühiduse motiivil. 4.
18. Saatmine on asjas kogutud tõendite kohaselt toimunud alarmsõidukitega. Sellest tulenevalt on eluliselt mitteusutavad kaebaja väited ohutusnõuete eiramisest saatmisel ainuüksi sel motiivil, et alarmsõidukite puhul on reisijate ohutuse tagamise taset tavapärase turvavarustuse kõrval/asemel kõrgendatud alarmsõidukile ainuomaste tehniliste vahenditega, nagu alarmsõidukitele ainuomase heli- ja valgussignaali kasutamise võimalus. Selliste tehniliste vahendite kasutamine redutseerib ohu reisijate tervisele ja elule sõidukite linnakiirusel liikumisel praktiliselt nullini, kuna juhil on võimalus ohtu märgates lülitada sisse alarmsõiduki heli- ja valgussignaal. See omakorda kompenseerib turvavööde puudumisest tingitud võimaliku abstraktse ohu. 4.
19. Ebaõige on kaebaja seisukoht, et kaebaja saatmisel on rikutud ohutusnõudeid ja kaebaja inimväärikust. Kohtule ei ole teada õigustloovaid akte, millest tuleneksid kaebajale subjektiivsed õigused, mille rikkumises on kaebaja esitanud vastustajale õigusliku etteheite seoses väidetava turvanõuete rikkumisega. LS § 30 lg 1 kohaselt peab sõitja olema sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud üksnes sõidukites, millel on turvavöö. Kuna vastustaja kasutatud sõidukid on läbinud kohustusliku tehnoülevaatuse, ei rakendu vaidlusele ja kaebajale reisijana ka LS § 30 lg 1 tulenev kohustus turvavöö nõuetekohaseks kinnitamiseks. Vastustaja on tõendanud, et kaebaja transportimisel kasutatud saatebussid olid läbinud tehnoülevaatuse. Kuivõrd puudub igasugune alus kahelda vastustaja poolt osundatud ja tõendatud faktilises asjaolus, siis loeb kohus üldteada olevaks asjaolu, et riigihanke käigus soetatud ja seega Eestis esmaselt registreeritud reisijate veoks mõeldud transpordivahendid, mis peavad mh vastama alarmsõiduki nõuetele, vastavad tehnilistelt tingimustelt kõigile siseriiklikele ja EL õigusaktide normidele. Alarmsõidukite reisijate ohutuses kahtlemine on ainuüksi eelpool nimetatud motiivil välistatud. 4.
20. Kehtivast vangistusõigusest ei tulene selgeid nõudeid saatebussi tingimustele. Käesoleval juhul on ohutusnõuetega arvestatud riigihanke korraldamise käigus, mis on vastustaja poolt tõendatud konvoibussi tehnilise kirjeldusega. Täpsema regulatsiooni puudumisel tuleb kinnipeetavate saatmisel lähtuda vangistusseaduse (VangS) § 41 lõikes 1 sätestatud põhimõttest, mille kohaselt koheldakse kinnipeetavat viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega. Kinnipeetava saatmine saatebussiga on vangistusega paratamatult kaasnev ebameeldivus, kuna esineb palju objektiivseid põhjusi, miks kinnipeetavat tuleb ühest vanglast või asukohast teise toimetada. On ilmselge, et maanteetransport on kinnipeetava saatmiseks ühe linna piires ainuvõimalik transpordivahendiliik. Samuti on ilmselge, et saatmise käigus peavad olema tagatud olulisemad vangistuse täideviimise põhimõtted ulatuses, mis on saatebussi puhul mõeldav ehk kinnipeetava üle peab olema võimalik teostada järelevalvet, peab olema võimalik järgida eraldihoidmise printsiipi jne. Tõendamata ja paljasõnaline on kaebaja väide, et 6-7 minutiliste saatmiste käigus saadi alandada vähese ruumi motiivil tema inimväärikust ja võidi ohtu seada tema turvalisus. 4.
21. Kuigi kehtivas õiguses ei ole sätestatud miinimumnõudeid põrandapinnale saatebussis, saab asuda seisukohale, et kui saatebussis on istekohale samas suurusjärgus ruumi nagu ühistranspordis kasutatavas reisibussis minimaalselt kohustuslik, ei saa saatebussi tingimused vastavas osas mingil juhul rikkuda kinnipeetava õigusi. Saatebussi kambrid on piisavalt laiad, kuna ühele istujale mõeldud ruumi on nii ühe- kui neljakohalises kambris üle 400 mm. Kuna kaebuse väited ei tulene kaebaja poolsetest mõõtmistest, vaid on esitatud tagantjärgi hinnanguliselt, siis loeb kohus vastustaja andmetel tuvastatuks, et kaebajale on olnud tagatud 3 saatebussi kambris pindala, mis on võrreldav Euroopa Liidu direktiiviga reisibussis minimaalselt nõutud ruumiga, ei saa sellises kambris saatmine põhjustada kaebajale iseenesest rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis kinnipidamisega paratamatult kaasnevad. 4.
