MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Ti

) § 17 lg 1 teise lause alusel (resolutsiooni p 7). Halduskohtu määruse kohaselt on Tartu Maakohtu 24.09.2015. a määruse resolutsioon ekslik, kuna R. Ainsar taotles riigi õigusabi haldusmenetluses ning maakohtul puudub pädevus määrata riigi õigusabi esindamiseks halduskohtumenetluses. Samas on kaebajale reaalselt õigusabi osutatud haldusmenetluses ja selle eest on esindajale tasu määratud. Kaebaja esindaja on seejärel esitanud kaebuse halduskohtule.

§ 17

lg 1 esimeses lauses sätestatud reegli kohaselt jätkub riigi õigusabi andmine ka halduskohtumenetluses. Sama lõike teise lause kohaselt võib riigi õigusabi andmise otsustanud kohus igal ajal uuesti hinnata, kas jätkuvalt esinevad

-s ettenähtud alused taotlejale riigi õigusabi andmiseks ning riigi õigusabi andmise aluste äralangemise korral lõpetada isikule riigi õigusabi andmine. Käesoleval juhul on riigi õigusabi andmise otsustanud küll Tartu Maakohus, kuid kuna asi on üle kandunud halduskohtumenetlusse ning halduskohtumenetluses on riigi õigusabi andmise otsustamine halduskohtu pädevuses, saab halduskohus otsustada ka riigi õigusabi lõpetamise üle.

§ 7

lg 1 p-st 1 tulenevalt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Arvestades asjaolusid, et R. Ainsar on varasemalt esitanud halduskohtule arvukalt kaebusi ja osalenud halduskohtumenetluses ka iseseisvalt ning seda, et käesolev kaebus võetakse menetlusse ja vandeadvokaadi poolt koostatud kaebuses on põhiargumendid esitatud, puudub vajadus kaebajale jätkuvalt riigi õigusabi andmiseks. Kaebajal on piisavad kogemused, et edaspidises menetluses iseseisvalt osaleda. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. R. Ainsar esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 15.01.
2. a määruse resolutsiooni p 7 tühistada ja teha uus määrus, millega jätkata kaebajale riigi õigusabi andmist. Määruskaebuse kohaselt on riigi õigusabi osutamise lõpetamine põhjendamata, sest kaebaja ei ole antud asjasse süüvinud ja see raskendab oluliselt tema kaitsevõimet. Kaebaja suutlikust ennast kaitsta ei tõenda varasemalt arvukate kaebuste esitamine ja kohtumenetlustes osalemine.

§ 17

lg 1 alusel jätkub kaebajale õigusabi osutamine ja kui kohus õigusabi andmise lõpetab, pikendab see asjata kohtupidamist, sest kaebaja ei ole asja materjalidega tutvunud. Samuti ei ole kaebaja võimeline poole menetluse pealt asjasse täiemahuliselt süvenema, mis pikendab kohtupidamist. Esindaja jätkamine kohtumenetlust ei pikendaks. Kaebaja soovib koopiaid, mida ta on soovinud alates 22.09.2015, kuid pole seni saanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et R. Ainsare määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 15.01.
2. a määrus muutmata. Ükski määruskaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses toodud põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS §-d 201 lg 4 ja 203 lg 2). Seoses määruskaebusega peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist.
3. Ringkonnakohus hinnangul oli halduskohtul õigus lõpetada kaebajale riigi õigusabi andmine Tartu Maakohtu 24.09.
4. a määruse alusel. Nimetatud määrusega anti kaebajale riigi õigusabi kaebaja esindamiseks haldusmenetluses. Vaidemenetlus Tartu Vangla 23.09.
5. a käskkirja nr 6-2/1309 peale on kaebajal riigi õigusabi osutaja abil läbitud. Samuti esitas kaebaja esindaja halduskohtule korrektse ja põhjendatud kaebuse koos lisamaterjalidega. Halduskohus on õigustatult leidnud, et esinevad riigi õigusabi andmisest keeldumise alused, sest kaebaja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Ringkonnakohtule teadaolevalt on kaebaja esitanud halduskohtule ja ka ringkonnakohtule erinevaid kaebusi ja määruskaebusi. Kõikides asjades on välja toodud ka vajalikud asjaolud ja põhjendused. Pealegi on halduskohtumenetluses uurimispõhimõte, mis tagab kaebaja õiguste kaitse, kui ka 2 2 selle, et menetluse pooled on sõltumata oma õiguslikest teadmistest võrdses seisus. Pealegi on esitatud kaebuses välja toodud juba vajalikud asjaolud ja põhjendused ning seega on halduskohus põhjendatult leidnud, et puuduvad alused riigi õigusabi andmiseks.
6. Määruskaebuse rahuldamiseks ei anna alust ka määruskaebuses toodud väited, et kaebaja ei ole asjasse süüvinud ning see raskendab tema kaitsevõimet ja pikendab kohtumenetlust. Kaebus antud haldusasjas on esitatud kaebajale distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja ja selle kohta tehtud vaideotsuse vaidlustamiseks. Kaebaja on tutvunud distsiplinaarmenetluse protokolliga ning andnud ka selgitusi. Seega ei ole usutav, et kaebaja ei ole asjasse süüvinud. Tegemist ei ole väga keerulise haldusasjaga, mis nõuaks menetlusosaliselt eriteadmisi või -oskusi. Kaebaja on varasemalt esitanud kohtutele erinevaid kaebusi, mistõttu ei saa teda pidada kohtuga suhtlemises kogenematuks. Samuti märgib ringkonnakohus, et kaebajal on tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-st 88 õigus tutvuda toimikuga. Menetlusosalise huve arvestades võib kohus võimaldada toimikuga tutvuda ka kinnipidamisasutuses. Eeltoodud asjaoludele tuginedes, ei ole ka põhjendatud arvata, et kohtumenetlus oluliselt pikeneb. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi