TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-15-2001 Otsuse kuupäev 7. detsember 2015 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Mihkel Loki kaebus Tartu Vangla 10.

§ 63

lõikele 1 võib kinnipeetavale süülise rikkumise eest kohaldada distsiplinaarkaristust, sealhulgas kõige rangemat karistust ehk kartserisse paigutamist. Kaebuses kaebaja tunnistab, et kasutas ähvardavaid väljendeid ja seega ta ei vaidle tegude sooritamise üle (tl 2). Seega on käesolevas asjas vaidlus üksnes menetluslike küsimuste üle. 14. Kaebaja leiab, et vaidlustatav käskkiri on seadusevastane, sest rikuti tema kaitseõigust ja menetlust ei viidud läbi korrakohaselt, talle ei tutvustatud menetluse protokolli, ei antud võimalust selgituste ja väidete andmiseks ja teda karistati meelevaldselt (tl 2-4). Asja õigel lahendamisel peab kohus kontrollima, kas vastustaja poolt on järgitud

§ 64sätestatu, s.o kas distsiplinaarmenetlus on läbi viidud seadusega kooskõlas.

15.

§ 64

lõike 2 kohaselt informeeritakse kinnipeetavat kohe distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse. Kinnipeetaval on õigus anda selgitusi.

§ 64

lõike 3 kohaselt distsiplinaarmenetluse käik protokollitakse ja protokollile kirjutab alla distsiplinaarmenetluse läbi viinud vanglaametnik. Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) §-des 97, 98 on loetletud, mis andmed märgitakse protokollis ning mis lisatakse protokollile.

