1-12-11354 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. november 2015.a, Pärnu Kuninga tänava kohtumaja Kriminaalasja number 1-12-11354 (08250002870) Kohtukoos

§ 315, kohus otsustas: Süüdi tunnistada Veiko Taal Kar

S § 209 lg 2 p 1 - § 25 lg 1, 2, KarS § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi ning KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks mõista

§ 126

lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde; - võrdlusmaterjalina võetud Urmas Rikkeri, Veiko Taali, Marko Talvingu ja A. S. käekirja ja allkirja eksperimentaalproovid –

§ 126

lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada.

§ 310

lg 2 alusel jätta AS Tallink Grupp tsiviilhagi summas (802.84) kaheksasada kaks eurot ja 84 senti läbi vaatamata. Välja mõista Veiko Taalilt

§ 310

lg 1, VÕS § 1045 ja § 1043 alusel tsiviilhagi summas (693.44) kuussada üheksakümmend kolm eurot ja 44 senti OÜ MCB Finance Estonia (a/a nr EE242200221061005344) kasuks. Välja mõista Veiko Taalilt

§ 310

lg 1, VÕS § 1045, § 1050 lg 1 ja § 1043 alusel tsiviilhagi summas (4274.83) neli tuhat kakssada seitsekümmend neli eurot ja 83 senti U. R. (a/a nr X) kasuks. Välja mõista Veiko Taalilt

§ 180

lg 1 alusel riigi tuludesse menetluskulud –

§ 175

lg 1 p 2 alusel tunnistajale ja kannatanutele makstud summad (83.61) kaheksakümmend kolm eurot ja 61 senti,

§ 175

lg 1 p 3 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel tekkinud kulu (ekspertiisi akt nr DK-0166-10/3203) summas (282.49) kakssada kaheksakümmend kaks eurot ja 49 senti,

§ 175

lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu (2509.44) kaks tuhat viissada üheksa eurot ja 44 senti kaitsja osalemise eest kriminaalasja menetluses ning

§ 179lg 1 p 2 alusel sundraha

§ 181

lg 1 alusel hüvitada Janno Ojastele seoses kaitsja Ants Nõmmiku osalemisega kriminaalasja menetluses (1150.40) üks tuhat ükssada viiskümmend eurot ja 40 senti, kandes hüvitise OÜ Advokaadibüroo Nõmmik arveldusarvele nr EE162200221054304340 Swedbankis.

§ 181

lg 1 alusel jätta riigi kanda Janno Ojaste kaitsjale koopiate tegemise kulu (0.45) 45 senti.

