3-15-3229/5

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS 3-15-3229

1. jaanuar 2016, Tartu Maare Aloe XXX kaebus Tartu Vangla peale seonduvalt usutalitusel osalemisega Resolutsioon
2. Tagastada XXX kaebus.
3. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord ja muud
4. Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu selgitused Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.
5. Määrus toimetatakse kätte kaebajale. Kohtuasja number Määruse kuupäev ja koht Kohtunik Kohtuasi Asjaolud
6. Tartu Halduskohtusse saabus 28.12.2015 XXX kaebus Tartu Vangla peale. Kaebusest saab järeldada, et kaebaja soovib vaidlustada vangla tegevust seonduvalt tema usutalitustele mittelubamisega ning soovib esitada kohustamisnõude ja kahju hüvitamise nõude. Kaebuses on esitatud ka esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlus. Kaebaja soovib, et kohus tagaks selle, et ta saaks osaleda 06.01.2016 ja 07.01.2016 vangla kabelis jumalateenistusel. Seega soovib kaebaja, et kohus kohustaks vanglat esialgse õiguskaitse korras viima kaebajat eelviidatud kuupäevadel vangla kabelisse jumalateenistusele. Kaebusele on lisatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus.
7. Tartu Halduskohus 31.12.2015 kohtumäärusega kohustas Tartu Vanglat esitama seisukoht XXX esialgse õiguskaitse taotluse osas ning esitama määruse p-s 3 nimetatud dokumendid.
8. Tartu Vangla esitas seisukoha ning nõutud dokumendid 04.01.
9. Tartu Vangla leiab, et esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ei ole alust, kuna kohaldamise põhjus on ära langenud. 04.01.2016 käis kaebajaga vestlemas Tartu Vangla õigeusu kaplan Vadim Rebase ning nendevahelise kokkuleppe kohaselt viiakse XXX samad jumalateenistused, mis toimuvad 06.01.2016 ja 07.01.2016 vangla kabelis, läbi XXX juures kambris või eraldiolevas vestluste ruumis. Kuna kaebaja saab osa õigeusuliste uue aasta jumalateenistusest, siis ei saa XXX õigused kahjustada ning vajadus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks puudub. Samuti viibides vanglas, kus isik kannab karistust tema poolt toimepandud kuriteo eest, on isiku vabadus, sh ka vabadus osaleda ühiselt jumalateenistustel allutatud eelkõige vangistusseadusest tulenevatele piirangutele. Olukorras, kus isiku suhtes on tema käitumisest tulenevalt vangistusseaduse alusel täiendava julgeoleku abinõuna piiratud tema vanglasisest liikumist, ei saa väita, et kinnipeetava usuvabadust piiratakse või rikutakse, kuna ta ei saa ühisest jumalateenistusest osa võtta. Kohtu seisukoht
10. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Ühe imperatiivse kaebuse tagastamise alusena näeb HKMS § 121 lg 1 p 4 ette olukorra, kus kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. XXX kaebusest nähtub, et ta soovib esitada kohustamiskaebuse usutalitustel osalemiseks ning hüvitamiskaebuse seonduvalt usutalitustel osalemise mittelubamisega. 4.
11. Vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Tartu Vangla 04.01.2016 vastusest ilmneb, et Tartu Vanglas on 11.09.2015 registreeritud nr-ga 624/6928-1 kaebaja pöördumine seoses kirikusse saamisega, kuid siis käis õigeusu kaplan Vadim Rebase kaebajaga vestlemas, mille järgselt said ametnikud aru, et XXX kirjalikku vastust pöördumisele ei soovi. Teisi pöördumisi kaebaja seonduvalt sooviga osaleda usutalitustel esitanud ei ole. Vangla edastatud dokumentidest ei nähtu ka, et kaebaja oleks kirjalikult vanglale väljendanud rahulolematust seoses sellega, et talle 11.09.2015 pöördumisele seonduvalt kirikusse saamisega kirjalikku vastust ei antud. Seega ei ole vangla kaebaja vaiet tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud, mistõttu ei saa VangS § 11 lg-st 5 tulenevat kohustuslikku kohtueelset korda kohustamiskaebuse osas läbituks lugeda. 4.
12. VangS § 11 lg 8 kohaselt vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Kuigi 30.12.2015 registreeriti Tartu Vanglas XXX kahju hüvitamise taotlus seoses kirikusse mittesaamisega nr-iga 1-13/329-1, siis on vangla selle õiguspäraselt tagastanud. Kaebaja esitas vanglale venekeelse kahju hüvitamise taotluse. Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (edaspidi VSkE) § 491 lg 2 kohaselt enne võõrkeelse dokumendi vastuvõtmist võtab vangla kinnipeetavalt allkirja nõusoleku kohta, et võõrkeelse dokumendi tõlkimisele kulunud summa arvestatakse tema vanglasiseselt isikuarvelt maha. Tasu makstakse tõlkija esitatud arve alusel. Tõlketeenuste hinnakiri ja tasu arvutamise kord tehakse kinnipeetavale teatavaks enne allkirja võtmist. Tartu Vangla poolt 04.01.2016 esitatud 30.12.2015 registreeritud kahju hüvitamise taotlusest nr 1-13/329-1 nähtub, et kaebajale on teatavaks tehtud eelnimetatud kord ning et kaebaja isikuarve seis oli 12,48 eurot, mis oli piisav tõlkekulude kandmiseks, kuid ta ei andnud nõusolekut tõlkimise eest tasumiseks. VSkE § 491 lg 3 sätestab, et kui kinnipeetav keeldub nõusoleku andmisest, kuid tal on vanglasisesel isikuarvel olemas vahendid teenuse eest tasumiseks, edastatakse kinnipeetava võõrkeelne dokument menetlejale. Menetleja põhjendab oma vastuses kinnipeetavale võõrkeelsete dokumentide menetlusse võtmata jätmist ning selgitab dokumentide tõlkimise 2 protsessi. Tartu Vangla 30.12.2015 tagastas otsusega nr 1-13/329-2 kaebaja kahju hüvitamise taotluse õiguspäraselt. Kuna kaebaja kahju hüvitamise taotlus on tagastatud õiguspäraselt, ei ole tal läbitud nõuetekohast kohtueelset menetlust hüvitamiskaebuse osas. 4.
13. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus XXX kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
14. Kaebaja on esitanud esialgse õiguskaitse taotluse. HKMS § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutud oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse funktsioon on tagada põhivaidluse tulemuse efektiivsus. Taotluse eesmärgiks on seega kohtumenetluse ajal tagada õigusliku olustiku säilimine. Kuna kohus käesoleval juhul tagastab XXX kaebuse, siis ei ole võimalik esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlust sisuliselt läbi vaadata. Vastavalt HKMS § 55 lg-le 2, kui menetlusosaline ei kõrvalda taotlust sisaldavas avalduses kohtu määratud tähtpäevaks puudusi, jätab kohus avalduse põhjendatud määruse alusel läbi vaatamata. Käesoleval juhul on halduskohtule esitatud taotlust sisaldav avaldus. Kohus leiab, et kuna taotluses ei ole kõrvaldatavaid puudusi, sest taotlus ei ole kaebuse tagastamise tõttu lubatav, siis puudub vajadus taotluse käiguta jätmiseks ning kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata.
15. Seonduvalt kaebuses esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlusega märgib kohus, et kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis jätab kohus taotluse sel põhjusel menetlemata. /allkirjastatud digitaalselt/ Maare Aloe kohtunik 3