← Eesti

2-15-117848/12

Obsah (9)§ 394§ 416§ 367§ 407§ 444§ 173§ 174§ 162§ 133

2-15-117848 KOHTUOTSUS /TAGASELJAOTSUS/ EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Otsuse tegemise aeg ja koht Rakvere, 05. jaanuar 2016 Tsiviilasja number 2-15-117848 Tsiv

§ 394

ja

§ 416

) ning tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele vastavalt kas nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank, nr EE513300333522160001 Danske Bank AS Eesti filiaalis või nr EE221700017003510302 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis, kautsjon summas 175 eurot. Maksekorraldus tuleb lisada esitatavatele dokumentidele. ASJAOLUD

  1. OÜ Visiit SV esitas 23.08.2015 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 2 682.46 euro saamiseks. Kohus tegi 03.09.2015 võlgnikule makseettepaneku, mis on võlgnikule 16.09.2015 aadressil xxxx kätte toimetatud. Võlgnik esitas 18.09.2015 nõudele vastuväite, mille kohaselt võlgnik tunnustab nõuet osaliselt. Võlgnik on nõus parandama katused, kuid ei ole nõus kinni maksma materjali, mis enne teda oli ära viidud. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohus 20.10.2015 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
  2. 11.11.2015 esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid OÜ Visiit SV ja kostja 01.04.2014 rendilepingu, mille alusel anti rentnikule kasutamiseks kinnistu aadressiga xxxx, sihtotstarbega tootmismaa 100%, mille oluliseks osaks on saeveski katlamaja, suletud netopinnaga 2 859 m
  3. Rentnikule anti kasutamiseks ka kinnistu aadressiga xxxx sihtotstarbega maatulundusmaa 75% ja tootmismaa 25%, mille oluliseks osaks on kanala suletud netopinnaga 1 141.9 m
  5. Leping jõustus 01.04.2014 ja kehtis kuni 31.03.
  6. Rentnik kohustus tasuma renti 50 eurot kuus ning igakuine rent tasaarveldatakse rentniku poolt lepingus märgitud kohustuste täitmisel tehtud kulutuste arvel. Rentnik kohustus teostama kinnistutele remondi- ja hooldustöid. Rentnik pidi 6 kuu jooksul alates lepingu sõlmimisest parandama hoonete katused ja aknad, sulgema mittekasutusel olevate hoonete uksed ja muud avaused, paigaldama eravalduse sildid, paigaldama videokaamerad ja viited nende olemasolu kohta, koristama hooned ja territooriumi. Samuti kohustus rentnik kindlustama hooned ja tasuma kindlustusmaksed. Rentnik ei ole neid kohustusi täitnud. 2

(4)2-15-117848
  1. Kuna rendiobjektide olukord oli oluliselt halvenenud ja rentnikuga enam ühendust ei saanud, siis esitas hageja kohtusse avalduse. Kuigi kostja tunnistab 17.09.2015 maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväites osaliselt nõuet ja on nõus hoonete katuseid parandama, ei ole ta käesoleva ajani katuseid parandama asunud. Kuna rentnik ei ole lepinguga võetud kohustusi täitma asunud, siis on hageja esitanud rentnikule 01.04.2015 rendilepingu erakorralise ülesütlemise teate ja loeb lepingu erakorraliselt üles öelduks alates 11.11.2015 kuupäevast.
  2. Pooled on kokku leppinud selles, et peale lepingu lõppemist või erakorralist ülesütlemist kinnistute valduse üheandmisel rentniku poolsel viivitamisel kohustub ta tasuma rendileandjale iga viivitatud päeva eest leppetrahvi 50 eurot. Juhul, kui kostja viivitab rendiobjekti üleandmisega, siis suurendab hageja käesoleva hagiavaldust leppetrahvi nõudes.
  3. Alates 01.04.2014 kuni 01.11.2015 on kostjal tekkinud rendivõlgnevus 900 eurot (18 kuud x 50). Rendilepingu alusel on rendileandjal õigus leping erakorraliselt üles öelda rentniku poolt lepingu kohustuste rikkumise tõttu ning nõuda leppetrahvi 1 000 eurot. Selle ja VÕS § 158 lg 1 alusel nõuab hageja leppetrahvi tasumist 1 000 eurot. Hageja nõuab kuni 11.11.2015 arvestatud viivise tasumist 50.34 eurot ja nõuab viivist alates 12.11.2015 0.42 eurot päevas (1 900 eurot x 0,022%).
  4. Hageja palus vastavalt VÕS §-dele 3 p 1; 8 lg 2; 76 lg 1; 82 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1 ja 6; 113 lg 1, 396 lg 1 kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 900 eurot, lepetrahv 1 000 eurot ja viivis 50.34 eurot,

§ 367

alusel viivis põhivõlgnevuselt ja leppetrahvilt alates kohtuotsuse tegemisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning jätta menetluskulud kostja kanda.