§ 181

lg 1 alusel jätta Tarko Kaljumäe riigi õigusabi korras määratud kaitsjale hüvitatud riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud kokku summas (2023.32) kaks tuhat kakskümmend kolm eurot ja 32 senti riigi kanda, samuti jätta riigi kanda kaitsjale koopiate tegemise kulu (0.45) 45 senti. Veiko Taalil tasuda riigi kasuks välja mõistetud summad Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Selgituseks märkida: Veiko Taal, 1-1211354, menetluskulud. Kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99915700080633. Välja mõistetud summad tasuda 30 kalendripäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 2 1-12-11354 Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Pärnu Maakohtule teatada kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon kohtuotsusele tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebe korras 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule. Asjaolud Veiko Taali süüdistatakse selles, et tema olles 09.10.2003.a Pärnu Maakohtu otsusega karistatud KrK § 143 lg 1 järgi 200 päevamäära s.o 10 000 krooni suuruse rahalise karistusega, omades kustumata karistatust kelmuse eest ja olles KarS § 209 lg 2 p 1 tähendatud isik, 2008.a oktoobrikuus, eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal, olles A. S. (S.) saanud teada tema soovist osta auto, veenis V. Taal sõiduki kasutusrendile võtmiseks liisinglepingu sõlmimisest ja sõiduki kasutamise õigusest varalise kasu saamise eesmärgil A. S. sõlmima liisinglepingut tema, s.o V. Taali leitud maasturile X väärtusega 27162,45 eurot (425 000 EEK), lubades A. S. aidata kuni 255,64 euro (4000 EEK) suuruste igakuiste osamaksete tasumisel ja tasuda A. S. eest liisingmakseid juhul, kui ta saab auto reaalselt oma kasutusse. Seega tekitas V. Taal A. S. kindlustunde, et sõiduki kasutusrendile saamisega kaasnevad kohustused saavad täidetud. Seejärel oktoobris 2008.a, eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal, olles saanud A. S. tema SEB panga konto 6 kuu väljavõtted ja koopia A. S. ID kaardist ning Autospiritase väljastatud sõiduki X reg märgiga X hindamisakti nr 2008-27, toimetas V. Taal need M. T.. M. T., varalise kasu saamise eesmärgil ja saavutamaks Veiko Taali vahendusel leitud isiku, s.o A. S. maasturi X kasutamiseks liisinglepingu sõlmimine Hansa Liising Eesti AS´ga (käesoleva nimega Swedbank Liising AS), võltsis oma elukohas X (X), X A. S. SEB panga konto X väljavõtet selliselt, et märkis A. S. Eesti X makstava igakuise töötasu tunduvalt suuremana kui tegelikult ning võltsis SEB Kristiine harukontori templijäljekujutist. Võltsimise eesmärgiks oli Hansa Liising Eesti AS esindajas veendumuse tekitamine A. S. rendimaksete tasumiseks piisavast maksejõust ja tahtlusest rendimakseid tasuda ning et tegemist on õige väljavõttega A. S. SEB panga kontolt X ajavahemiku 01.05.2008.a – 27.10.2008.a kohta. Samuti kirjutas M. T. eelnevalt A. S. nimelt täidetud Hansa Liising Eesti AS eraisiku taotlusele sõiduki liisimiseks taotleja andmete õigsust ning täitja poolt taotletavaid tingimusi ülekontrollivale tahteavaldust kinnitavale joonele omakäeliselt A. S. allkirja. Järgnevalt saatis M. T. V. Taali soovil võltsitud andmetega A. S. SEB panga konto X väljavõtte ja liisingtaotluse A. S. nimelt ning sõiduki X hindamisakti 30.10.2008.a aadressilt autod@usa.com T. B., kes omakorda 30.10.2008.a kell 12:44 saatis saadud dokumendid aadressilt X Hansa Liising Eesti AS Pärnu kontori liisinghaldurile M. P.. Liisingleping jäi aga sõlmimata V. Taalist sõltumata põhjusel, kuna Hansa Liising Eesti AS´s avastati, et haldurile esitatud väljavõte A. S. SEB Panga kontolt X on võltsitud. Seega jäi kelmus lõpule viimata ja Hansa Liising Eesti AS (käesoleva nimega Swedbank Liising AS) kahju ning Veiko Taal ja M. T. kasu ei saanud. Samuti V. Taal, olles KarS § 209 lg 2 p 1 tähendatud isik, 2008.a oktoobrikuus, eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal, sõiduki X kasutusrendile võtmiseks liisinglepingu sõlmimisest ja sõiduki kasutamise õigusest suures ulatuses varalise kasu saamise eesmärgil, olles saanud enda valdusse U. R. ID-kaardi X ja väljavõtte U.R. SEB panga kontolt X, tuues ettekäändeks U. R. tema keevitajana tööle vormistamise ja temast tulevasele tööandjale usaldusväärse maine loomise ning saanud T. B. Amserv Pärnu AS väljastatud sõiduki X reg märgiga X väärtusega 31316.70 eurot (490 000 EEK) hindamisakti nr 161008 16.10.2008.a, toimetas V. Taal need dokumendid M. T.. M. T., varalise kasu saamise eesmärgil ja saavutamaks Veiko Taali vahendusel leitud isiku, s.o U. R. maasturi X kasutamiseks liisinglepingu sõlmimine Hansa Liising Eesti AS´ga, võltsis oma elukohas X X (X) pangakonto väljavõtet selliselt, et kirjutas juurde U. R. X makstava igakuise töötasu, kuigi U. R. 3 1-12-11354 selles firmas ei töötanud ja võltsis SEB panga Pärnu kontori templijäljekujutist. Võltsimise eesmärgiks oli Hansa Liising Eesti AS (käesoleva nimega Swedbank Liising AS) esindajas veendumuse tekitamine U. R. rendimaksete tasumiseks piisavast maksejõust ja tahtlusest rendimakseid tasuda ning et tegemist on õige väljavõttega U.R. SEB Panga kontolt X ajavahemiku 06.05.2008.a – 06.11.2008.a kohta. Samuti täitis M.T. omakäeliselt U.R. nimelt Hansa Liising Eesti AS eraisiku taotluse sõiduki liisimiseks. Järgnevalt saatis M. T. V. Taali soovil võltsitud andmetega U.R. SEB panga konto X väljavõtte ning U. R. nimelt koostatud liisingtaotluse ja sõiduki X hindamisakti 18.11.2008.a aadressilt X T. B., kes omakorda 19.11.2008.a kell 11:06 saatis saadud dokumendid aadressilt X Hansa Liising Eesti AS Pärnu kontori liisinghaldurile M. P.. Liisingleping jäi aga sõlmimata V. Taalist sõltumata põhjusel, kuna Hansa Liising Eesti AS´is avastati, et haldurile esitatud väljavõte U. R. SEB kontolt X on võltsitud. Seega jäi kelmus suures ulatuses lõpule viimata ja Hansa Liising Eesti AS (käesoleva nimega Swedbank Liising AS) kahju ning Veiko Taal ja Marko T. kasu ei saanud. Samuti tema 2009.a jaanuaris, eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal, maasturi X väärtusega 31316.70 eurot (490 000 EEK), kasutusrendile võtmiseks liisinglepingu sõlmimisest ja sõiduki kasutamise õigusest suures ulatuses varalise kasu saamise eesmärgil ja olles oktoobris 2008.a eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal saanud enda valdusse U. R. ID kaardi X ja väljavõtte U. R. SEB panga kontolt X, tuues ettekäändeks U. R. tema keevitajana tööle vormistamise ja temast tulevasele tööandjale usaldusväärse maine loomise, võltsis Veiko Taal, eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal ja kohas U. R. pangakonto väljavõtet selliselt, et muutis SEB konto 6-kuulist väljastusperioodi ja kirjutas juurde U. R. pangakontole X makstava töötasu, kuigi U. R. selles firmas ei töötanud ja sularahana tehtavad sissemaksed tegelikkusest suuremaks ning tegi järele sobivat värvi tooneri kasutamisega SEB panga templijäljekujutised ja dokumendi väljastanud telleri allkirja. Võltsimise eesmärgiks oli Hansa Liising Eesti AS (käesoleva nimega Swedbank Liising AS) esindajas veendumuse tekitamine, et tegemist on väljavõttega U. R. SEB panga kontolt X ajavahemiku 01.07.2008.a – 12.01.2009.a kohta. V. Taal, 2009 jaanuaris, täpselt tuvastamata ajal, et saavutada U. R. maasturi X kasutamiseks liisinglepingu sõlmimine Hansa Liising Eesti AS´ga (käesoleva nimega Swedbank Liising AS) täitis eeluurimisega tuvastamata kohas omakäeliselt U. R. nimelt Hansa Liising Eesti AS eraisiku taotluse sõiduki liisimiseks ja võltsis U. R. allkirja. Seejärel 16.01.2009.a päevasel ajal, edastati V. Taali muudetud andmetega U. R. SEB panga konto X väljavõte ja liisingtaotlus Hansa Liising Eesti AS Mäepealse kontori Lohu tn 12 Tallinn haldurile G. V.. Liisingleping jäi aga sõlmimata V. Taalist sõltumata põhjusel, kuna Hansa Liising Eesti AS´is avastati, et haldurile esitatud väljavõte U. R. SEB kontolt X on võltsitud. Seega jäi kelmus suures ulatuses lõpule viimata ja Hansa Liising Eesti AS (käesoleva nimega Swedbank Liising AS) kahju ning Veiko Taal kasu ei saanud. Seega Veiko Taal, varalise kasu saamise katsega, s.o tahtliku teoga, mis on suunatud süüteo toimepanemisele, tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse, suures ulatuses, pani toime KarS § 25 lg 1, 2 - § 209 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti Veiko Taal, olles 31.12.2008.a päevasel ajal, eeluurimisega täpselt tuvastamata kellaajal ja kohas veennud U. R. avama arvelduskontot Sampo Pangas ning saanud 31.12.2008.a U. R. enda valdusse Sampo Pangast väljastatud internetipanga koodikaardi ja 04.02.2009.a X deebetkaardi X koos pin-koodidega, V.Taal varalise kasu saamise eesmärgil, esitas 04.02.2009.a kell 11:59 ja kell 17:52 ning 11.02.2009.a kell 10:22 MCB Finance Estonia OÜ kodulehe www.credit24.ee internetikeskkonnas arvelduskontode omaniku U. R. nõusolekuta laenutaotluse 440 euro (7000 EEK) suuruses summas. Samuti veenis ta U. R. internetipanga kaudu tulevase töökohaga seotud 4 1-12-11354 maksetehingute vajadust ettekäändeks tuues tuvastama isikusamasust, mille tegelikuks eesmärgiks oli veenda laenuandjat, et laenutaotluste esitaja ja raha saaja näol on tegemist reaalselt U. R. ja mida U. R. ka tegi 11.02.2009.a kell 10:31 kaubanduskeskuse Kaubamajaka R-kioskis Papiniidu 8/10, Pärnu. 11.02.2009.a kandis MCB Finance Estonia OÜ U. R. kontole X Sampo Pangas 440 eurot (7000 EEK), millise summa kasutamiseks ajavahemikul 11.02.2009.a – 22.04.2009.a V.Taal U.R. nõusolekuta sisenes panga virtuaalsesse maksekeskkonda ja teostas sellelt tehinguid, teades, et U. R. ei onud soovi saada kiirlaenu, tegelikkuses vormistas U. R. kohta ebaõigeid kontaktandmeid kasutades laenutaotlused tema ning tal puudus kavatsus laen tagasi maksta. Seega viis V. Taal Sampo Panga eksitusse, luues endast panga andmetöötlusprogrammi jaoks kuvandi kui laenu saamiseks ja kontodel olevaid vahendeid käsutavast õigustatud isikust. Pettusliku laenutehinguga MCB Finance Estonia OÜ´st sai Veiko Taal varalist kasu. Samuti tema, olles saanud 04.02.2009.a päevasel ajal Pärnus U. R. enda valdusse U. R. Nordea Bank Finland Plc (edaspidi Nordea Pank) kontodele X ja X juurdepääsu tagavad internetipanga paroolikaardi, varalise kasu saamise eesmärgil 06.02.2009.a kell 09:42 esitas läbi Nordea Panga kodulehe internetikeskkonnas, U. R. arvelduskontolt tema nimelt ja nõusolekuta Topeltneto krediitkaardi taotluse krediidilimiidile 3834.70 eurot (60 000 EEK). Järgnevalt tema, olles oktoobris 2008.a, eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal, saanud enda valdusse väljavõtte U.R. SEB panga kontolt X, esitas 13.02.2009.a elektrooniliselt aadressilt X Nordea Pangale eesti@nordea.com võltsitud väljastusperioodi, töötasu ja tehinguandmetega U. R. konto väljavõtte, et Nordea Panga esindajas tekiks veendumus, et tegemist on väljavõttega U. R. SEB panga kontolt X ajavahemiku 01.09.2008.a – 10.02.2009.a kohta. 26.02.2009.a väljastas Nordea Pank U. R. nimelt allkirja kirjutanud ja U.R. SEB panga kontolt X paberkandjal väljavõtte esitanud isikule, krediitkaardi Master Card nr X ja teostas U. R. krediidikontole X väljamakse summas 3195,58 eurot (50 000 EEK). 26.02.2009.a – 04.03.2009.a jooksul V. Taal U.R. nõusolekuta sisenes panga virtuaalsesse maksekeskkonda ja teostas sellelt tehinguid, teades, et U. R. ei olnud soovi saada krediitkaarti, et tegelikkuses vormistas U. R. kohta ebaõigeid kontaktandmeid kasutades krediidisumma väljamakseks taotluse tema ning tal puudub kavatsus laen tagasi maksta. U. R. nimele väljastatud Nordea Panga Topeltneto krediitkaardi kasutamisega viis V. Taal panga eksitusse, luues endast panga andmetöötlusprogrammi jaoks kuvandi kui laenu saamiseks ja kontodel olevaid vahendeid käsutama õigustatud isikust, saades sel viisil ise varalist kasu. Seega Veiko Taal, varalise kasu saamisega andmete ebaseadusliku sisestamisega andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel, pani toime KarS § 213 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti Veiko Taal, 2009.a jaanuarikuus, täpselt tuvastamata ajal, et saavutada U. R. maasturi X kasutamiseks liisinglepingu sõlmimine Hansa Liising Eesti AS´s (käesoleva nimega Swedbank Liising AS) ning võtnud aluseks U. R. SEB panga kontolt X väljavõtte, võltsis Veiko Taal eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal ja kohas konto väljavõtet selliselt, et muutis SEB konto 6kuulist väljastusperioodi ja kirjutas juurde U. R. pangakontole Vestor OÜ poolt makstava töötasu, kuigi U. R. selles firmas ei töötanud ja sularahana tehtavad sissemaksed tegelikkusest suuremaks ning tegi järele sobivat värvi tooneri kasutamisega SEB panga templijäljekujutised ja dokumendi väljastanud telleri allkirja, et Hansa Liising Eesti AS (käesoleva nimega Swedbank Liising AS) esindajas tekiks veendumus, et tegemist on väljavõttega U. R. SEB panga kontolt X ajavahemiku 01.07.2008.a – 12.01.2009.a kohta. Järgnevalt Veiko Taal 2009.a jaanuarikuus täpselt tuvastamata ajal ja eeluurimisega tuvastamata kohas võltsis U. R. allkirja, kirjutades enda poolt eelnevalt U. R. nimelt täidetud Hansa Liising Eesti AS eraisiku taotlusele sõiduki liisimiseks taotleja andmete õigsust ning täitja poolt taotletavaid tingimusi ülekontrollivale tahteavaldusele omakäeliselt U. R. allkirja, teades, et temal 5 1-12-11354 ei ole õigust U. R. nimel võtta õigusi ja kohustusi suures ulatuses, s.o 31316.70 eurot (490 000 EEK) maksva sõiduki X liisimiseks. Seega tema, dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimisega pani toime KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti Veiko Taal, eesmärgiga saavutada maasturi X väärtusega 27162,45 eurot (425 000 EEK) kasutusrendile võtmiseks liisinglepingu sõlmimine ja sõiduki kasutamise õigus, esitas Hansa Liising Eesti AS Pärnu kontori (käesoleva nimega Swedbank Liising AS) liisinghaldurile M. P. M. T. vahendusel ja tema võltsitud andmetega A. S. SEB panga kontolt X väljavõtte ja liisingtaotluse A. S. nimelt ning sõiduki X hindamisakti, mis saadeti 30.10.2008.a aadressilt autod@usa.com T. B., kes omakorda 30.10.2008.a kell 12:44 saatis saadud dokumendilt aadressilt X liisinghaldurile. Samuti tema, eesmärgiga saavutada X reg märgiga X väärtusega 31316.70 eurot (490 000 EEK), s.o suures ulatuses, kasutusrendile võtmiseks liisinglepingu sõlmimine ja sõiduki kasutamise õigus, esitas Hansa Liising Eesti AS Pärnu kontori ( käesoleva nimega Swedbank Liising AS) liisinghaldurile M. P. M. T. vahendusel ja tema võltsitud andmetega U. R. SEB panga kontolt X väljavõtte ja liisingtaotluse ning sõiduki X hindamisakti, mis saadeti 18.11.2008.a aadressilt X T. B., kes omakorda 19.11.2008.a kell 11:06 saatis saadud dokumendid aadressilt X liisinghaldurile. Samuti tema, eesmärgiga saavutada maasturi X väärtusega 31316.70 eurot (490 000 EEK), s.o suures ulatuses, kasutusrendile võtmiseks liisinglepingu sõlmimine ja sõiduki kasutamise õigus, esitas 16.01.2009.a päevasel ajal eeluurimisega täpselt tuvastamata kellaajal tuvastamata isiku vahendusel enda poolt varem võltsitud andmetega U. R. kontolt X SEB panga väljavõtte ja liisingtaotluse Hansa Liising Eesti AS (käesoleva nimega Swedbank Liising AS) Mäepealse kontori Lohu tn 12, Tallinn haldurile G. V.. Samuti tema, eesmärgiga saavutada krediitkonto avamise läbi krediidisumma 3834.70 eurot (60 000 EEK) väljamaksmine, esitas 06.02.2009.a päevasel ajal eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal Nordea Bank Finland Plc´le (edaspidi Nordea Pank) internetikeskkonnas läbi panga kodulehe eesti@nordea.com U. R. arvelduskontolt tema nimelt ja nõusolekuta ebaõigete andmetega Topeltneto krediitkaardi taotluse ja 13.02.2009.a elektrooniliselt aadressilt X võltsitud andmetega U. R. SEB panga konto X väljavõtte. Seega tema, võltsitud dokumendi kasutamisega eesmärgiga omandada õigusi, pani toime KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Janno Ojastet süüdistatakse selles, et tema koos M. O. ja T. (R.) K., viibides 09.02.2009.a ühiselt kooskõlastatud tegevuskava kohaselt erinevatel kellaaegadel ajavahemikul 22.00–22.45, Helsingist Tallinnasse suunduval AS Tallink Grupp reisilaeval m/l Star parfümeeriakaupluses, varastasid järgmisi parfüüme: ühe Escada Signature Edp 50 ml väärtusega 46,5 eurot (727,73 krooni); ühe Escada Ocean Lounge 50 ml väärtusega 42,8 eurot (669,82 krooni); 2 tk Black Code Edt 50 ml väärtusega a´ 50 eurot (782,5 krooni), kokku 100 eurot (1565 krooni); 2 tk Ysatis Edt 50 ml väärtusega a´ 45,2 eurot (707,4 krooni), kokku 90,4 eurot (1414,76 krooni); ühe Allure blanche Edt 50 ml väärtusega 44 eurot (688,6 krooni); ühe Attitude men 50 ml väärtusega 53,4 eurot (835,71 krooni); 3 tk Alien Edp 30 ml väärtusega a´ 39,8 eurot (622,87 krooni), kokku 119,4 eurot (1868,61 krooni); ühe Cha 5 Eau premium 75 ml väärtusega 70,4 eurot (1101,76 krooni); 9 tk Romance Edp 50 ml väärtusega a´ 57,6 eurot (901,44 krooni), kokku 518,4 eurot (8112,96 krooni); 8 tk Hot Couture Edp 50 ml väärtusega a´ 50 eurot (782,5 krooni), kokku 400 eurot (6260 krooni), tekitades parfüümide vargusega reisilaeval Star AS Tallink Gruppile kokku 1 485,3 euro (23 244, 95 krooni) suuruse varalise kahju. Seega Janno Ojaste võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud grupi poolt, pani toime KarS § 199 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 6 1-12-11354 Samuti süüdistatakse Janno Ojastet selles, et koos T. B., M. O. ja M. O., viibides 11.02.2009.a ajavahemikul 20.00 – 21.24 mitmel korral AS Tallink Grupp Tallinnast Stockholmi suunduva reisilaeva m/l Romantica parfümeeriakaupluses ning teades, et T. B. ja M. O., varastasid kauplusest erinevaid parfüüme, millistest tema vähemalt: ühe Lacoste Femme retail 75 ml väärtusega 49,62 eurot (776,32 krooni); ühe Armani Diamonds Edp 50 ml väärtusega 52,36 eurot (819,22 krooni); 2 tk JPG Madame 50 ml väärtusega a´ 47,67 eurot (745,8 krooni), kokku 95,33 eurot (1491,6 krooni); 2 tk Armani Aqua di Gio Edt 50 ml väärtusega a´ 48,61 eurot (760,65 krooni), kokku 97,23eurot (1521,3 krooni); 3 tk Armani Mania Edt 50 ml väärtusega a´ 50,62 eurot (792 krooni), kokku 151,85 eurot (2376 krooni); ühe Allure Sport Edt 100 ml väärtusega 56,68 eurot (886,87 krooni) ja 2 tk Versace Pour Homme Edt 50 ml väärtusega a´ 42,13 eurot 659,18 kr, kokku 84,26 eurot (1318,35 krooni), 11.02.2009.a kella 21:36 kuni 12.02.2009.a Stockholmist lahkumiseni oma valdusse sai, toimetas need seejärel Eesti Vabariiki ja hoidis parfüüme enda valduses kuni kinnipidamiseni 12.02.2009.a kell 18:45 Pärnus. Seega Janno Ojaste, süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise ja hoidmisega, pani toime KarS § 202 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Tarko Kaljumäed süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, olles 19.05.2003.a Tallinna Linnakohtu otsusega karistatud KrK § 139 lg 2 p 2,3 ja § 141 lg 2 p 2,3,4 järgi 4 aastase 7 päevase vangistusega, omades kustumata karistatust ja olles seega KarS § 199 lg 2 p 4 tähendatud isik, koos M. O. ja Janno Ojastega, viibides 09.02.2009.a ühiselt kooskõlastatud tegevuskava kohaselt erinevatel kellaaegadel ajavahemikul 22.00–22.45 Helsingist Tallinnasse suunduval AS Tallink Grupp reisilaeval m/l Star parfümeeriakaupluses, varastasid järgmisi parfüüme: ühe Escada Signature Edp 50 ml väärtusega 46,5 eurot (727,73 krooni); ühe Escada Ocean Lounge 50 ml väärtusega 42,8 eurot (669,82 krooni); 2 tk Black Code Edt 50 ml väärtusega a´ 50 eurot (782,5 krooni), kokku 100 eurot (1565 krooni); 2 tk Ysatis Edt 50 ml väärtusega a´ 45,2 eurot (707,4 krooni), kokku 90,4 eurot (1414,76 krooni); ühe Allure blanche Edt 50 ml väärtusega 44 eurot (688,6 krooni); ühe Attitude men 50 ml väärtusega 53,4 eurot (835,71 krooni); 3 tk Alien Edp 30 ml väärtusega a´ 39,8 eurot ( 622,87 krooni), kokku 119,4 eurot (1868,61 krooni); ühe Cha 5 Eau premium 75 ml väärtusega 70,4 eurot (1101,76 krooni); 9 tk Romance Edp 50 ml väärtusega a´ 57,6 eurot (901,44 krooni), kokku 518,4 eurot (8112,96 krooni); 8 tk Hot Couture Edp 50 ml väärtusega a´ 50 eurot (782,5 krooni), kokku 400 eurot (6260 krooni), tekitades parfüümide vargusega reisilaeval Star AS Tallink Gruppile kokku 1 485,3 euro (23 244, 95 krooni) suuruse varalise kahju. Seega Tarko Kaljumäe võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja grupi poolt, pani toime KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtumenetluse poolte seisukohad kohtus Janno Ojaste ja tema kaitsja taotlesid lisaks KarS § 199 lg 2 p 7 järgi J. Ojaste õigeks mõistmist ka KarS § 202 lg 1 järgi, kuna nad leidsid, et J. Ojaste süü nimetatud kuriteo toimepanemisel ei ole leidnud tõendamist. J. Ojaste märkis, et parfüümid, mille omastamist ja hoidmist talle süüks panneks, ostis ta ühe tuttava käest ning ta ei teadnud, et need võivad olla varastatud. Samuti eitas J.Ojaste varguse toimepanemist reisilaeva kauplusest. Kuigi prokurör loobus Tarko Kaljumäe osas süüdistusest, siis leidis T. Kaljumäe kaitsja, et prokuratuur peaks tõenditest lähtudes hindama kriminaalasja kohtusse saatmise mõistlikust ja otstarbekust. T.Kaljumäe talle süüks pandud kuriteo toimepanemises süüdi tunnistanud ei ole. Veiko Taal ja tema kaitsja taotlesid V. Taali talle esitatud süüdistustes õigeks mõistmist, leides, et V. Taali süü talle süüks pandavate kuritegude toimepanemises ei ole tõendamist leidnud. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel andis V.Taal kohtus üldsõnalisi ning sisutühje ütlusi väites 7 1-12-11354 põhiliselt, et ta toimunu asjaolusid ei mäleta. Samuti ei mäletanud ta, milliseid ütlusi andis ta uurijale kohtueelses menetluses. 02.11.2015.a toimunud kohtuistungil prokurör

