← Eesti

3-15-2080/8

Obsah (4)§ 121§ 44§ 43§ 104

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Määruse tegemise aeg ja koht 12. oktoober 2015. a, Tallinn Haldusasja number 3-15-2080 Haldusasi SV Capital OÜ kaebus Finantsinspektsiooni

§ 121lg 4, § 204 lg-d 1 ja 2).

ASJAOLUD

  1. SV Capital OÜ (kaebaja) esitas 22.02.2012 Finantsinspektsioonile (vastustaja) taotluse, milles soovis järelevalvemenetluse algatamist Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali suhtes ning ettekirjutuse tegemist kutsuda tagasi filiaali juhatajad Regina Raag ja Olavi Pakkonen. Kaebaja esitas 19.04.2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja 22.02.2012 taotlus läbi (haldusasi nr 3-12-803). Vastustaja leidis 07.05.2012 vastuses kaebajale, et finantsinspektsiooni seaduse (FIS) § 4 lg-st 3 tulenevalt puudub isikul subjektiivne õigus nõuda finantsjärelevalve algatamist või konkreetse meetme rakendamist kolmanda isiku suhtes. Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali juhtide sobivuse küsimuse sisuline lahendamine kuulub Soome finantsjärelevalveasutuse pädevusse (vastavalt krediidiasutuste seaduse (KAS) § 96 lg-le 11). Vastustaja märkis, et võtab kaebaja taotluses esitatud asjaolud teatavaks ning arvestab nendega edasises järelevalvetegevuses. FIS § 4 lg-st 3 ning § 54 lg-test 1 ja 2 tulenevalt ei teavita Finantsinspektsioon taotlejat järelevalvemenetlusest, sest finantsjärelevalvemenetlus pole avalik, järelevalveandmed on konfidentsiaalsed ja antud juhul puudutavad andmed kolmandate isikute õigusi. Tallinna Halduskohus lõpetas 14.05.2012 määrusega haldusasja nr 3-12-803 menetluse seoses nõude lahendamisega vastustaja poolt. 3-15-2080
  2. Kaebaja saatis 17.05.2012 vastustajale kirja, milles ei nõustunud vastustaja 07.05.2012 kirjas toodud seisukohtadega. Kaebaja palus teatada tema 22.02.2012 taotluse alusel alustatud järelevalvemenetluse kavandatavast lõpptähtajast ning kui menetluse tulemusena on antud haldusakt, siis väljastada selle ärakiri, samuti teavitada Soome pädevat asutust kaebaja 22.02.2012 taotlusest. Vastustaja jäi 12.06.2012 kirjas oma 07.05.2012 kirjas toodud seisukohtade juurde. Kaebaja esitas 12.07.2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus kohustada vastustajat teatama kaebajale 22.02.2012 taotluse alusel algatatud järelevalvemenetluse kavandatavast lõpptähtajast või kui järelevalvemenetluse tulemusena on juba lõpphaldusakt tehtud, siis väljastama selle ärakirja (haldusasi nr 3-12-1469). Tallinna Halduskohus tagastas 07.08.2012 määrusega haldusasjas nr 3-12-1469 kaebuse põhjusel, et halduskohtule on juba varem esitatud kaebus sama nõudega samal alusel ning korduva kaebuse esitamine ei ole lubatud, kui selle osas on olemas jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta. Tallinna Ringkonnakohus jättis 18.09.2012 määrusega kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu 07.08.2012 määruse muutmata, leides, et ehkki kaebuse nõue ja alus olid formuleeritud mõnevõrra erinevalt haldusasjas nr 3-12-803 esitatud kaebusest, oli sisuliselt vaidlus jätkuvalt selle üle, kas vastustaja on kaebaja 22.02.2012 taotluse läbi vaadanud ja sellele asjakohaselt vastanud. Kui kaebaja ei pidanud vastustaja 07.05.2012 vastust piisavaks või põhjendatuks, tulnuks selle üle vaielda haldusasjas nr 3-12-
  3. Riigikohtu halduskolleegium jättis 11.12.2012 määrusega nr 3-7-1-3-429-12 kaebaja määruskaebuse menetlusse võtmata.
  4. Kaebaja esitas 07.07.2015 vastustajale taotluse kaebaja 22.02.2012 taotluse alusel läbi viidud menetluse uuendamiseks ning järelevalvemenetluse algatamiseks seoses Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali 24.05.2012 kirjas nr 1.1-7/3445-1 vastustajale tegelikkusele mittevastavate andmete esitamisega. Kaebaja soovis, et ta kaasataks menetlusse kolmanda isikuna ning talle tehtaks teatavaks taotlust lahendav haldusakt.
  5. Vastustaja selgitas 20.07.2015 vastuses nr 4.12-3/2409-3, et arvestades finantsjärelevalve sõltumatust (FIS § 4 lg-d 2 ja 3) ning selles kohalduvat konfidentsiaalsuspõhimõtet (FIS § 54 lg-d 1 ja 2), puudub kaebajal õigus nõuda Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali suhtes järelevalve menetluse algatamist ning informatsiooni vastustaja poolt läbiviidavate järelevalvemenetluste kohta. Seda on kaebajale selgitatud ka 07.05.2012 kirjas. Samuti on Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal äriregistri andmetel likvideerimisel ja likvideerijaks on vandeadvokaat Reimo Hammerberg (Advokaadibüroo Sorainen AS).
  6. Kaebaja esitas 19.08.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 20.07.2015 vastuse nr 4.12-3/2409-03 õigusvastasuse tuvastamiseks ja vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja 07.07.2015 taotlus uuesti läbi (haldusasi nr 3-15-2080). Kaebaja selgitab, et sai 08.06.2015 Politsei- ja Piirivalveametilt Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali seaduslike esindajate Vahur Krafti ja Ivar Kallasti 24.05.2012 kirja nr 1.1-7/3445-1, mis sisaldab valesid faktiväiteid ja võis mõjutada vastustaja otsust kaebaja 22.02.2012 avalduse alusel järelevalvemenetluse algatamise üle otsustamisel. Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali juhid on käitunud ebausaldusväärselt, kahjustades nii endi kui ettevõtte ärialast reputatsiooni ega sobi seetõttu krediidiasutust juhtima. Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal on rikkunud kaebaja mainet ja kaebajal on õigus nõuda tema suhtes järelevalvemenetluse algatamist. 2

