lg 1 (alates 01.01.2015 vägivalla kasutamine võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega, mis on toime pandud korduvalt, s.o
lg 2 p 3) järgi ning karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust.
lg 1 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 22.12.2014 otsusega mõistetud karistusega, 3 aastat 11 kuud 19 päeva vangistust, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ning mõisteti lõplikuks karistuseks 4 aastat 2 kuud vangistust. Karistuse kandise alguseks loeti 09.12.
lg 2 p 2,21,4,9 sätestatud kohustused, elektroonilise valve tähtajaks tehakse ettepanek määrata 6 kuud. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et suhted perekonnas on head. Henriko Raamatut toetavad väljastpoolt vanglat ema A L ja vanaema E R. Henriko Raamat elab koos oma ema, kasuisa ning kahe noorema õega vanuses xxxx ja xxxx aastat. Head suhted on tal ka oma bioloogilise isaga. Rohkem lähedasi ei ole. Negatiivselt võivad mõjuda ema sõnul endised sõbrad. Ema on poega igati aidanud ja toetanud, kuna poja käitumist mõjutab haigus, Henriko Raamat põeb xxxx sündroomi. Majanduslik olukord perekonnal on hea, elukoht on väga heas ja turvalises kohas. Eramu on väga heas korras ning Henriko Raamatul on seal omaette tuba. Esialgne töökoht puudub, kuid ema sõnul on pojal võimalus kodus tegeleda tema kõrval käsitööga, olla ema käsitöö firmas praktikal, et hiljem ise tegutsema hakata. Kinnipeetaval olevat väga head kunsti anded ja ta saaks neid edaspidi ära kasutada. Negatiivselt võib isikule mõjuda alkoholi tarvitamine, kuna suurem osa kuritegusid on toime pandud alkoholi joobes, lisaks veel ka negatiivsete sõprade mõjutus. Kahe eelmise käitumiskontrolli ajal on isik sooritanud uuesti kuritegusid ning rikkunud ka kohtu poolt pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Positiivne on ema ning kõigi lähedaste toetus ja abi. Juhul, kui kohus peab vajalikuks kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle 4 katseaeg ning käitumiskontroll kuni 09.02.2018. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Henriko Raamatule
Henriko Raamat kinnitas kohtuistungil, et soovib elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Iseloomustuses on kirjutatud, et ta alustas 12aastasena alkoholi tarvitamist, kuid see ei ole õige. Ta oli 13, hakkas saama 14, kui tarvitas esimest korda alkoholi. Kui oli määratud elukoht, siis ta ei elanud seal, vaid elas xxxx tädi juures. Ta hoidis eemale kasuisast, et mitte tekitada konflikte. Viimased käitumiskontrollid on ebaõnnestunud, sest ta läks kokku vana seltskonnaga. Nüüd on tal vana seltskonnaga suhtlemisel piir peal. Selle seltskonna pärast on ta oma elu ära rikkunud ning nüüd ta mõistab seda. Nüüd on vabanemisel elukohaks ema ja kasuisa elukoht. Varasemalt olid tal probleemid kasuisaga ning nende vältimiseks hoidis ta eemale. Nüüdseks on nende vahel kõik korras, ta on tunnistanud oma vigu ja kasuisa andis talle kõik andeks. Tal on võimalik seal elada ning on ka võimalus saada tööd kasuisa juures. Emal on käsitöö firma. Alkoholi kuritarvitamine oli probleemiks, kuid enam ei tunne ta vajadust ega pole ka tahtmist seda tarvitada. Ta on näinud, kuhu see viib. Ta tahab maksta kõik oma võlad ära ja aidata perel kõik asjad korda saada. Emal oleks töö juures abi vaja. Tal on tahtmine aidata oma perekonda, nagu nemad teda on aidanud. Ta hakkab koheselt otsima tööd ka teises kohas, mis oleks talle sobilik, et suudaks ära maksta kõik oma võlad. Alkoholivastane ravi tal juba käib, ta võtab tablette. Väljas oli talle samamoodi ravi määratud, aga ta ei võtnud ravimeid, sest need hakkasid vastu. Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Henriko Raamatu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 22.12.2015 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega, sh hinnanguga uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ning kinnipeetava ohtlikkusele, ega toeta samuti nagu vangla H. Raamatu ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud neljal korral. Vanglas kannab ta karistust teist korda. Seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme narkootikumide tarvitamisega ja alkoholi kuritarvitamisega (isik on varasemalt rikkunud kohtu poolt määratud nõuet mitte tarvitada alkoholi; korduvalt karistatud alkoholiseaduse rikkumise eest), mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Väärib märkimist, et kinnipeetava iseloomustuse kohaselt H. Raamatu puhul uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 64%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 68%. Seega on eelnimetatud süüdimõistetu puhul olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on H. Raamat ohtlik avalikkusele, ohtlik ametnikele ja vangidele (risk vanglas) ning konkreetsele täiskasvanule (risk ühiskonnas). Seega on eelnimetatud süüdimõistetu puhul olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Varasemad korduvad karistused ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses.
lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane
Lähtudes ärakandmata karistusaja pikkusest (karistusaja lõpp on alles 09.02.2018) kujuneks eelnimetatud süüdimõistetu katseaeg ning kriminaalhooldus käesoleval hetkel vabanedes liialt pikaks, millist ei saa lugeda otstarbekaks. Karistusaja lõpuni on jäänud veel üle ühe aasta ja üheteistkümne kuu. H. Raamatu käesoleval hetkel vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel saaks kannatanute ja ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine 5 kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest). Eelnimetatud iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval kaks kehtivat ja kolm lõppenud distsiplinaarkaristust. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima distsiplinaarrikkumiste toimepanemist. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Nimetatud vangistatu puhul selliseid veenvaid erandlikke asjaolusid ei esine. Eeltoodu alusel ei toeta prokuratuur Henriko Raamatu vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja leidis, et Henriko Raamat tuleks vabastada vangistusest elektroonilise valve alla. Isik on saanud aru oma tegude tagajärgedest, on teinud enda jaoks olulised järeldused ja otsustanud edasi minna seaduskuuleka eluga. Tegemist on väga noore inimesega, kelle puhul karistuse lõpuni kandmine ei ole põhjendatud. Isik on läbinud erinevaid sotsiaalprogramme, teinud neist endale järeldused, seadnud endale uued eesmärgid ja mõistnud, et muutuste tegemine elus on vajalik. Henriko Raamat on aru saanud, et alkoholiprobleem vajab ravimist. Ta on otsustanud, et vabaduses enam alkoholiga uusi suhteid ei loo. Vabaduses on tal olemas elukoht, perega suhted on tal väga head. Isikul puudub vabanedes küll kindel töökoht, aga on garantiikiri firmast, kus tal on võimalik läbida praktika. Samuti on tal võimalus kasuisa juures tööd saada. Henriko Raamat leiab, et tema vastu suunatud võlanõuded on vaja tasuda. Kriminaalse taustaga suhtlusringkonnaga suhteid ta enam ei soovi. Kaitsja leidis, et Henriko Raamat tuleb vangistusest vabastada elektroonilise valve alla.
lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Henriko Raamat ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 4 korral, reaalset vanglakaristust kannab ta teist korda. Henriko Raamat kannab käesoleval ajal karistust Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 25.05.2015 kohtuotsuse kohaselt
lg 1 järgi kuriteo eest, mille ta pani toime 19.09.2014 Viru Vanglas karistust kandes. Henriko Raamat kasutas vägivalda võimuesindajate (vangivalvurite) suhtes seoses nende ametikohustuste täitmisega. Sealjuures väärib märkimist, et Harju Maakohtu 21.01.2014 otsusega on teda samuti karistatud
Kinnipeetaval on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määruse nr 3-1-1-91-06 kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kui isikul on raskusi kehtestatud normide ja reeglite järgimisega ka vanglas range järelevalve tingimustes, siis seab see kahtluse alla tema võime vabaduses olles seaduskuulekalt käituda. Enne vangistust oli isikul probleeme alkoholi kuritarvitamisega, isik on rikkunud talle käitumiskontrolli ajaks pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Viimased kaks isikule määratud käitumiskontrolli on ebaõnnestunud, sest isik on pannud toime uued kuriteod. Seetõttu puudub kohtul kindlus, et isik sel korral suudab edukalt läbida katseaja ja käitumiskontrolli ning 6 täita talle määratud kohustusi. Vabanemisel puudub isikul töökoht, on küll praktikakoht, kuid temal lasuvate võlgnevuste tasumiseks on isikul vaja sissetulekut. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 64% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 68%, milliste näol on tegemist kõrgete riskidega. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava enne tähtaega vabastamist. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et Henriko Raamatu suhtes selliseid asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua selle, et vangistuse jooksul on ta läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja Viha juhtimine ning olnud hõivatud majandustöödel. Vabanemisel on tal kindel alaline elukoht ning toetavad lähedased. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks
Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. abi Gerda-Johanna Pello, kellel kulus õigusabi osutamiseks 69 eurot. Kohus leiab, et nimetatud summa õigusabi osutamise eest kuulub väljamõistmisele kinnipeetavalt. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus
MS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.