§ 301alusel loobus Janno Ojaste suhtes süüdistusest Kar

S § 199 lg 2 p 7 järgi. Samuti loobus prokurör Tarko Kaljumäe suhtes süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi. Prokurör leidis, et J. Ojaste süü KarS § 202 lg 1 sätestatud kuriteo toimepanemises on leidnud tõendamist, taotledes J. Ojaste süüdi tunnistamist KarS § 202 lg 1 järgi ja tema karistamist rahalise karistusega 100 päevamäära, s.o 320 euro, ulatuses. Prokurör leidis, et V. Taali süü talle süüks pandud kuritegude toimepanemises on leidnud tõendamist. Prokurör taotles V. Taali süüdi tunnistamist KarS § 209 lg 2 p 1 - § 25 lg 1, 2, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi ja tema karistamist KarS § 63 lg 1 alusel ühe aasta ja kuue kuulise vangistusega. Samuti taotles prokurör V. Taali süüdi tunnistamist KarS § 213 lg 1 järgi ja tema karistamist kuukuulise vangistusega. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel taotles prokurör kergema karistuse raskema karistusega kaetuks lugemist ja liitkaristuseks ühe aasta ja kuue kuu vangistuse mõistmist. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel taotles prokurör vangistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmist juhul, kui V. Taal ei pane kaheaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kannatanu U. Rikker selgitas kohtus, et temal puudus soov ja rahalised vahendid autode liisimiseks ning tema liisingfirmale taotlusi esitanud ei ole. Samuti märkis kannatanu, et ta ei ole pangale esitanud taotlust krediitkaardi saamiseks ega võtnud kiirlaenu. Kannatanu leidis, et talle on kuritegudega tekitatud kahju summas 4274.83 eurot, taotledes selle hüvitamist. Kannatanu MCB Finance Estonia OÜ taotles tsiviilhagi hüvitamist summa 693.44 eurot. Kannatanu Tallink Grupp AS jäi esitatud tsiviilhagi juurde, taotledes tekitatud kahju hüvitamist summas 802.84 eurot. Kohtu seisukoht J. Ojastele on käesolevas kriminaalasjas esitatud süüdistus KarS § 199 lg 2 p 7 järgi. 02.11.2015.a toimunud kohtuistungil loobus prokurör nimetatud süüdistusest.

§ 301

sätestab, et kui prokurör kohtuvaidluses loobub süüdistusest, teeb kohus menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 301, tuleb J. Ojaste süüdistuses Kar

S § 199 lg 2 p 7 järgi õigeks mõista. T. Kaljumäele on käesolevas kriminaalasjas esitatud süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi. 02.11.2015.a toimunud kohtuistungil loobus prokurör nimetatud süüdistusest ka tema osas.

§ 301

sätestab, et kui prokurör kohtuvaidluses loobub süüdistusest, teeb kohus menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 301, tuleb T. Kaljumäe süüdistuses Kar