1. 30.06.2015 koostas inspektor-kontaktisik T. Vaap teatise, mis oli adresseeritud kaebajale, kus teda informeeriti tema distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse ning oli teatavaks tehtud, et tal on õigus selgitusi anda. Teatises on vanemvalvuri A. Rõžikovi 30.06.2015 allkirjastatud järgmine märge: „kinnipeetavat teavitatud distsiplinaarmenetluse alustamisest, kinnipeetav ei avaldanud soovi selgituste andmisest ega tutvumise kohta allkirja andmisest“ (tl 16). Distsiplinaarmenetluse protokolli koostas 07.07.2015 inspektor-kontaktisik T. Vaap, kes 3 tegi protokolli järgmise märke: „k/p tutvustatud dist. menetluse protokolli, k/p keeldus protokolliga tutvumist allkirjaga kinnitamast“. T. Vaap on märget allkirjaga kinnitanud. Samuti on sinna märgitud, et juures viibis valvur Madis Lind (tl 15 pöördel).. Kohus on seisukohal, et sellega on tõendatud, et kaebajat teavitati distsiplinaarmenetluse alustamisest ning talle tutvustati ka distsiplinaarmenetluse protokolli. Kuigi kaebaja on vastupidisel seisukohal, ei ole ta esitanud vastupidiseid tõendeid ning ta ei ole ka viidanud, kust võiks niisuguseid tõendeid hankida. Kuigi ta tugineb sellele, et ta kuulab tavaliselt kõvasti muusikat ning kambri ukses olev luuk on varjatud avatud WC uksega, ei lükkaks ka niisuguste asjaolude tuvastamine veel ümber protokolli märgitud teavet.
2. Distsiplinaarmenetluse algatamise kohta ning distsiplinaarprotokolli koostamise ja tutvumise kohta koostasid vanglaametnikud T. Vaap ja A. Rõžikov kirjalikud seletused. T. Vaap selgitas, et tutvustas kaebajale, kes asus E1 osakonnas kambris 1021, kambri toiduluugi kaudu distsiplinaarmenetluse protokolli. Kaebaja istus demonstratiivselt voodi peale, ei tulnud luugi juurde, vanglaametniku palve peale tulla luugi juurde ei reageerinud ja T. Vaap refereeris avatud toiduluugi kaudu protokolli sisu. Samuti teatas T. Vaap kaebajale, et tal on aega kuni järgmise tööpäeva kella 12.00-ni omapoolseid kirjalikke vastuväiteid distsiplinaarmenetluse protokolli sisu kohta anda. 08.07.2015 ei esitanud kaebaja kirjalikke vastuväiteid. Kaebajal oli soovi korral võimalus menetluse käigus dokumentatsiooniga tutvuda, selgitusi anda ning vastuväiteid esitada. T. Vaap selgitas, et kaebaja ignoreerib
3. üksuse meesametnikke ja väldib suhtlemist, ei reageeri pöördumistele ja keerab teleri häält oluliselt valjemaks (tl 40). A. Rõžikov seletas, et ta teavitas kaebajat distsiplinaarmenetluse algatamise kohta ja see oli nagu tavaliselt, toiduluugi kaudu. Kaebaja tavaliselt ei vasta tema pöördumise peale, varjab end tualeti ukse taha või keerates valjemaks televiisori või raadio heli või jätkates demonstratiivselt oma senist tegevust – lugemist, söömist, aknast välja vaatamist vms. A. Rõžikov on veendunud, et kaebaja kuuleb teda, sest ta rääkis kõva ja selge häälega (tl 42). Kohtu hinnangul T. Vaap ja A. Rõžikovi selgitustega on tegemist asjakohase ja usaldusväärse tõendiga ja kohus ei leia neis vastuolusid.
4. Kohus on nõus vastustaja seisukohaga, et vanglal pole alust arvata, et distsiplinaarmenetluse algatamise ja menetlemise kohta olevad selgitused, mille on koostanud vanglateenistuse ametnikud T. Vaap ja A. Rõžikov, kes puutusid kokku kaebajaga 07.07.2015 ja 30.06.2015, ei oleks tõesed. Nimetatud vanglaametnike seletusi kinnitab samuti see asjaolu, et kaebaja Tartu Vanglas olles korduvalt keeldus dokumentide vastuvõtmisest, allakirjutamisest, tutvumisest (tl 11 pöördel, 12 pöördel, 14, 15 pöördel, 16) ja see on tema tavaline käitumine nimetatud vanglaametnikega. Kaebaja ei ole esitanud tähtaegselt vastuväiteid ja see ei takista haldusorganil otsust langetamast, kui olulised asjaolud on muul viisil kindlaks tehtud. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kaebaja väide, et ta ei teadnud distsiplinaarmenetluse algatamisest on paljasõnaline ja ei ole millegagi tõendatud Seega on tuvastatud, et vastustaja ei ole rikkunud VSkE § 97 lg 2 p 5, 13 ja 14 ning kohus ei ole tuvastanud, et vastustaja oleks tegutsenud õigusvastaselt.
5. Kaebaja on seisukohal, et teda karistati meelevaldselt (tl 2 pöördel). Kohus leiab, et asjas distsiplinaarkaristuse määramise eeldused on täidetud. Vaieldamatult olid 17.06.2015 ettekandes nr 3234 (tl 17) märgitud sõnavõtud ähvardava iseloomuga, täites seega Tartu Vangla kodukorra p 1.7.1 rikkumise koosseisu. Kohtu arvates peab määratav karistus olema proportsionaalne ning karistuse valik peab olema põhjendatud ja tulenema rikkumise asjaoludest, kaebaja varasemast käitumisest ja muudest tähtsust omavatest asjaoludest. Kohtu hinnangul ei ole kaebajale määratud karistus ilmselgelt ebaproportsionaalne, sest kaebajat on varem korduvalt karistatud ja ta sooritas raske distsipliinirikkumise. Kohus nendib, et 28 4 ööpäevaks kartserisse paigutamine on iseenesest karm distsiplinaarkaristus, ent olukorras, kus kinnipeetaval on 20 kehtivat distsiplinaarkaristust, muuhulgas ka karistus ähvardamise eest, ei ole siinkohal alust tuvastada, et vangla oleks karistuse liigi ja määra valikul kaalumisel eksinud.

§ 63

lõikes 1 sätestatud karistusraamide piires peab vanglal olema võimalik distsipliinirikkumiste jätkumisele reageerida karmimate karistustega. Seega puudub kohtu hinnangul alus vaidlustatud käskkirja ja vaideotsuse tühistamiseks ning kohus jätab kaebuse rahuldamata. 20. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Hristoforova kohtunik 5