(5)3-15-2080
  1. Vastuseseks kohtunõudele leidis vastustaja 21.09.2015 esitatud seisukohas, et tegemist on taaskord korduva kaebusega, mis tuleb tagastada. Kaebaja taotleb taaskord tema 22.02.2012 taotluse alusel järelevalvemenetluse algatamist. Samasisulised kaebused lahendati haldusasjades nr 3-12-803 ja 3-12-
  2. Samuti puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus, sest kaebus on esitatud avalikes huvides. Kaebajal puudub nõutav puutumus ja subjektiivne avaliku õiguse riive. FIS § 4 lg 2 alusel teostatavat finantsjärelevalvet tehakse üksnes avalikest huvidest lähtudes. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust järelevalvemenetluse algatamisele, läbiviimisele ega riikliku järelevalve käigus kogutud dokumentidele. Samamoodi ei ole kaebajal subjektiivset õigust sekkuda finantsjärelevalve tegevusse.
  3. Vastuseks halduskohtu 09.09.2015 määrusele, milles juhiti kaebaja tähelepanu Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali likvideerimisele ja juhtorganite liikmete vahetumisele, selgitas kaebaja 23.09.2015 seisukohas, et vastustajal on lisaks KAS § 50 lg-s 1 sätestatule õigus kohaldada KAS § 972 lg-s 4 ja § 104 lg 1 p-s 12 toodud meetmeid. Kaebaja ei nõua, et järelevalvemenetluse tulemusena kohaldataks just kaebaja taotletud meetmeid. Vajalikud meetmed peab valima vastustaja ise. Selleks tuleb aga viia läbi nõuetekohane menetlus, mida kaebaja soovibki. Regina Raag, Olavi Pakkonen ja Ivar Kallast jätkavad tööd juhtivatel kohtadel Nordea Bank AS-s, rikkudes KAS § 55 lg 2 p 7 ning Euroopa Pangandusjärelevalve juhise nr EBA/GL/2012/06 nõudeid. Seetõttu on vastustajal õigus ja kohustus nõuda nende eemaldamist viidatud kohtadelt. Kaebaja 07.07.2015 taotluse sisuline lõppeesmärk – tagada, et nimetatud isikud ei tegutseks enam Euroopa Liidu pangandussektoris – on õiguslikult saavutatav. Kaebajale kahju hüvitamine või isikute karistamine süüteokorras ei vabasta nimetatud isikuid, Nordea panka ega vastustajat KAS järgimise kohustusest. Vastustaja on kohustatud tagama seaduste täitmise järelevalvesubjektide poolt eelöeldust sõltumata. KOHTU PÕHJENDUSED
  4. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 121 lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud.