S § 199 lg 2 p 4, 7 järgi õigeks mõista. J. Ojaste süüdistus KarS § 202 lg 1 järgi Kohus leiab, et J. Ojaste süü KarS § 202 lg 1 sätestatud kuriteo toimepanemises ei ole leidnud tõendamist ja seda alljärgnevalt. KarS § 202 lg 1 sätestab, et süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise või turustamise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Tsiviilõiguslikult on kuriteoga saadud vara omandamine pahauskne – omandaja teab, et tema valdusel puudub õiguslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata; omandajal ei teki sellele omandiõigust (RKKK 3-1-1-93-07 p 7.1). Subjektiivsest küljest eeldab KarS § 202 lg 1 koosseis tegutsemist vähemalt kaudse tahtlusega. Süüteokoosseis on täidetud, kui omandaja ja hoidja peab võimalikuks vara süüteolist päritolu. Seega nimetatud koosseisu realiseerimiseks on vajalik tuvastada vara omandamise viis ja selle päritolu. Esitatud süüdistuse kohaselt omandas ja hoidis J. Ojaste Tallinnast Stockholmi suunduva reisilaeva m/l Romantica parfümeeriakauplusest varastatud erinevaid parfüüme. Kohtus vaadeldi asitõendite vaatlusprotokolli (III kd t.l 1-42) koos väljavõtetega fideofailidest. 8 1-12-11354 Videofail pidi tõendama J. Ojaste, T. Kaljumäe, T. B., M. O. ja M. O. viibimist m/l Romantika parfümeeriakaupluses 11.02.2009.a. Kohtus vaadeldud video oli väga halva kvaliteediga ja hägune. Kohtu hinnangul ei ole võimalik videost tuvastada eelmärgitud isikute viibimist kaupluses. Samuti väidetavat lõhnade varastamist. Väljavõttest AS Tallink Grupp piletite broneeringusüsteemist nr 32333495 (II kd t.l 59) nähtub, et J. Ojaste on teinud broneeringu 11.02.2009.a Tallinn-Stockholm reisile. AS Tallink Grupp 25.02.2009.a teatisest nr 10.2-04/10283 (II kd t.l 55) nähtub, et 12.02.2009.a kella 10.00 ajal m/l Romantika kaupluses teostatud inventuuri käigus tuvatati parfümeeriatoodete puudujääk. Tuleb tõdeda, et tuvastatud tooted langevad kokku toodetega, mille omandamist ja hoidmist on J. Ojastele süüdistusaktis ette heidetud. AS Tallink Grupp m/l Romantika kaupluse juhataja A. S. 17.02.2009.a avaldusest (II kd t. l 64) nähtuvad tooted, mis on kauplusest kadunud ajavahemikul 07.02 – 11.02.2009.a. 13.02.2009.a läbiotsmisprotokollist (II kd t.l 69-78) nähtub, et J. Ojaste kasutuses olnud auto X reg. märgiga nr X läbiotsimisel leiti sõidukist kohver lõhnadega, mille kogused ja nimed langevad kokku m/l Romantika kauplusest kadunud lõhnadega. Sama kinnitab ka 25.02.2009.a asitõendite vaatlusprotokoll (II kd t.l 79-81). Aktist esemete üleandmise ja vastuvõtmise kohta (II kd t.l 65) nähtub, et sõiduautost X 13.02.2009.a läbiotsimisel leitud parfümeeriatooted tagastati AS Tallinn Gruppile. Jälitustoimingu protokollist (III kd t.l 157) nähtub, et T. Kaljumäe ja J. Ojaste räägivad omavahel ära võetud esemetest, mis kõik olevat ära võetud. Samas ei saa vestluse sisu põhjal kindlalt väita, et omavaheline vestlus puudutas kuritegelikul teel (vargusega) saadud esemeid. Samas, kui eeldada, et räägitigi varastatud esemetest, ei selgu kõnest, et J. Ojaste oleks nende päritolust teadlik olnud. Kriminaalmenetlusega on kindlaks tehtud, et parfümeeriatooted võeti J. Ojastelt ära tema sõiduki läbiotsimies käigus. On tõenäoline, et kõnes T. Kaljumäega nimetaski J. Ojaste neidsamu esemeid. Samas ei tõenda kõne sisu ega tema rahulolematus esemete äravõtmise üle veel seda, et J.Ojaste oleks need teadlikult omandanud varguse toimepannud isiku või isikute käest. Kohtus selgitas J. Ojaste, et temalt läbiotsimisel ära võetud lõhnad ostis ta ühe isiku käest Rootsist (III kd t.l 186-187). Eelnevast võib järeldada, et m/l Romantika kauplusest kadusid (varastati) parfüümid, mis hiljem ilmselt leiti J. Ojaste valdusest. Samas ei ole mitte ühtegi tõendit selle kohta, kuidas parfüümid sattusid J. Ojaste valdusesse. Puuduvad tõendid selle kohta, kas J. Ojaste näiteks ise varastas need lõhnad või ta näiteks teadis või nägi kes need lõhnad varastas vms. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei ole tõendatud, mil viisil ilmselt m/l Romantika kauplusest pärit parfüümid J. Ojaste valdusesse jõudsid. Ainuüksi, et samad lõhnad, mis kadusid kauplusest ja leiti J. Ojaste valduses, ei tõenda, et J. Ojaste oleks toime pannud KarS § 202 lg-s 1 sätestatud kuriteo. Ei ole välistatud, et J. Ojaste võis parfüümid omandada siiski heauskselt, nt tõepoolest isikult, kellelega J. Ojaste enda sõnade kohaselt Rootsis kohtus.

§ 7

lg 3 kohaselt kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Käesoleval juhul ei ole tõsikindlalt tuvastatav, et kuidas parfüümid J. Ojaste valdusesse sattusid, st on kõrvaldamata kahtlus, et J. Ojaste võis siiski olla heauskne omandaja. Kohus leiab, et kuna ei ole tuvastatav, mil viisil ja kuidas parfüümid J. Ojaste valdusesse sattusid, siis ei ole tõendatud ka J. Ojaste poolt KarS § 202 lg-s 1 sätestatud kuriteo toimepanemine. Seetõttu leiab kohus, et J. Ojaste tuleb süüdistuses KarS § 202 lg 1 järgi õigeks mõista. Veiko Taali süüdistused Kohus leidis, et Veiko Taali süü talle süüks pandud kuritegude toimepanemises on leidnud tõendamist ning seda alljärgnevalt. Veiko Taal selgitas talle esitatud süüdistuste kohta kohtus, et sõidukite liisimise vastu tundisd huvi ja soovisid liisingut saada A. S. ja U. R.. A. S. ja U. R. konto väljavõtted andis ta arvatavasti edasi T. B., kuid nende võltsimisest ei teadnud ta midagi. Samuti märkis süüdistav kohtus, et ta aitas U. R. täita sõiduki Infinity liisingutaotlust, kuid pärast täitmist andis ta selle tagasi U. R. tuttavale. V. 9 1-12-11354 Taal ei teadnud kohtus midagi U. R. kiirlaenust ega krediitkaardi taotlusest. V. Taal eitas kohtus, et U. R. ID-kaart või internetipanga paroolid oleksid tema valduses olnud. U. R. töö pakkumist ega pangakontode avamist V. Taal ei mäletanud. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-131-13 p.11,12 asunud seisukohale, et kui osa isiku ristküsitlusel antud ütlusest on diametraalselt vastuolus kohtueelses menetluses antud ütlusega ja isik ei ole suutnud erinevuste põhjust kohtule arusaadavalt selgitada, tuleb ütlused tõendikogumist välja jätta üksnes osas, milles esinevad diametraalsed vastuolud. Ütluste seda osa, milles vastuolud puuduvad, tuleb kohtul aga

§ 61lg 2 kohaselt hinnata kogumis teiste tõenditega siseveendumuse kohaselt.

Isikulisest tõendiallikast pärineva teabe osaliselt ebausaldusväärseks tunnistamine võimaldab küll tõstatada tõsiseid kahtlusi samast tõendiallikast pärineva teabe tõele vastavuse kohta tervikuna, kuid kahtluste olemasolu ei tähenda veel seda, sellised ütlused tuleks tõendikogumist automaatselt kõrvale jätta ka osas, kus vastuolud puuduvad, vaagimata sealjuures kriminaalasja eripära. Samas tuleb kohtul aga veenvalt põhjendada, missugused on need konkreetsed asjaolud, mis võimaldavad isiku ütlusi tõendina osaliselt arvestada. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel V. Taali antud ütlused talle süüks arvatavate kuritegude osas on diametraalses vastuolus kohtueelses menetluses antud ütlustega. Suurele osale küsimustele vastas V. Taal kohtus, et ta ei mäleta, kuigi kohtueelses menetluses oli ta selgitusi vastavate asjaolude kohta andnud. Samas kohtumenetluses ei mäletanud isik enam järsku midagi. Mittemäletamist V. Taal veenvalt põhjendada ei suutnud. Ka siis, kui prokurör avaldas kohtueelse menetluse ütlusi, ütles süüdistatav, et selliseid ütlusi ta ei mäleta. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et V. Taali kohtus antud ütlused tuleb tõendikogumist välja jätta. Veiko Taal süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 1 - § 25 lg 1, 2 järgi 1) A. S. ja X liisimine Tunnistaja A. S. selgitas kohtus, et ta soovis