22. Kuigi Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa Komitee (CPT) on teinud Leedule etteheiteid 0,4 m² suuruse üksikkambri kasutamise eest kinnipeetavate saatmisel ning EIK on sellele ka 25.10.
23. a otsuses asjas Yakovenko vs Ukraina nr 15825/06 viidanud, võib kohus EIK 19.07.
24. a otsuse nr 36898/03 asjas Trepashkin vs Venemaa kohaselt CPT standardeid arvesse võtta, kuid need ei saa olla otsustava kaaluga. EIK mitmetes otsustes, sh asjas Yakovenko vs Ukraina oli tegemist olukorraga, kus saateautodes ja raudteevagunites saatmisel viibis suur hulk kinnipeetavaid ühiste pinkidega kambrites ning kus oli kinnipeetava kohta 0,3-0,4 m² ruumi. Seega ei tulene EIKi praktikast viidet sellele, et kaebajale osaks saanud ruumi saatebussis tuleks pidada inimväärikust alandavaks. Leedu kaasuse seisukohad ei ole vahetult kohaldatavad käesolevale vaidlusele erinevate faktiliste asjaolude tõttu. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
25. G. Kaziks esitas 19.02.2015 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 03.02.
26. a otsus ja teha uus otsus, millega tema kaebus rahuldada täies ulatuses. Kaebaja märkis, et EIÕK art 3 õiguste tagamisel ei ole võimalik teha erandeid lähtudes sellest, kas isik on vabaduses või tegemist on kinnipeetavaga. Kaebaja väitel on just kinnipeetaval suurem oht langeda ebainimliku või alandava kohtlemise ohvriks. Kaebaja hinnangul on halduskohtu seisukoht asjakohatu, et kaebaja etapeerimine 0,51 m 2 suuruses boksis ei valmistanud talle selle lühiduse tõttu kannatusi. Nimelt heidab kaebaja vastustajale ette ebainimlikes tingimustes etapeerimist, mitte kannatuste tekitamist. Kaebaja väitel etapeeriti teda kõikidel kordadel transpordivahendi üksikkambris, mille mõõtudeks on vastustaja välja toonud 75 cm x 75 cm, mis teeb boksi suuruseks 0,51 m
27. See on tunduvalt väiksem isiklik ruum, kui EIK ja CPT inimlikuks peavad. Kaebaja märkis, et CPT poolt kehtestatud õigusaktidel, seisukohtadel, suunitlustel ja soovitustel on tulenevalt PS § 123 lg-st 2 prioriteet Eesti seaduste või muude aktide ees. Seega ei saa halduskohus eirata CPT aruannetes välja toodud seisukohti otsuse tegemisel. G. Kaziks leidis, et halduskohus ei ole asitõendeid hinnates ning otsust tehes jäänud erapooletuks, vaid on asunud kaitsma riigiasutust ning otsinud välja riigiasutuse õigusrikkumiste kaitsmiseks vajalikud asjaolud. Sellega rikkus halduskohus PS §dest 11, 13, 14 ja 15 tulenevaid põhiõigusi.
28. PPA esitas 25.03.2015 vastuse apellatsioonkaebusele, milles palub jätta G. Kaziksi apellatsioonkaebus rahuldamata. PPA nõustus halduskohtu seisukohtadega ning jäi oma varem esitatud põhjenduste juurde. PPA lisas, et saatmiskorraldust reguleerivad õigusaktid ei nõua selle fikseerimist, millist konkreetset sõidukit isiku konvoeerimiseks kasutati ning PPA Lõuna prefektuur ei ole seda ka praktikas teinud. Seega ei ole täpselt teada ning ei ole ka tagantjärgi võimalik tuvastada, millist sõidukit, sh millise suurusega saatmiskambriga, kaebaja sõiduks on kasutatud. Võimalikke variante, millise sõidukiga kaebajat tema nimetatud kuupäevadel konvoeeriti, oli vastustaja väitel kolm. Olemasolevatel andmetel on G. Kaziksit konvoeeritud kambris suurusega 0,56 m2 või 1,72 m
30. G. Kaziks esitas 06.07.2015 täiendava seisukoha, milles märkis, et halduskohus on ebaõigesti tõlgendanud EIK kohtupraktikat ning asunud seisukohale, et käesolevas haldusasjas ei ole EIK lahendid kohaldatavad. Kui riigivõim asub EIÕK sätteid või EIK kohtupraktikat ebaõigesti tõlgendama (st isikute suhtes kitsendavalt tõlgendama), siis on tegemist eraldiseisva rikkumisega EIÕK art 6 lg 1 tähenduses (14.04.