§ 44

lg 1 järgi võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Sama paragrahvi lg 2 järgi võib muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul.

  1. Riigikohtu halduskolleegium on 23.10.2013 määruses haldusasjas nr 3-3-1-29-13 (p 17) märkinud, et on varasemas praktikas asunud seisukohale, et isikul puudub subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist kolmanda isiku suhtes, kui pädevus- ja volitusnorm näevad järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse nii järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka järelevalvemeetme rakendamiseks. Isik, kelle õigusi võib kolmanda isiku õigusvastane tegevus rikkuda, võib aga nõuda, et järelevalveorgan otsustaks järelevalvemenetluse algatamise või järelevalvemeetme rakendamise küsimuse kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka tema õigushüve. Kaitstavate õigushüvede all peab kolleegium silmas subjektiivseid õigusi.
  2. Eeltoodust nähtuvalt saab kaebaja taotleda vastustajalt KAS alusel järelevalvemenetluse algatamist ja järelevalvemenetluse algatamata jätmise otsustuse kohtulikku kontrolli vaid juhul, kui järelevalve alla kuuluv krediidiasutus on rikkunud kaebaja subjektiivseid õigusi ja järelevalvet sätestav norm kaitseb mh kaebaja subjektiivseid õigusi.
  3. Kaebaja ei ole kaebuses välja toonud normi, millest tuleb tema õigus taotleda vastustajalt krediidiasutuse üle järelevalvemenetluse algatamist. Haldusasjas nr 3-12-1469 viitas kaebaja KAS § 89 lg-le
  4. Nimetatud säte ei anna iseseisvat alust krediidiasutuse tegevuse peale 3