  1. Juhul, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks, palus hageja lahendada hagi tagaseljaotsusega. MENETLUSE KÄIK
  2. Kohus saatis kostjale hagiavalduse ärakirja koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Kostja on dokumendid venna kaudu kätte saanud 27.11.
  3. Kostja kohtule kirjalikku vastust ei esitanud. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus kohtuistungit pidamata, hageja taotlusel, hagi tagaseljaotsusega rahuldada. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  4. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, sh hagiavaldusega ja esitatud dokumentaalsete tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub

§ 407lg 1 kohaselt rahuldamisele tagaseljaotsusega.

11.

§ 407

lg 1 ja lg 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja ei täitnud OÜ-ga Visiit VS sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi ega esitanud vastuväiteid hagile, siis asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele VÕS §-de 3 p 1; 8 lg 2; 76 lg 1; 82 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1 ja 6; 113 lg 1, 396 lg 1 alusel kogu haginõude 1 950.34 euro ulatuses, sh põhivõlgnevus 900 eurot, leppetrahv 1 000 eurot ja viivis 50.34 eurot. Samuti kuulub kostjalt 3

(4)2-15-117848 väljamõistmisele viivis põhinõudelt ja leppetrahvilt alates kohtuotsuse tegemisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Viivise väljamõistmisega seoses peab kohus vajalikuks märkida, et hagiavalduse tekstis (punktis 4.4.) nõuab hageja põhinõudelt ja leppetrahvilt viivise väljamõistmist alates 12.11.2015. Samas hagiavalduse resolutsioonis nõuab hageja põhinõudelt ja leppetrahvilt viivise väljamõistmist alates kohtuotsuse tegemisest. Kuna hageja nõuded on täpsustatud resolutsioonis ja resolutsioonis esitatud nõuded on kostjale soodsamad, siis lisanduva viivise mõistab kohus kostjalt välja alates kohtuotsuse tegemisest. 12.

§ 444

lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. MENETLUSKULUD 13.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

  1. Hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasunud riigilõivu summas 80.47 eurot. Samuti on hageja hagiavalduse esitamisel 10.11.2015 tasunud täiendavat riigilõivu summas 169.53 eurot (maksekorraldus nr 1972, toimikus lk 56). Seega on hageja kokku tasunud riigilõivu summas 250 eurot.
  2. Põhjendamatu on hagiavalduse punktis 1.3 toodud hageja väide, et ta on tasunud riigilõivu ettenähtust enam. Hageja on nõudnud lisanduva viivise väljamõistmist.

§ 133

lg 2 tulenevalt sama seadustiku § 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. Eeltoodu alusel käesolevas vaidluses on hagi hinnaks 2 103.29, s.o hagis hagi esitamise seisuga toodud nõue 1 950.34 eurot, millele lisandub viivis aasta eest 1 900 eurolt (põhinõudelt 900 eurot ja leppetrahvilt 1 000 eurot) summas 152.95 eurot (1900 x 8.05%), millelt kuulub tasumisele riigilõiv summas 250 eurot. Seega hageja ei ole tasunud riigilõivu 25 eurot enam. Hageja ei veel esitanud taotlust riigilõivu tagastamiseks, ta on vaid teatanud, et esitab taotluse riigilõivu tagastamiseks, kui ta menetluses nõuet ei suurenda. Sellepärast kohtul ei ole võimalik jätta taotlust, mida ei ole esitatud, rahuldamata. Kohus vaid teatab, et hageja ei ole menetluses riigilõivu enam maksnud. 16. Hagejale on esitatud OÜ Digessi poolt arve nr 2015049 (toimikus lk 54) õigusabikulude eest summas 420 eurot. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 670 eurot, s.h riigilõiv 250 eurot ja õigusabikulud 420 eurot. 17. Kohus rahuldab hagi lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§-dest 142 lg 2; 162 lg 1 ja lg 2; 407 lg 1, lg 2 ja lg 3; 415; 416; 442; 444 lg 4; 468 lg 1 p 2 tagaseljaotsusega. /digitaalselt allkirjastatud/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.