31. a lahend Botezatu vs Moldova nr 17899/08). 4
32. Tartu Ringkonnakohus määras 29.09.
33. a määrusega apellatsioonkaebuse läbivaatamise kirjalikus menetluses ning menetluskulude nimekirja, kuludokumentide ja soovi korral täiendavate menetlusdokumentide esitamise ajaks 16.10.2015 ning esitatud menetlusdokumentidele vastuväidete esitamise ajaks 23.10.
34. G. Kaziks esitas 30.10.2015 ringkonnakohtule täiendava seisukoha. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
35. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust ning Tartu Halduskohtu 03.02.
36. a otsus tuleb jätta muutmata.
37. Apellatsiooniastmes on jätkuvalt vaidlus selle üle, kas G. Kaziksi transportimisel 17.02.2012, 30.11.2012, 07.12.2012, 05.11.2013, 06.11.2013, 07.11.2013, 11.11.2013, 12.11.2013, 13.11.2013, 19.11.2013 ja 26.02.2014 on alandatud tema inimväärikust, millest tingituna ta nõuab mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebusest järeldub, et G. Kaziks soovib mittevaralise kahju hüvitamist RVastS § 9 lg 1 alusel, mis võimaldab füüsilisel isikul nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist muuhulgas süüliselt väärikuse alandamise korral. Väärikuse alandamine on G. Kaziksi arvates tingitud tema etapeerimiseks kasutatud saatemasina sõitjateruumi kitsikusest, lisaks turvavarustuse puudumisest.
38. VangS § 4¹ lg 1 kohaselt kinnipeetavat, arestialust või vahistatut koheldakse viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine või vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega. VangS § 4¹ lg 2 ls 1 kohaselt kinnipeetava, arestialuse või vahistatu vabadus allutatakse seaduses toodud piirangutele. Eeltoodut arvestades nõustub ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga selles, et kinnipeetava etapeerimise õiguspärasus sõltub sellest, kas etapeerimisega tekitati talle rohkem kannatusi kui need, mis paratamatult etapeerimisega kaasnevad.
39. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebajat konvoeeriti Tartu linna piires – Tartu Vanglast Tartu arestimajja ja tagasi ning Tartu Vanglast Tartu kohtumajja ja tagasi. Halduskohus on kindlaks teinud, et mõlema teekonna läbimiseks kulub alla 10 minuti ning kaebaja ei ole välja toonud, et tema saatmisel oleks marsruutide läbimiseks kulunud rohkem aega. Kaebaja poolt välja toodud kuupäevadel on PPA käsutuses olnud 3 saatemasinat. PPA väitel ei ole võimalik kindlaks teha, millist saatemasinat on kaebaja transportimistel kasutatud. Kaebaja väitel etapeeriti teda kõikidel kordadel transpordivahendi üksikkambris, mille mõõtudeks on vastustaja välja toonud 75 cm x 75 cm (tl 61p). Mõõtudest lähtuvalt on sõitjateruumi suuruseks seega 0,51 m². Siseministri 14.12.
40. a määruses nr 60 „Saatemeeskonna ülesanded ja töökord“ §-s 5 on sätestatud saatmise tingimused. Kehtivas õiguses on ära toodud, milliste sõidukitega on lubatud teostada saatmisi ja saatmise kord, kuid ei ole sätestatud nõudeid saatebussis saadetavale ettenähtud põrandapinna suurusele. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga selles, et arvestades asjaolu, et kaebaja saatmine kestis kuni 10 minutit, ei saanud konvoeerimine sellises sõitjateruumis põhjustada kaebajale rohkem kannatusi, kui need, mis kinnipidamisega paratamatult kaasnevad ega ole seetõttu kvalifitseeritav EIÕK art 3 rikkumisena. Ringkonnakohus märgib, et 08.11.