1. aastal liisida autot, millega lubas teda abistada Veiko Taal. Tunnistaja andis V. Taalile oma pangakonto väljavõtte. Tunnistaja sõnul pidi V. Taal selle edasi andma kellelegi, kes abistab liisingusse võtmisel. Tunnistaja selgitas, et liisingu dokumente (nt taotlus) ei ole tema koostanud ega liisingufirmale esitanud. Dokumente nägi ta esmakordselt politseis. A. S. sõnul taotlusele märgitud meiliaadress ja telefoninumber tol ajal tema omad ei olnud, samuti ei teadnud ta kellele need kuuluvad. Kriminaalamenetlusega on kindlaks tehtud, et isikuks, kellele V. Taal dokumendid edastas ning kes liisinguga n.-ö. aitas oli M. T.. AS Hansa Liisingule (Swedbank AS) esitatud taotlus (II kd t.l 108), sõiduki hindamise akt nr 200827 (II kd. t.l 109) ja A. S. pangakonto väljavõte (II kd t.l 110-114) tõendavad dokumentide esitamist A. S. nimelt sõiduki liisimiseks. SEB panga 18.11.2008.a vastuskirjast (II kd t.l 115-118) nähtub, et liisingule esitatud A. S. pangakonto väljavõte ei vasta tegelikkusele, s.t. on võltsitud. 08.02.2012.a vaatlusprotokolliga (II kd t.l 119-120) ning 20.09.2010.a asitõendi vaatlusprotokolliga (III kd t.l 48-53) on tuvastatud, et A. S. sissetulekuid on liisingule esitatud konto väljavõttel näidatud suuremana kui nad tegelikkuses olid. Ekspertiisiaktist nr DM-0029-09/418 (II kd t.l 130-133) nähtub, et liisingule esitatud A. S. konto väljavõttel olevad SEB Kristiine harukontori templijäljekujutised on jäetud tehnilise vahendiga mitte templiga, st templijäljekujutised on võltsitud. Ekspertiisiaktist nr DK-0071-09/1170 (II kd t.l 176-181) nähtub, et taotluse X liisimiseks A. S. nimelt on täitnud M. T., samuti on ta selle tõenäoliselt allkirjastanud. M. T. selgitas kohtus, et pakkus tuttaval müügis olnud sõidukit T. B. ja Veiko Taalile. Huvi sõiduki vastu oli V. Taalil, kes soovis sõidukit ise kasutama hakata ja kes tõi M. T. ka A. S. nimelt koostatud dokumendid. M. T. muutis A. S. konto väljavõttel tema sissetulekuid, muutes need tegelikkusest suuremaks. Samuti tunnistas M. T., et liisingutaoluse A. S. nimelt võis täita ja allkirjastada tema. M. T. telefoni vaatlusprotokollist (III kd t.l 111-115) nähtub, et V. Taal on M. T. saatnud A. S. isikukoodi (X) 30.10.2008.a ja pangakonto numbri (X) 20.10.2008.a. Nimetatud asjaolu kinnitab lisaks eeltoodule V. Taali osalemist A. S. nimelt liisingutaotluse esitamisel. 10 1-12-11354 Tunnistaja M. P., kes töötas AS-is Hansa Liising, selgitas kohtus, et vaidlusalusel ajal edastati talle kaks liisingutaotlust (X ja X). Saadud taotluste puhul tekkis tal kahtlus edastatud kontode väljavõtete õigsuses, mistõttu edastas ta need kontollimiseks teisele osakonnale. Seega on käesoleval juhul leidnud tuvastamist, et V. Taalil oli huvi X liisimiseks. V.Taal tundis A. S., kelle usaldust auto liisimiseks abi osutamise eesmärgil ära kasutades, soovis tema nimel sõidukit liisida. A. S. saadud kontoväljavõtte andis V. Taal M. T., kes muutis väljavõttel A. S. sissetulekute suurust, tegi järgi pangakonto pitsatijäljendi, täitis ja allkirjastas A. S. nimel liisingutaotluse. Nimetatud dokumendid edastati Hansa Liisingule. Kuna liisingfirma avastas, et konto väljavõte oli võltsitud, siis jäi kuritegu s.o kelmus lõpule viimata. Antud juhul oli V. Taali eesmärgiks varalise kasu saamine tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, s.o eesmärgiks oli kelmuse toimepanemine, kuid kuna liisingfirma avastas võltsitud pangaväljavõtte, siis V. Taalist mitteolenevatel asjaoludel jäi kuritegu lõpule viimata, s.t. jäi katse staadiumisse. 2) U. R. ja Xliisimine Kui A. S. nimelt liisingu saamine ebaõnnestus, siis püüdis V. Taal leida järgmise inimese, kelle nimelt liising saada, ning selleks osutus U. R.. Nimetatud väitet kinnitab asjaolu, et taotlus A. S. nimelt on esitatud 30.10.2008.a ning U. R. nimelt 19.11.2008.a Kannatanu U. R. selgitas kohtus, et V. Taal pakkus talle 2008.a sügisel tööd keevitajana. Tööle saamiseks pidi U. R. V. Taalile andma oma ID-kaardi, mida kannatanu ka tegi. U. R. ID-kaart, millel olid ka U.R. isikuandmed, oli mõned päevad V. Taali käes, misjärel sai ta selle tagasi. V. Taali soovitusel avas kannatanu pangakontod, millega seotud pangakaardid ja internetipanga koodid jäid V. Taali kätte. U. R. selgitas, et 2008.a tal kodus arvutit ei olnud ja ta ise internetikeskkonnas tehinguid ei teinud. Pangakontodega seotud dokumendid jäid V. Taali kätte, kes lubas hakata hiljem temale ülekandeid tegema. Samuti selgitas kannatanu, et 2008.a elas ta X vallas ja töötas lukksepp-keevitajana ning tema palk oli umbes 3000 krooni. 19.11.2008.a on U. R. nimelt esitaud avaldus liisingfirmale X liisimiseks. Kannatanu eitas, et ta oleks soovinud autot liisida, sest selliseid rahalisi vahendeid tal ei olnud. Kohus peab kannatanu eeltoodud väidet tõepäraseks, kuna töötades suhteliselt väikese palgaga ametikohal, oli tema jaoks suhteliselt kalli hinnaga sõiduki liisingusse võtmine ilmselgelt üle jõu käiv. Vaidlusalusel ajal kasutas U. R. sõiduautot X. Samuti kinnitas kannatanu, et ta ei ole kunagi elanud Pärnus ning vaidlusalusel ajal temal meiliaadressi ei olnud. AS Hansa Liisingule esitatud taotlus (II kd t.l 122), sõiduki hindamise akt nr 161008 (II kd. t.l 123) ja U. R. pangakonto väljavõte (II kd t.l 124-128) tõendavad dokumentide esitamist U. R. nimelt sõiduki liisimiseks. SEB panga 26.11.2008.a kirjast (III kd t.l 54-57) nähtub U. R. tegelikkusele vastav pangakonto väljavõte. Nimetatud pangakonto kinnitab, et U. R. töötasu oligi võrdlemisi väike, u 6000 krooni. Samas suurem kui U. R. mäletas, aga siiski ebapiisav kallite, u 500 000 krooni maksnud autode liisimiseks 08.02.2012.a vaatlusprotokolliga (III kd t.l 38-41) ja 20.09.2010.a asitõendi vaatlusprotokolliga (III kd t.l 48-53) on tuvastatud, et liisingule esitatud U. R. pangakonto väljavõte ei vasta tegelikkusele, st on võltsitud. Sissetulekud on näidatud suurematena kui need tegelikult olid. 20.09.2010.a asitõendi vaatlusprotokolliga on tuvastatud, et liisingule esitatud väljavõtte kohaselt sai U. R. töötasu ettevõtetest Peep ja Iivo Transport OÜ ja Ruukki Products OÜ. Kannatanu kinnitas kohtus, et viimati nimetatud ettevõtetes ei ole ta kunagi töötanud. Ekspertiisiaktist nr DM-0029-09/418 (II kd t.l 130-133) nähtub, et liisingule esitatud U. R. konto väljavõttel olevad SEB Pärnu kontori templijäljekujutised on jäetud tehnilise vahendiga mitte templiga, st templijäljekujutised on võltsitud. Ekspertiisiaktist DK-0166-10/3203 (III kd t.l 42-47) ja aktist nr DK-0071-09/1170 (II kd. t.l 176181) nähtub, et taotluse U. R. nimelt X liisimiseks on täitnud (lahtrites ole tekst ja numbrid) M. T.. Jälitusprotokolli (III kd t.l 147-153) kohaselt on omavahel suhelnud M. T., T. B. ja V. Taal ning T. B. ja M. P. ajal, mil U. R. nimelt esitati taotlus X liisimiseks. U. R. ei ole V. Taaliga telefonitsi 11 1-12-11354 suhelnud. Juhul, kui U. R. oleks ise tõesti liisingut soovinud ning V. Taal teda üksnes selles abistas, siis ei ole eluliselt usutav, et V. Taal ja U. R. ei oleks omavahel seoses liisinguga suhelnud. V. Taali ja U. R. vahelise suhtluse puudumine viitab tegelikult taaskord sellele, et liisingu saamise huvi oli tegelikult V. Taalil mitte U. R.. Süüdistatav M. T. selgitas kohutus, et ta muutis U. R. konto väljavõttel tema sissetulekuid, muutes need tegelikkusest suuremaks. Samuti tegi ta järgi pangakonto pitsati. M. T. kinnitas, et V. Taal oli sellest teadlik, sest ta soovis tegelikkuses ise auto kasutajaks saada. M.T. kinnitas ka seda, et ta täitis taotluse U. R. nimel X liisimiseks. Võltsitud dokumendid andis ta edasi V. Taalile või T. B.. M. T. telefoni vaatlusprotokollist (III kd t.l 111-115) nähtub, et V. Taal omas mitmeid telefoninumbreid, millelt suhtles M. T.. Ühelt numbrilt X saatis V. Taal M. T. 03.11.2008.a sõnumi U. R. isikukoodiga. Nimetatud asjaolu kinnitab V. Taali osalust U. R. nimelt sõiduki liisimisel. Kuna U.R. ise sõidukit liisida ei soovinud ning ei olnud taolisest tehingust ka teadlik, siis ei olnud ka V. Taalil mingit vajadust saata M. T. liisingu vormistamiseks vajalikke U. R. isikuandmeid. Eelnev tõendab, et V. Taalil oli huvi X liisimiseks. Olles enda valdusesse saanud U. R. ID-kaardi, otsustas ta tekkinud võimalust kasutada ja esitada liisingutaotluse U. R. nimel. Ka seekord võltsis M. T. pangakonto väljavõtet. Kuna liisingfirma avastas, et konto väljavõte oli võltsitud, siis jäi kuritegu s.o kelmus lõpule viimata. Antud juhul oli V. Taali eesmärgiks varalise kasu saamine tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, s.o eesmärgiks oli kelmuse toimepanemine, kuid kuna liisingfirma avastas võltsitud pangaväljavõtte, siis V. Taalist mitteolenevatel asjaoludel jäi kuritegu lõpule viimata, st jäi katse staadiumisse. 3) U. R. ja X liisimine Kui X liisingusse võtmine U. R. nimelt ebaõnnestus, siis jätkas V. Taal võimaluste otsimist sõiduki liisingusse saamiseks. Järgnevalt püüdis V. Taal
2. a jaanuaris liisida samuti U. R. nimelt maasturit X. AS Hansa Liisingule esitatud taotlus (III kd t.l 44), sõiduki hindamise akt nr (III kd. t.l 47) ja U. R. pangakonto väljavõte (III kd t.l 45-46) tõendavad dokumentide esitamist U. R. nimelt sõiduki liisimiseks. Selleks täitis V. Taal taotluse U. R. nimelt. Nimetatut tõendab ekspertiisiakti nr DK0071-09/1170 (II kd t.l176-181), mille kohaselt ei ole liisingtaotlust täitnud U. R.. Ekspertiisiaktiga nr Dk-0166-10/3203 (III kd t.l 42-47) on tuvastatud, et sõiduki X liisingutaotluse lahtrites oleva teksti ja numbrid on kirjutanud Veiko Taal. Samas juhul, kui U. R. oleks soovinud ise liisingut saada, siis puudub igasugune loogiline selgitus selle kohta, et miks avalduse oleks pidanud U. R. eest täitma V. Taal. Nimetatud asjaolu viitab hoopis selgelt sellele, et huvi liisingu saamiseks oli V. Taalil ning U. R. ei teadnud liisingutaotluse esitamiset midagi. Eelnev on ka kooskõlas U. R. kohtus antud ütlustega, mille kohaselt ta ei ole soovinud liisingut ega selleks mingeid taotlusi esitanud. Esitatud taotluses on U. R. töökohaks märgitud X ja kontaktnumbriks X ja meiliaadressiks X. Taotlusele lisati ka U. R. kuue kuu konto väljavõte. Kohtus selgitas U. R., et ta ei ole soovinud autot liisida, sest selleks puudusid tal rahalised vahendid. Samuti ei ole ta kunagi töötanud ettevõttes X ning telefoninumber on tal alati olnud X. Samas on antud juhul tuvastatud, et telefoninumber X kuulus hoopis V. Taalile. Nimelt M. T. telefoni vaatlusega (III kd t.l 111-115) on tuvastatud, et number X on M. T. salvestatud kui Veiko Taali number. Jälitusprotokollist (III kd t.l 152) nähtub, et M. T. on V. Taalile helisatanud numbrile X. Samuti tuvastati vaatlusega, et V. Taal omas veel teisigi numbreid, millelt suhtles M. T.. Näiteks numbrilt X saatis V. Taal M. Talvingule 03.11.2008.a sõnumi U. R. isikukoodiga. Kuna antud juhul on tuvastatud, et number X kuulus V. Taalile, siis jääb arusaamatuks, miks oleks U. R. liisingutaotlusele pidanud märkima V. Taali numbri juhul, kui U. R. soovis ise liisingut saada. Nimetatu kinnitab tegelikult hoopis seda, et liisingu saamise huvi oli V. Taalil. Lisaks eeltoodule kinnitas U. R. veel seda, et taotluses sõiduki liisimiseks märgitud elukoht X, X (III kd. t.l. 44) on tema jaoks võõras, kuivõrd ta ei ole nimetatud aadressil kunagi elanud. Seega on U. R. nimelt liisingutaotluses, mida U. R. ise ei ole koostanud, esitatud U. R. nimelt ebaõigeid andmeid, mis kinnitab seda, et U. R. ei ole enda nimelt taolist taotlust esitanud. 12 1-12-11354 Jälitusprotokollist (III kd t.l 147-153) nähtub, et 12.02.2009.a helistas M. T. V. Taalile. Nimetatud kõnes ütles V. Taal M. T. meiliaadressi X. Kriminaalmenetlusega on kindlaks tehtud, et taolist meiliaadressi U.R. ei olnud. M. T. heidab V. Taalile ette, et miks ta selliseid meiliaadresse teeb, mille peale V. Taal vastab, et tal (pohhui) ükskõik. Nimetatu kinnitab, et U. R. nimelt oli tema teadmata loodud erinevaid meiliaadresse, mida V. Taal kasutas liisngutaotluste esitamiseks. 08.02.2012.a vaatlusprotokolliga (III kd t.l 38-41) ja 20.09.2010.a asitõendi vaatlusprotokolliga (III kd t.l 48-53) on tuvastatud, et liisingule esitatud U. R. pangakonto väljavõte ei vasta tegelikkusele, st on võltsitud. Sissetulekud on näidatud suurematena kui need tegelikult olid. 20.09.2010.a asitõendi vaatlusprotokolliga on tuvastatud, et liisingule esitatud väljavõtte kohaselt sai U. R. töötasu ettevõtetest X, X ja X, samas kannatanu kinnitas kohtus, et X ja X ei ole ta kunagi töötanud. Ka SEB panga vastusest (III kd t.l 108-110) nähtub, et SEB panga andmetel ei ole U. R. kontole toimunud laekumisi X-st. Eelnevaga on tuvastatud, et V. Taalil oli huvi sõiduki X liisimiseks, milleks esitas liisingutaotluse U. R. nimel. Taotlusele lisati võltsitud konto väljavõte. Kuna liisingfirma avastas, et konto väljavõte oli võltsitud, siis jäi kuritegu s.o kelmus lõpule viimata. Antud juhul oli V. Taali eesmärgiks varalise kasu saamine tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, s.o eesmärgiks oli kelmuse toimepanemine, kuid kuna liisingfirma avastas võltsitud pangaväljavõtte, siis V. Taalist mitteolenevatel asjaoludel jäi kuritegu lõpule viimata, st jäi katse staadiumisse. Riigikohus on oma 09.03.2010.a lahendi nr 3-1-1-8-10 p-s 11 märkinud, et kuritegude uurimise praktikas on kinnitust leidnud, et nagu inimesed üldisemalt, tavatsevad ka kurjategijad sarnastes olukordades toimida sarnasel viisil tulenevalt enda füüsilistest ja vaimsetest võimetest, oskustest jms. Sageli on nimelt erinevate kuritegude toimepanemise viis (nn modus operandi) niisuguseks kaudsete tõendite pinnalt süsteemiloovaks faktoriks, mis võimaldab lõppkokkuvõttes tõsikindlalt järeldada, et mitmed erinevad kuriteod on toime pannud sama isik. Ka Riigikohtu varasemas praktikas on asutud seisukohale, et erinevate kuritegude toimepanemise asjaolude silmnähtaval kokkulangemisel võib sellest teha järelduse nende kuritegude toimepanemise kohta sama isiku poolt (vt
3. mai 2005 otsuse nr 3-1-1-32-05 p 8 või
4. novembri 2009 otsuse nr 3-1-1-87-09 p 11). Sama lahendi p-12 on Riigikohus märkinud, et kuritegude toimepanemise viisist sellises kvaliteedis on eeskätt põhjust rääkida siis, kui kuriteo toimepanemise vahend, selle vahendi kasutamise eripära või tekitatud tagajärgede iseloom on spetsiifilised. A. S. nimelt X kui ka U. R. nimelt X ja X liisimiseks esineb palju sarnaseid tunnuseid ning taotluste esitamine on toimunud sisuliselt ühtemoodi. Seega on kuritegude toimepanemise käekiri ühesugune. Eelnev annab aga aluse järeldada modus operandi põhimõtte kohaselt, et nimetatud kuriteod pani toime just Veiko Taal. Antud juhul on leidnud tuvastamist, et V. Taal soovis kolmel korral saada varalist kasu (sõiduki liisingusse saamine ilma ise kohustusi omamata) tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, s.o eesmärgiks oli kelmuse toimepanemine, kuid kuna liisingfirma avastas võltsitud pangaväljavõtted, siis V. Taalist mitteolenevatel asjaoludel jäi kuritegu lõpule viimata, st jäi katse staadiumisse. Kelmuse objektiivne koosseis moodustub petmisest, mille tulemusena kannatanu teeb varakäsutuse ning saab varalist kahju. Petmine on tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomine, mille tagajärjel teine inimene satub eksimusse. Tegelikud asjaolud ehk faktid on objektiivselt tuvastatud südmused, olukorrad või seisundid, mis puudutavad minevikku või olevikku ning mille tõesust on võimalik kas tõestada või ümber lükata. Tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomine on pettuslik tegu ehk petmine. Petmine on eelkõige tegevus, mis tekitab teises isikus väärkujutluse ja seisneb eelkõige suulises, kirjalikus või konkludentses väites. Võltsitud liisingutaotluste ja konto väljavõtete esitamistega teiste isikute, s.o A. S. ja U. R., nimelt püüdis Veiko Taal viia liisingfirma eksimusse isiku suhtes, kes on tegelik liisinguvõtja ja saada seeläbi varalist kasu, võtmata seejuures ise liisinguga kaasnevaid varalisi kohustusi, jättes 13 1-12-11354 kohustused, s.o. liisingumaksed A. S. ja U. R. kanda. Samuti püüti võltsitud pangakonto väljavõtetega tekitada liisingfirmas veendumus, et taotlejal on majanduslikud võimalused liisingmaksete tasumiseks. Tegelikkuses neil selliseid võimalusi aga ei olnud. Kuna liisingfirma avastas, et esitatud väljavõtted ei vasta tegelikkusele, s.o olid võltsitud, jäid Veiko Taali kuriteod katsestaadiumisse, sest varakäsustust liisingfirma seetõttu ei teinud ja kahjulikku tagajärge ning varalist kahju ei saabunud. Kohus leiab, et eelnevaga on täidetud KarS § 209 lg 2 p 1 - § 25 lg 1, 2 sätestatud kuriteo objektiivne koosseis. Antud juhul tegutses V. Taal kavatsetult. V. Taal esitas liisingfirmale planeeritult ja teadlikult ebaõiged andmed. Seega subjektiivsest küljest on kuritegu toime pandud KarS § 16 lg 2 sätestatud kavatsusega, sest V. Taal seadis eesmärgiks varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, s.o seadis eesmärgiks kelmuse toimepanemise, ning ta teadis, et see tema tegevuse tagajärjel saabub. Kuna V. Taal pani toime mitu kelmuse katset, on tegemist korduvusega KarS § 209 lg 2 p 1 mõttes. Algse süüdistuse kohaselt oli V. Taalile esitatud süüdistus ka kelmuse katses suures ulatuses. Liisingusse soovitavad autod olid kallid (X ja X 490 000 krooni/31317 eurot), siis süüdistuse esitamise ajal oli tegemist suure ulatusega. Kuritegude toimepanemise ajal kehtinud karistusseadustiku rakendamise seaduse § 8 p 2 sätestas, et suur on kahju, mis ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt. 2008.a oli palga alammäär 4350 krooni, s.o 278.02 eurot. Seega suureks kahjuks oli siis 435 000 krooni ehk 27 802 eurot. Hetkel kehtiv KarS § 121 p 2 sätestab, et suureks varaliseks kahjuks või süüteo ulatuseks on kahju, mille summa ületab 40000 eurot. Seega käesoleval ajal ei kvalifitseeruks toime pandud kuriteod enam suures ulatuses toime pandud kuritegudena. KarS § 5 lg 2 sätestab, et seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud isiku suhtes, keda ei ole selle teo eest jõustunud otsusega karistatud. Kuna karistust kergendav seadus omab tagasiulatuvat jõudu, siis käesoleval ajal ei saa V. Taalile ette heita kuriteo toime panemist suures ulatuses, mistõttu tuleb vastav asjaolu süüdistusest välja jätta. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega hinnates tõendeid kogumis on käesolevas kriminaalasjas leidnud täielikku tõendamist süüdistatava poolt talle KarS § 209 lg 2 p 1 – KarS § 25 lg 1, 2 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemine. Veiko Taali süüdistus KarS § 213 lg 1 järgi KarS § 213 lg 1 sätestab, et teisele isikule varalise kahju tekitamise eest arvutiprogrammi või andmete ebaseadusliku sisestamise, muutmise, kustutamise, rikkumise, sulustamise või muul viisil andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel varalise kasu saamise eesmärgil karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. 1) Credit24 kiirlaen Kannatanu U. R. selgitas kohtus, et ta ei ole Credit24 laenu võtnud. Ühtlasi selgitas ta kohtuistungil, et ta avas Sampo ja Nordea pangas kontod V. Taali soovitusel, et sinna laekuks töötasu, kui ta saab V. Taali kaudu tööd keevitajana. Kõik pangast saadud dokumendid (pangakardid, internetipanga paroolikaardid) andis ta Veiko Taali kätte, kes lubas talle tööle asumisel ülekandeid teha. Sellest, et tema teadmata on võetud Credit24 laen 7000 krooni sai ta teada alles siis, kui talle saadeti nõudekiri võlgnevuse tasumiseks. Sampo panga kirjadest (III kd t.l 50-54) nähtub, et U. R. on avanud pangas konto. Nordea panga kirjast (III kd t.l 80) nähtub, et U. R. nimel on Nordea pangas kaks arvelduskontot ja krediitkaardi konto, lisatud väljavõtted tõendavad tehingute tegemist avatud kontodelt. 31.08.2011.a asitõendite vaatlusprotokolliga (III kd t.l 68-71) on tuvastatud, et U. R. nimelt on esitatud laenutaotlus nr X MCB Finance Estonia OÜ-le summas 7000 krooni. Esitatud taotluse kohaselt on laenu saajaks märgitud U. R. ja tema isikukood, elukohaks on märgitud X, meiliaadressiks X ja telefoniks X. Samas leidis eelnevalt tuvastamist, et U. R. ei ole kunagi elanud X ning telefoninumber X kuulus V. Taalile. Eelnev aga kinnitab kannatanu ütlusi, mille kohaselt ei ole tema taotlust laenu saamiseks esitanud. Samuti on märgitud telefoninumber, mis kuulus V. 14 1-12-11354 Taalile, mis viitab selgelt sellele, et tegelikult soovis raha V. Taal. Kohus peab ebausutavaks, et U. R. esitas laenutaotluse ning märkis sinna väljamõeldud, tegelikkusele mittevastava elukoha, olematu meiliaadressi ning teise isiku (V. Taali) telefoninumbri. OK Debt Collect OÜ vastus infopäringule (II kd t.l 45-54) tõendab laenutaotluse esitamist läbi portaali www.credit24.ee, kusjuures laenutaotlused esitati kokku kolmel korral: 1) 04.02.2009.a kell 11.59, mil kasutajakonto oli eelnevalt kinnitatud läbi Nordea panga internetipanga ja seotud telefoninumbriga X, mis kuulub V. Taalile. Järgmine taotlus esitati 04.02.2009.a kell 17.52 kasutajakonto kinnitati samade andmetega, mis eelmise taotluse puhul. Viidatud kahel korral aga loobuti laenu taotlemisest. Kolmandat korda esitati taotlus 11.02.2009.a. Kasutajakonto kinnitati telefoninumbriga X, mis kuulub Veiko Taalile ja kinnitati digitaalselt Sampo panga internetipanga abil. Seekord taotlus rahuldati ja U. R. Sampo panga kontole kanti Credit24-st 11.02.2009.a 7000 krooni. Nimetatud asjaolu kinnitab laenutehingu toimumist ning selle põhjal raha laekumist U. R. kontole. Sampo panga väljavõttest (III k.d t.l 55) nähtub, et U. R. kontole on toimunud laekumine summas 7000 krooni MCB Finance Estonia OÜ-lt selgitusega Credit24 laenutaotlus nr X. Sama on tuvastatud ka 24.10.2011.a asitõendi vaatlusprotokolliga (III kd t.l 59-60). Samuti nähtuvad panga väljavõttest (III kd t.l 55) tehingud deebetkaardiga, mis oli väljastatud U. R. nimele, kuid mis reaalselt oli V. Taali käes ja mida ta väljavõttest nähtuvalt kasutas aktiivselt. 24.10.2011.a asitõendi vaatlusprotokolliga (III kd t.l 59-60) on tuvastatud, et U. R. Sampo panga arvelduskontolt on 11.02.2009.a tehtud ülekanne V. Taali kontole summas 200 krooni, 20.02.2009.a laekub U. R. kontole 150 krooni K. J. ja 21.02.2009.a E. K. 3750 krooni. U. R. kinnitas kohtus, et ta ei tunne K. J. nimelist isikut ja välismaalt ta raha saanud ei ole. Samas on rahvastikuregistri andmetel (III kd t.l 76-78) K. J. näol tegemist Veiko Taali lapse emaga. Nimetatu aga kinnitab taaskord, et tegelikult oli U. R. nimelt avatud konto kasutajaks V. Taal, kuivõrd ei ole tõenäoline, et raha kandsid U. R. talle tundmatud isikud. Tunnistaja M. L., kes töötas MCB Finance Estonia OÜ-s, selgitas kohtus, kuidas tuvastatakse laenu taotlenud isik. Isikule esitatakse erinevaid nn kontrollküsimusi ja palutakse isikul end tuvastada näiteks R-Kioskis. Antud juhul on tuvastatud, et U. R. ID-kaardi koopia edastati laenufirmale RKioski vahendusel, mis ei välista seda, et U. R. nimelt sai taotluse esitada teine isik ehk antud juhul V. Taal, kelle valduses U.R. ID kaart vahepeal oli. Maksu- ja Tolliameti menetletud kriminaalasja nr X materjalidest (III kd t.l 61-67) nähtub, et 04.06.2009.a E. A. elukohas aadressil X, X toimunud läbiotsimisel leiti ja võeti ära U. R. nimele väljastatud panga- ja koodikaardid. Sealt leiti Nordea panga MasterCard deebetkaart, kliendikaart ja koodikaardid, samuti U. R. Sampo panga koodi- ja deebetkaardid. U. R. selgitas kohtus, et ta ei tunne E. A. nimelist isikut. E. A. samas selgitas kohtus, et ta tunneb V. Taali umbes 6-7 aastat, kuid U. R. ta ei tunne. Seda, kuidas U. R. dokumendid tema valdusesse sattusid, ta kohtus ei mäletanud. Samas, kui prokurör

§ 289

lg 1 alusel avaldas tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütlusi, siis kinnitas E. A., et uurijale antud ütlused olid tõesed. Nendes ütlustes kinnitas tunnistaja, et just V. Taal jättis U. R. dokumendid E. A. juurde. Nimetatud asjaolu lükkab ümber V. Taali kohtus antud ütlused selle kohta, et tema käes ei ole U. R. dokumente olnud. Samas kinnitavad E. A. ütlused U. R. ütlusi selle kohta, et ta andis oma dokumendid V. Taali valdusesse. Seega viitab eelnev taaskord sellele, et U. R. ei ole reaalselt Sampo ja Nordea panga kontosid kasutanud, kuid vastavad dokumendid leiti E. A. juures, kes on aga V. Taali tuttav. Kohtu hinnangul ei ole seega alust kahelda E. A. selgitustes, mille kohaselt jättis U.R. dokumendid tema juurde just V. Taal. AS Tavid vastuskirjast (III kd t.l 72-75) nähtub, et V. Taal on teinud Tavid AS vahendusel tehinguid. U. R. on vastuse kohaselt olnud rahasiirde saajaks. Seega on antud juhul leidnud tuvastamist, et U. R. Sampo panga kontole oli tegelikult juurdepääs V. Taalil ning U. R. seda kontot reaalselt ei ole kasutanud. Eelnevast tulenevalt on leidnud ka kinnitamist, et laenutaotluse MCB Finance Estonia OÜ-le esitas tegelikult V. Taal ja ka saadud raha 15 1-12-11354 kasutas tegelikult V. Taal. Seega on tuvastatud, et 11.02.2009.a kandis MCB Finance Estonia OÜ U. R. kontole Sampo Pangas 7000 krooni, mille kasutamiseks sisenes V. Taal U. R. nõusolekuta panga virtuaalsesse maksekeskkonda ja teostas sellelt tehinguid, teades, et U. R. ei olnud soovi saada kiirlaenu. Tegelikkuses vormistas U. R. kohta ebaõigeid kontaktandmeid kasutades laenutaotlused V. Taal, kellel puudus kavatsus laen tagasi maksta. 2) Topeltneto krediitkaardi taotlus Nordea panga kirjast (III kd t.l 80) nähtub, et U. R. on Nordea pangas krediitkaardi konto. U. R. nimelt esitatud Topeltneto krediitkaardi taotluselt (III kd t.l 92) nähtub U. R. elukohana X, telefonina X ja töökohana X. Kannatanu ütluste kohaselt ei ole ta kunagi töötanud X-s ega elanud X. Eelnevalt leidis tuvastamist, et taotlusele märgitud telefoninumber kuulus V. Taalile, mis viitab selgelt sellele, et taotluse esitamise huvi oli V. Taalil. Ekspertiisiaktiga nr 11E-DK-0127 (III kd t.l 101-107) on tuvastatud, et krediitkaardi taotlus ei ole tõenäoliselt täidetud U. R. poolt. Eelnev aga kinnitab kannatanu ütlusi, et tema ei ole krediitkaarti soovinud. Nordea panga kirjale (III kd t.l 80-91) lisatud krediitkaardi konto nr X väljavõttest nähtub, et krediitkaardiga on makstud erinevates asutustes ja suures summas sularaha automaatidest välja võetud. Kannatanu U. R. selgitas kohtus, et tema ei ole esitanud taotlust krediitkaardi saamiseks, ta ei ole pangakaarti saanud ega krediiti kasutanud. Ta avas küll V. Taali soovitusel Nordea pangas konto, kuid kõik dokumendid pangakaardid ja internetipanga koodid andis ta V. Taali kätte. Krediitkaardist sai ta teada alles siis, kui tuli teade kohtutäiturilt võlgnevuse kohta summas 63311.72 krooni. 04.06.2009.a E.A. elukohas aadressil X, X toimunud läbiotsimisel (III kd t.l 61-67) leiti ja võeti ära U. R. nimele väljastatud panga- ja koodikaardid. Sealt leiti Nordea panga MasterCard deebetkaart, kliendikaart ja koodikaardid, samuti U. R. Sampo panga koodi- ja deebetkaardid. U. R. selgitas kohtus, et ta ei tunne E. A. nimelist isikut. E. A. selgitas kohtus, et ta tunneb V. Taali umbes 6-7 aastat. Samuti selgitas E. A., et U. R. dokumendid jättis tema juurde V. Taal. 31.08.2011.a asitõendite vaatlusprotokolliga (III kd t.l 68-71) on tuvastatud, et U. R. nimelt on esitatud krediitkaarditaotlus ja talle on väljastatud Nordea pangast koodikaardid ja deebetkaart. Jälitusprotokollist (III kd t.l 152-153) nähtub M. T. ja V. Taali omavaheline suhtlemine, kus V. Taal ütleb M. T.: „Saada sealt Nordi“, millest võib järeldada, et M. T. pidi saatma taotluse Nordea pangale. Samuti teatas 12.02.2009.a telefonikõnes V. Taal M. T. U. R. meiliaadressi (X), millist U. R. tegelikult kasutanud ei ole. Nimetatu kinnitab taaskord, et tegelik huvi krediitkaardi saamiseks ning sellega kaasnevateks hüvedeks, omamata tagasimaksmise kohustust, oli tegelikult V. Taalil. Seega on antud juhul leidnud tuvastamist, et V. Taal sisenes U. R. nõusolekuta panga virtuaalsesse maksekeskkonda ja teostas tehinguid, teades, et U. R. ei olnud soovi saada krediitkaarti. Tegelikkuses vormistas U. R. kohta ebaõigeid kontaktandmeid kasutades krediidisumma väljamakseks taotluse V. Taal ning tal puudus kavatsus laen tagasi maksta. U. R. nimele väljastatud Nordea Panga Topeltneto krediitkaardi kasutamisega viis V. Taal panga eksitusse, luues endast panga andmetöötlusprogrammi jaoks kuvandi kui laenu saamiseks ja kontodel olevaid vahendeid käsutama õigustatud isikust, saades sel viisil ise varalist kasu. Veiko Taal sekkus andmetöötlusprotsessi, kui esitas läbi internetikeskkonna Credit24 laenutaotluse ja krediitkaarditaotluse Nordea pangale. 11.02.2009.a kandis MCB Finance Estonia OÜ U. R. Sampo panga kontole 7000 krooni, mille V. Taal kautas U. R. nõusolekuta enda tarbeks. V. Taal oli teadlik, et U. R. ei olnud soovi saada kiirlaenu. Tegelikkuses vormistas ebaõigeid kontaktandmed, sh enda telefoninumbrit, kasutades laenutaotluse V. Taal ning kasutas saadut enda tarbeks, samas puudus tal kavatsus laen tagasi maksta. Samuti esitas V. Taal elektrooniliselt Nordea pangale ebaõigete andmetega Topeltneto krediitkaardi taotluse, mida pank aktsepteeris, sest U. R. poolt olid varasemalt samas pangas avatud kontod ja 16 1-12-11354 väljastas U. R. nimele krediitkaardi, kuhu tehti väljamakse summas 3195.58 eurot (50 000 krooni). Krediitkaardiga tegi V. Taal U. R. nõusolekuta tehinguid, kasutades väljastatud krediidsumma enda tarbeks. V. Taal oli teadlik, et U. R. ei olnud soovi saada krediitkaarti. Tegelikkuses vormistas ebaõigeid kontaktandmed, sh enda telefoninumbrit, kasutades krediitkaardi taotluse V. Taal, kellel puudus kavatsus krediidi tagasi maksmiseks. U. R. nimele väljastatud krediitkaardi kasutamisega viis V. Taal panga eksitusse, luues endast panga andmetöötlusprogrammi jaoks kuvandi kui krediidi saamiseks ja kontodel olevaid vahendeid käsutavast õigustatud isikust, saades sel viisil ise varalist kasu. Seega kui pangakontot ja krediitkaarti kasutas selleks mitteõigustatud isik omavoliliselt ehk siis V. Taal, oli tegemist arvutikelmusega, s.o andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumisega, kuna U. R. teadmata ja tema luba omamata tegi V. Taal U. R. nimele võetud krediitkaardiga tehinguid, samuti kulutas enda tarbeks U. R. nimele väljastatud kiirlaenu summas 7000 krooni. Eelnevaga on täidetud KarS § 213 lg 1 sätestatud kuriteo objektiivne koosseis. Subjektiivsest küljest pani V. Taal kuriteo toime KarS § 16 lg 2 sätestatud kavatsusega. V. Taali eesmärk oli saada varalist kasu, omamata tagasimaksmise kohustust. Seega V. Taal seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teadis, et see saabub. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega hinnates tõendeid kogumis, on käesolevas kriminaalasjas leidnud täielikku tõendamist süüdistatava poolt talle KarS § 213 lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemine. Veiko Taali süüdistus KarS § 344 lg 1 järgi Riigikohus on lahendi 3-1-1-15-08 p-s 16 märkinud, et kui kelmusega kaasneb ka dokumendi võltsimise ja võltsitud dokumendi kasutamine, moodustab see kogumi kelmusega. Eelnevalt leidis tuvastamist, et liisingfirmale esiatatud taotlus sõiduki Infinity liisimiseks sisaldas ebaõigeid andmeid U. R. kohta (töökoht, elukoht, telefoninumber). Koos liisingutaotlusega esitati võltsitud pangakonto väljavõte. Võltsitud väljavõte esitati ka krediitkaardi saamiseks. Konto väljavõtet võltsis V. Taal, kuna ka liisingutaotlus on ekspertiisi kohaselt täitnud just V. Taal. Samuti oli V. Taalil huvi maasturi liisimiseks ja krediitkaardi saamiseks. Seega puudus kellelgi teisel põhjendatud huvi ja vajadus võltsitud väljavõtte vastu. Eelnevast tulenevalt on ainuvõimalik, et konto väljavõtet võltsis just V. Taal. Dokument on kirjalik akt, mis sisaldab inimese mõtteväljendust, mis on mõeldud õiguskäibes tõendama juriidilise tähtsusega asjaolusid ning millest selgub väljaandja. Võltsitud dokument peab olema kohane õiguste omandamiseks või kohtustustest vabanemiseks. Kahtluseta on panga rekvisiite kandev konto väljavõte käsitletav dokumendina, sest on aluseks hindamaks, kas isik on maksevõimeline ehk suudab panga ees täita kohustust, mis talle tekivad kui pank nõustub nt liisingut või krediiti andma. Käesoleval juhul võltsitud dokumendi esitamise näol oleks V. Taal omandanud õiguse, saades soovitud maasturi, samas ei oleks V. Taalile sellega kohustusi kaasnenud, st liisingmakseid oleks hakatud nõudma U. R. mitte V. Taalilt. Seega on V. Taal toime pannud KarS § 344 lg 1 sätestatud kuriteo ehk dokumendi võltsimise, mille alusel on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest. V. Taal pani võltsimise toime kavatsetult, kuna ta teadis, et andmed ei vasta tegelikkusele. Seega V. Taal seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teadis, et see saabub. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega hinnates tõendeid kogumis on käesolevas kriminaalasjas leidnud täielikku tõendamist süüdistatava poolt talle KarS § 344 lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemine. Veiko Taali süüdistus KarS § 345 lg 1 järgi Samuti pani V. Taal toime võltsitud dokumendi kasutamise, s.o KarS § 345 lg 1 sätestatud kuriteo. Ta oli teadlik, et A. S. konto väljavõtte X liisimiseks ja U. R. konto väljavõte X liisimiseks olid võltsitud M. T. poolt. U. R. konto väljavõte X liisimiseks ning krediitkaardi saamiseks olid võltsitud V. Taali enda poolt. V. Taal esitas võltsitud väljavõtted liisingfirmale ja pangale eesmärgiga omandada õigusi, kuid jätta kohutused kellegi teise kanda. Seega pani V. Taal toime 17 1-12-11354 KarS § 345 lg-s 1 sätestatud kuriteo. V. Taal pani võltsitud dokumendi kasutamise toime kavatsetult, kuna ta teadis, et väljavõtted ei vasta tegelikkusele. Seega V. Taal seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teadis, et see saabub. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega hinnates tõendeid kogumis on käesolevas kriminaalasjas leidnud täielikku tõendamist süüdistatava poolt talle KarS § 345 lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemine. Karistuse kohaldamisest Kohus ei tuvastanud kriminaalasja menetlusega teo õigusvastasut ega süüd välistavaid asjaolusid. Seega on süüvõimeline süüdistatav Veiko Taal pannud toime seaduses sätestatud süüteokoosseisudele vastavad teod. KarS § 56 lg 1 kohaselt on isiku karistamise aluseks tema süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemiset ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 56 lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kohus ei tuvastanud Veiko Taali puhul karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Süüdistatav on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud. Kohus leiab, et V. Taalile ei ole antud juhul võimalik rahalist karistust määrata. Käesoleval juhul on toime pandud kelmuse katsed korduvalt. Samuti arvestades kuriteo (kelmuse) eripära, ei kannaks kohtu hinnangul rahalise karistuse mõistmine eesmärki. Süüdistatav on antud juhul teadlikult pannud toime kelmuse katse, koos dokumentide võltsimisega ja võltsitud dokumentide kasutamisega, samuti kavatsetult pannud toime arvutikelmuse. Seega tuleb kohtu hinnangul V. Taali süüd pidada antud juhul nii suureks, et see välistab rahalise karistuse kohaldamise. V. Taali kuritegude eesmärgiks oli teiste isikute arvelt omandada varalisi õigusi, jättes kohustused kellegi teise kanda. V. Taali ei huvitanud, kas kannatanud suudavad võetavaid kohustusi täita või mitte. V. Taali eesmärgiks oli saada hüvesid, arvestamata teiste isikutega. Kohtu hinnangul näitab selline teiste isikute nimel kohustuste võtmine lugupidamatust ja hoolimatust teiste isikute suhtes, samuti V. Taali isekust. Kuivõrd antud kuriteod on toime pandud juba aastetel 2008-2009, samuti on kriminaalasja menetlus kestnud pikka aega, siis leiab kohus, et V. Taalile on võimalik mõista tingimisi miinimummäära lähedane vangistus. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et Veiko Taal tuleb süüdi tunnistada KarS § 209 lg 2 p 1 - § 25 lg 1, 2, KarS § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi ning KarS § 63 lg 1 alusel tuleb karistuseks mõista üks aasta ja kuus kuud vangistust. Samuti tuleb Veiko Taal süüdi tunnistada KarS § 213 lg 1 järgi ning karistuseks tuleb mõista kuus kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel tuleb kergem karistus lugeda kaetuks raskema karistusega ning liitkaristuseks tuleb mõista üks aasta ja kuus kuud vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistus tingimisi täitmisele pööramata juhul, kui Veiko Taal ei pane kahe aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel katseaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 17.11.2015.a. Tõkendeid süüdistatavate suhtes kohaldatud ei ole. Tsiviilhagid Tsiviilhagi on esitanud AS Tallink Grupp summas 802.84 eurot. Nimetatud tsiviilhagi tuleb

§ 310lg 2 alusel jätta läbi vaatamata, kuna prokurör loobus J.

Ojaste ja T. Kaljumäe suhtes süüdistusest seoses AS Tallink Grupi parfümeeriakaupluses toimunud vargusega. Käesolevas kriminaalasjas on esitatud tsiviilhagi U. R. summas 4274.83 eurot. Esitatud tsiviilhagi on esitatud seoses U. R. nimelt Nordea pangale esitatud Topeltneto krediitkaardi taotlusega, mille alusel U. R. nimele väljastati 3195.58 euro suurune krediidilimiit. Nimetatud summale lisandub hagi kohaselt intress summas 850.77 eurot ja viivis 228.48 eurot. Tekitatud kahju summa 4274.83 eurot on tuvastatud Nordea panga poolt U. R. vastu esitatud tsiviilhagiga (III kd t.l 139-142). Samuti tõendab tekitatud kahju suurust kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus (III kd t.l 145) ja täitmisteade (III kd t.l 146). Nimetatud dokumentidest nähtub, et Nordea pank on U. R. vastu esitanud hagi seoses Topeltneto krediitkaardi võlgnevusega. Kohus on esitatud hagi rahuldanud ning U. R. suhtes on kohtuotsuse alusel alustatud täitemenetlus. Eelnevalt leidis tuvastamist, et 18 1-12-11354 taotluse krediitkaardi saamiseks esitas tegelikult V. Taal, samuti väljastatud krediidilimiiti kasutas V. Taal. Seega on V. Taal oma tegevusega (kuriteoga) tekitanud U. R. kahju. Lähtudes eeltoodust, tuleb esitatud tsiviilhagi rahuldada ning Veiko Taalilt tuleb

§ 310

lg 1, VÕS § 1045, § 1050 lg 1 ja § 1043 alusel välja mõista tsiviilhagi summas 4274.83 eurot U. R. (a/a nr X) kasuks. Samuti on käesolevas asjas esitanud tsiviilhagi MCB Finance Estonia OÜ summas 693.44 eurot. MCB Finance OÜ ja U. R. vahel sõlmitud laenulepingu kohaselt kohustuti laenusumma koos intressidega summas 10500 krooni ning laenulepingu sõlmimise tasu summas 350 krooni tagastama kuues osas. Seega kokku kohustuti laenu tagastama 10850 krooni. Eelnevalt leidis tuvastamist, et laenu summas 7000 krooni taotles tegelikult U. R. nimel V. Taal, samuti kasutas V. Taal väljastatud laenusummat. Kuna laen koos intressidega ja lepingusõlmimise tasuga on tagastamata, siis on laenuandjale tekkinud kahju. Seega on V. Taal oma tegevusega (kuriteoga) tekitanud MCB Finance Estonia OÜ-le kahju. Lähtudes eeltoodust, tuleb esitatud tsiviilhagi rahuldada ning Veiko Taalilt tuleb

§ 310

lg 1, VÕS § 1045, § 1050 lg 1 ja § 1043 alusel välja mõista tsiviilhagi summas 10850 krooni (693.44 eurot) eurot OÜ MCB Finance Estonia (a/a nr EE242200221061005344) kasuks. Asitõendid ja salvestised: - CD- ja DVD-plaadid salvestistega –

§ 126lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde; - võrdlusmaterjalina võetud U.

R., Veiko Taali, M. T. ja A. S. käekirja ja allkirja eksperimentaalproovid –

§ 126lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada.

Menetluskulud Välja mõista Veiko Taalilt

§ 180

lg 1 alusel riigi tuludesse menetluskulud –

§ 175

lg 1 p 2 alusel tunnistajale ja kannatanutele makstud summad 83.61 eurot,

§ 175

lg 1 p 3 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel tekkinud kulu (ekspertiisi akt nr DK-0166-10/3203) summas 282.49 eurot,

§ 175

lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu 2509.44 eurot kaitsja osalemise eest kriminaalasja menetluses ning

§ 179

lg 1 p 2 alusel sundraha 585 eurot, kokku 3460.54 eurot.

§ 181

lg 1 alusel hüvitada Janno Ojastele seoses kaitsja Ants Nõmmiku osalemisega kriminaalasja menetluses 1150.40, kandes hüvitise OÜ Advokaadibüroo Nõmmik arveldusarvele nr EE162200221054304340 Swedbankis.

§ 181

lg 1 alusel jätta riigi kanda Janno Ojaste kaitsjale koopiate tegemise kulu 0.45 eurot.

§ 181

lg 1 alusel jätta Tarko Kaljumäe riigi õigusabi korras määratud kaitsjale hüvitatud riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud kokku summas 2023.32 eurot riigi kanda, samuti jätta riigi kanda kaitsjale koopiate tegemise kulu 0.45 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Teet Olvik kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 25.01.2016 a. kohtuotsuse resolutsioon: Tühistada Pärnu Maakohtu otsus 17. novembrist 2015 osaliselt ja nimelt: 1) Veiko Taali süüdimõistmises ja karistamises KarS § 209 lg 2 p 1 - § 25 lg-de 1 ja 2, KarS § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi; 19 1-12-11354 2) Veiko Taali süüdimõistmise ja karistamises KarS § 213 lg 1 järgi; 3) KarS § 64 lg 1 alusel Veiko Taalile mõistetud liitkaristuse osas. Teha tühistatud osas uus o t s u s, millega 1) Mõista Veiko Taal KarS KarS 209 lg 2 p 1 - § 25 lg-te 1 ja 2 järgi õigeks. 2) Süüdi tunnistada Veiko Taal KarS § 344 lg 1 – 22 lg 3 ja § 345 lg 1 – 22 lg 3 järgi ning KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks mõista