(5)3-15-2080 järelevalveasutusele kaebuse esitamiseks, vaid kohustab krediidiasutust teavitama klienti järelevalveasutusest, kellele saab krediidiasutuse peale kaebusi esitada. Kohtu hinnangul on KAS ülesandeks kaitsta finantsteenuse osutamise suhte nõrgemaks pooleks olevat klienti tugevamaks pooleks oleva krediidiasutuse eest. Seega saab kaebaja taotleda KAS alusel järelevalvemenetluse algatamist, kui järelevalve alune krediidiasutus on rikkunud kaebaja kui kliendi õigusi finantsteenuse osutamise suhtes. KAS alusel teostatav järelevalvemenetlus ei ole ettenähtud kõikvõimalike rikkumiste tuvastamiseks, samuti ei anna see kõigile (st kliendiks mitteolevatele) isikutele õigust taotleda suvalise krediidiasutuse üle järelevalvemenetluse algatamist. Kui krediidiasutus on rikkunud isiku õigusi väljaspool finantsteenuse osutamise suhet, tuleb isikul kasutada muid õiguskaitse vahendeid, nt tsiviilõiguslikke.
  1. Kaebaja esitatud 24.05.2012 kirjast ning Tallinna Ringkonnakohtu 03.04.2012 otsusest tsiviilasjas nr 2-10-8380 nähtub, et vastuolu Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali ja kaebaja vahel sai alguse sellest, et krediidiasutus blokeeris Instmark OÜ arvelduskonto nii rahapesu andmebüroo ettekirjutusel kui ka hiljem omal algatusel. Instmark OÜ loovutas oma nõuded kaebajale, kes esitas maakohtule hagi Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali vastu kahju hüvitise väljamõistmiseks. Kaebaja esitas vastustajale taotlused järelevalvemenetluse algatamiseks põhjusel, et Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali juhatajad Regina Raag ja Olavi Pakkonen esitasid tsiviilkohtumenetluses kohtule valeväiteid ning juhatajad Vahur Kraft ja Ivar Kallast esitasid vastustajale järelevalvemenetluse alustamise üle otsustamisel valeväiteid.
  2. Kohtu hinnangul ei kaitse kaebaja praegusel juhul järelevalvemenetluse algatamise taotlusega ega menetluse uuendamise taotlusega oma finantsteenuse osutamise suhtest tulenevaid õigusi. Kohtule valeväidete esitamise korral tulnuks kaebajal juhtida sellele kohtu tähelepanu juba kohtumenetluses. Kui nendest valeväidetest sõltus asja lahendus, on kaebajal võimalik taotleda kohtulahendi teistmist. Kui sellised valeväited kahjustasid kaebaja mainet, on kaebajal õigus esitada rikkuja vastu tsiviilõiguslik väidete ümberlükkamise või kahju hüvitamise hagi. Sellised võimalikud rikkumised ei mahu aga KAS-ga reguleeritud järelevalvemenetluse eesmärgi ja sellega kaitstava kliendisuhte alla. Vastustajal on küll õigus hinnata, kas krediidiasutuse juhid vastavad laitmatu ärialase reputatsiooni nõudele (KAS § 48 lg 2), kuid KAS ei anna isikutele õigust nõuda avalikes huvides finantsjärelevalve läbiviimist. Kaebaja subjektiivseid õigusi saaks järelevalvemenetluse algatamise taotlus kaitsta juhul, kui kaebaja taotleks järelevalvemenetluse algatamist tulenevalt asjaolust, et Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal blokeeris ilma seadusliku aluseta tema arvelduskonto. Sellisel juhul oleks kaebajal põhjendatud huvi nõuda, et vastustaja otsustaks järelevalvemenetluse algatamise kaalutlusvigadeta, sest krediidiasutus rikkus tema finantsteenuse osutamise suhtest tulenevaid õigusi. Praegusel juhul ei taotle kaebaja järelevalvemenetluse algatamist konto blokeerimise tõttu. Peale selle blokeeris Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal hoopis Instmark OÜ, mitte kaebaja arvelduskonto. Haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses ei tunnustata nõuete loovutamist, seega ei saa kaebaja esitada vastustajale taotlust järelevalvemenetluse algatamiseks ja kaebust halduskohtule Instmark OÜ eest tema õiguste ja huvide kaitseks.
  3. Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal (registrikood 10221469) lõpetati äriregistri andmetel 05.02.2015 otsusega alates 28.02.
  4. Filiaal on äriregistri andmetel likvideerimisel. Vastustaja ei saa teostada järelevalvet krediidiasutuse suhtes, kes on oma tegevuse juba lõpetanud. Pelgalt faktilist asjaolu tuvastava otsuse tegemiseks puudub vastustajal õigus.
  5. Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali likvideerijaks on määratud Reimo Hammerberg (kes ei ole äriregistri andmetel varem filiaali juhatajaks olnud). Tulenevalt äriseadustiku § 390 lg-st 4 ning § 372 lg-test 1 ja 4 on filiaali esindusõiguslikuks isikuks seega Reimo Hammerberg ja teiste juhatajate esindusõigus on lõppenud. Regina Raagi esindusõigus lõppes 19.11.2012, Olavi Pakkoneni esindusõigus lõppes 31.03.2015, Vahur Krafti esindusõigus lõppes 4
(5)3-15-2080 06.01.2015 ja Ivar Kallasti esindusõigus lõppes 31.03.
  1. Sellises olukorras puudub vastustajal enam võimalus teha KAS § 50 lg 1 alusel Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalile ettekirjutust kaebaja viidatud juhatajate tagasikutsumiseks.
  2. Seda, et Regina Raag, Olavi Pakkonen, Vahur Kraft ja Ivar Kallast ei töötaks üheski muus krediidiasutuses, ei saa kaebaja nõuda. Selliselt esitatud taotlus ei kaitseks enam kaebaja subjektiivseid õigusi, vaid oleks esitatud avalikes huvides. Avalikes huvides järelevalvemenetluse algatamise taotlemiseks puudub kaebajal õigus. Samuti puudub tal õigus pöörduda kohtusse avalike huvide kaitseks.
  3. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et kaebajal puudub praegusel juhul kaebeõigus ning kaebus tuleb talle § 121 lg 2 p 1 alusel läbivaatamatult tagastada. 18.

§ 43lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.

Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 19.

§ 104

lg 5 p 2 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub

§ 121lg 2 alusel.

Kuna kohus tagastab kaebuse

§ 121lg 2 p 1 alusel, jätab kohus kaebajale kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Reelika Lind Kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.