41. a lahendis Khudoyorov vs Venemaa (nr 6847/02) ei pidanud EIK kahe isiku etapeerimist kokku 1 m 2 (st isiku kohta 0,5 m2 suuruse isikliku pinnaga) ruumis iseenesest õigusvastaseks eeldusel, et sõiduk on valgustatud, ventileeritud, soojustatud ning korralike, kukkumist välistavate istmetega (p-d 117-118). Võttes käesoleval juhul arvesse asjaolu, et sõidukis oli ühe isiku kohta vähemalt 0,51 m2 isiklikku pinda, sõiduk oli tehniliselt korras ning kaebaja ei ole 5 toonud välja, et sõitjateruumis oleks muid puudusi, on halduskohus õigesti jätnud kaebajale vastustaja 17.02.2012, 30.11.2012, 07.12.2012, 05.11.2013, 06.11.2013, 07.11.2013, 11.11.2013, 12.11.2013, 13.11.2013, 19.11.2013 ja 26.02.2014 toimingutega väidetavalt tekitatud kahju välja mõistmata.
42. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja väitega, et kohus peab otsuse tegemisel juhinduma CPT aruannetes välja toodud seisukohtadest. EIK on 19.07.
43. a otsuses asjas Trepashkin vs Venemaa (nr 36898/03) p-s 92 asunud seisukohale, et kuigi kohus võib võtta arvesse CPT standardeid, ei saa need olla otsustava kaaluga. Seega ei saa ringkonnakohtu hinnangul ka ainuüksi CPT soovitustele mittevastava kambri kasutamisest kinnipeetava saatmisel järeldada saatmistingimuste õigusvastasust. Samuti ei ole EIK oma otsustes üheselt määratlenud, kui palju ruumi peab kinnipeetaval saatebussis olema. Ka kohtuasjas Retunscaia vs Rumeenia EIK üksnes viitas CPT raportides toodud arvamustele ega võtnud selget seisukohta, kui suur peab olema saatebussi kamber, kuhu on ette nähtud paigutada kinnipeetavad, keda sellega ühest kohast teise transporditakse. EIK ei ole ka kaebaja poolt esitatud kaebuses välja toodud kohtuasjades lahendanud vaidlusküsimusi üksnes saatebussi kambri suurusele tuginedes, vaid on otsuste tegemisel hinnanud asjaolusid kogumis. Ka kohtuasjas Retunscaia vs Rumeenia võeti arvesse asjaolude kumulatiivset mõju. Samamoodi on EIK asjaolude kumulatiivset mõju arvestanud 10.07.
44. a lahendis MS vs Venemaa (nr 8589/08).
45. Halduskohus on vaidlusaluse otsuse p-des 18-20 samuti põhjendatult selgitanud seda, et kuna siseriiklik õigus ei sätesta miinimumnõudeid saatebusside põrandapinnale, saab saatebussis saadetavale jääva ruumi hindamisel lähtuda ühistranspordis kasutatavatele reisibussidele ettenähtud ühele reisijale kohustusliku minimaalse ruumi suurusest. Halduskohus tuvastas seega õigesti, et kaebajale oli tagatud saatebussi kambris ruum, mis on võrreldav Euroopa Liidu direktiiviga reisibussis reisijale minimaalselt nõutud ruumiga, mistõttu ei saa sellises kambris saatmine põhjustada kaebajale iseenesest rohkem kannatusi või ebameeldivusi, kui need, mis kinnipidamisega paratamatult kaasnevad.
46. Ringkonnakohus nõustub ühtlasi halduskohtu seisukohaga selles, et kuna sõiduk, mida kaebaja väitel tema transportimisel kasutati, oli korduvalt läbinud tehnilise ülevaatuse ning vastas tehnilistele nõuetele, ei anna ka turvavööde puudumine alust kaebajale kahju väljamõistmiseks. Halduskohus viitab õigesti liiklusseaduse § 30 lõikele 1, mille kohaselt peab sõitja olema sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud üksnes sõidukis, millel on turvavööd.
47. Ringkonnakohus tagastab G. Kaziksile apellatsioonkaebusele lisatud EIK lahendi (MS vs Venemaa) kokkuvõtte ning Justiitsministeeriumi 16.09.
48. a vastuse selgitustaotlusele, kuna nimetatud dokumendid on toimikusse juba lisatud (tl 48, 49-49p). G. Kaziksi ringkonnakohtule 30.10.2015 esitatud täiendav seisukoht, mis suures osas kordab juba varem esitatud väiteid, tuleb jätta HKMS § 51 lg 4 alusel tähelepanuta, kuna see on esitatud pärast ringkonnakohtu 29.09.
49. a määruses täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks ettenähtud tähtpäeva ning selle menetlemine põhjustab menetluse viibimist. Ka ei ole G. Kaziks põhistanud, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus.
50. Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus G. Kaziksi apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 03.02.
51. a otsuse muutmata. Kuna kaebaja oli ringkonnakohtus menetluskulude tasumisest vabastatud, jäävad kaebaja menetluskulud (riigilõiv) apellatsiooniastmes HKMS § 118 lg 3 alusel Eesti Vabariigi kanda. 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi 7 /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel