← Eesti

2-14-8962/89

Obsah (10)§ 179§ 667§ 175§ 659§ 217§ 218§ 177§ 178§ 184§ 139

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-14-8962 Määruse tegemise aeg ja koht 15.01.2016, Tallinn Kohtukoosseis Margo Klaar (eesistuja), Ele Liiv, Kaupo Paal Kohtuasi IP hagi Dansk

§ 179lg-s 4 nimetatud asutusele. 1

(4)
  1. Sõnastada maakohtu määruse kehtiv resolutsioon tervikuna järgmiselt. 6.
  2. Danske Bank A/S menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldada osaliselt. 6.
  3. Välja mõista IP-lt Danske Bank A/S kasuks menetluskulud 1663,20 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 6.
  4. Danske Bank A/S menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jätta 108 euro osas rahuldamata. Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale võib menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Asjaolud
  5. Harju Maakohus 15.10.2014 otsusega jättis IP (endine K, hageja) hagi Danske Bank A/S vastu lepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohtu otsus jõustus 02.02.
  7. 07.01.2015 esitas kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, milles palus välja mõista hagejalt kostja kasuks menetluskulud 1771,20 eurot. Avalduse kohaselt on kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Helmeri Indela teinud 16,4 tundi tööd tunnitasuga 90 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja kinnitas, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega käesolevas asjas ja kostja ei saa käibemaksu tagasi arvestada.
  8. Hageja ei esitanud vastuväiteid. Esimese astme kohtu määrus ja selle põhjendused
  9. Harju Maakohus 25.05.2015 määrusega rahuldas kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, määras kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse, mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 1771,20 eurot ja määras, et hagejal tuleb tasuda menetluskuludelt kostjale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
  10. Maakohus leidis, et kostja esindaja tunnitasu ei ületa keskmisi turuhindasid ja on mõistlik. Arvete spetsifikatsioonis näidatud kulude koosseis on kooskõlas asja materjalidega ja sellest ei nähtu, et esindaja oleks teinud tarbetuid kulutusi ja kulutanud põhjendamatult aega. Arvestades asja sisu ja mahtu, on tehtud toimingud ja nendele kulunud aeg põhjendatud ja vajalik. Määruskaebus ja selle põhjendused
  11. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja jätta menetluskulud poolte endi kanda.
  12. Õigusabi kasutamine oli põhjendamatu. Kostja on käitunud kergemeelselt ja kasutanud menetlusõigusi pahauskselt. Maakohus on jätnud hindamata, et kostja õigusi oleksid 2
(4)suutnud kaitsja kostja koosseisulised juristid. Lepingulise esindaja kulud on ebamõistlikult suured. Menetluse edasine käik
  1. Kostja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub kohtul selle jätta rahuldamata.
  2. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
  3. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et

§ 667

lg 1 p 2 esimese lause alusel tuleb maakohtu määrus tühistada osaliselt hagejalt kostja kasuks menetluskulude 108 euro väljamõistmise osas ja teha selles osas uus määrus, millega jätta avaldus 108 euro osas rahuldamata. Määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada. 11. Maakohus on kohustanud hagejat hüvitama kostja 06.01.2015 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamise kulu. Riigikohus on selgitanud, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamine ja selle kohtule esitamine on menetlusosalise kohustus selleks, et menetlusosaline saaks oma menetluskulud hüvitatud. Kuna selle avalduse ja menetluskulude nimekirjade koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega

§ 175lg 1 mõttes (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-77-14, p 12).

Põhjendatud ja vajalike lepingulise esindaja kulude suurust tuleb vähendada ühe tunni, s.o 90 x 1,2 = 108 euro võrra. 12. Muus osas on maakohtu määrus seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning

§ 659ja § 654 lg 6 järgi ei korda neid.

Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 13. Määruskaebuse esitaja väide, mille kohaselt kostja oleks pidanud kaaluma ja põhjendama advokaadi kasutamist kohtumenetluses, on alusetu.

§ 217

lg 1 kohaselt võib menetluses osaleda isiklikult või esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

§ 218

lg 1 p 1 alusel võib esindajaks kohtus olla advokaat või muu esindaja käesolevas seadustikus sätestatu kohaselt. Seadus ei kohusta poolt põhjendama advokaadi valikut oma õiguste kaitsmisel kohtumenetluses.

  1. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tunnitasu ei ületa keskmist turuhinda. Menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 18.05.2010 määrus asjas nr 3-2-1-43-10, p19, ja määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-10, p 10). Maakohus ei ole diskretsiooni piire ületanud. Määruskaebuses ei ole esile toodud, nagu hageja ei nõustuks mõne kostja toimingu põhjendatuse või vajalikkusega.
  2. Kuna määruskaebus on esitatud Harju Maakohtu 25.05.2015 määruse vaidlustamiseks, siis ei kuulu menetluskulude jaotus antud vaidluses lahendamisele.

§ 177lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. 3

(4)16.

§ 178

lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 17. Hagejale oli Harju Maakohtu 02.04.2014 määrusega antud menetlusabi. Kohus luges

§ 184

lg 4 alusel menetlusabi andmise kehtivaks ka määruskaebuse esitamisel ja hageja vabastatuks riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel.

§ 139

ja riigilõivuseaduse § 59 lg 14 kohaselt tasutakse kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu 50 eurot.

§ 179

lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/ 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.