Obsah (6)

§ 99§ 101§ 102§ 97§ 120§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht 15. veebruar 2016 Tartu Tsiviilasja number 2-15-5

§ 99p-le 1, § 99 lg-tele 1 ja 2, § 100 lg-le 4, § 101 lg-tele 1 ja 2 ning §-le 108.

1. Kostja võttis hagi osaliselt õigeks. Kostjal on töövõime kaotus 80% ulatuses (alates
2. novembrist 2014 kuni
3. novembrini 2015) ning tema sissetulekuks on rahvapension 148,88 eurot. Kostja vajab oma haiguse tõttu pidevalt ravimeid. Kostja ülalpidamisel on tema alaealine poeg K.K. Hageja seaduslik esindaja on
4. novembril 2014 kinnitanud, et ta ei hakka elatist nõudma. Käesoleval juhul on põhjendatud elatise väljamõistmine alla

§ 101lg-s 1 sätestatud määra, s.o 50 eurot kuus.

Elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt seab kostja äärmiselt raskesse olukorda ning antud nõue tuleb jätta rahuldamata. MAAKOHTU LAHEND

1. Tartu Maakohus rahuldas
2. oktoobri 2015 otsusega hagi osaliselt, mõistis E.E.ilt E.E.i kasuks välja tagasiulatuvalt ülalpidamiskohustuse täitmiseks alates
3. aprillist 2014 kuni
4. oktoobrini 2015 ühekordse elatise 950 eurot ning igakuise elatise summas 50 eurot alates
5. novembrist 2015 kuni E.E.i täisealiseks saamiseni või keskhariduse omandamiseni gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Maakohus määras, et elatise maksmise kohustus tuleb täita rahasummade kandmisega E.E.i seadusliku esindaja kontole. Elatis tuleb tasuda järgneva kuu eest ette kuu viimaseks kuupäevaks. Maakohus tunnistas kohtulahendi viivitamatult täidetavaks elatise maksmise osas alates
6. novembrist
7. Maakohtu põhjenduste kohaselt juhindus maakohus

§-dest 96, 97, 100, 101, 102 ja 108. Maakohus leidis, et tõendatud on kostja sissetuleku suurus pensioni ja sotsiaaltoetuste näol – käesoleval ajal kokku 160,20 eurot. Rahvastikuregistri andmetel on kostjal ka teine alaealine laps, keda ta on kohustatud ülal pidama. Eeldades, et sotsiaaltoetus on määratud sihtotstarbelisena isiku puudest tingitud lisakulutuste katmiseks, peab kostja kasutama ühetaoliselt enda ja laste ülalpidamiseks oma pensioni (126,70 eurot). Seega peaks kostja andma alaealisele lapsele 3 ülalpidamist vähemalt 42 euro ulatuses kuus (126,70/3). Kostja poolt esitatud vastuväidete ning tõendite alusel on lähtudes

§ 102

lg 2 neljandast lausest võimalik hageja kasuks väljamõistetavat elatist vähendada alla

§ 101lõikes 1 sätestatud määra kostja poolt taotletud ulatuseni ehk 50 euroni kuus.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. E.E. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
2. oktoobri 2015 otsuse tühistamist resolutsiooni p-de 2 ja 3 osas. Apellant palus sõnastada maakohtu otsuse resolutsiooni p 3 järgmiselt: „Välja mõista E.E.ilt E.E.i kasuks igakuine elatis summas 50 eurot alates
3. maist 2015 kuni E.E.i täisealiseks saamiseni 30.06.2027 või E.E.i poolt täisealiseks saanuna jätkamisel keskhariduse omandamist gümnaasiumis või kutseõppeasutuses õpingute lõpuni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni“. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) ei nõustu apellant maakohtu otsuse resolutsiooniga osas, millega kostjalt mõisteti välja kokku elatis 950 eurot tagasiulatuvalt alates
4. aprillist
5. Apellant viitab Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-136-13 p-le
6. Hageja ei ole aasta tagasiulatuvalt kostja vastu nõuet esitanud. Hageja seaduslik esindaja on
7. novembril 2014 isegi kinnitanud, et ta ei hakka elatist nõudma. Elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt seab kostja äärmiselt raskesse olukorda ning on kostjale ebamõistlikult koormav olukorras, kus kostja sissetulekuks on ainult töövõimetuse (80%) tõttu saadav rahvapension 148,98 eurot kuus. Pensioni arvelt tuleb ülal pidada kostjaga koos elavat alaealist last K.K., tasuda igakuiselt elatist hagejale 50 eurot kuus ja ka ennast ülal pidada. Maakohtu otsust ei ole selles osas võimalik täita; 2) ei tulene otsuse resolutsiooni p-st 3 üheselt ja selgesõnaliselt

§ 97

lg-s 2 sätestatud mõte, et ülalpidamist on õigustatud saama laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses. Juhul, kui hageja täisealiseks saades jätkab õpinguid eelnimetatud õppeasutuses ja kostja vabatahtlikult elatist ei maksa, on hageja ise õigustatud pöörduma elatise nõudega kohtu poole. 5. E.E. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on kostjale teada, et tal on laps ning sellega seoses lasub tal kohustus last ülal pidada. Kuivõrd kostja ei ole oma kohustust täitnud, on loomulik, et temalt mõistetakse elatis välja ka tagasiulatuvalt. Käesoleval ajal peab last ülal hageja ema elukaaslane, sest hageja ema ei saa tööl käia: 2) viitab vastustaja TMS § 132 lg-le 1¹. Elatis tuleb välja mõista kohtu poolt määratud suuruses alates hagi esitamisest. Kui antud ajahetkel ei saa kostjalt võlgnevust sisse nõuda, ei ole välistatud selle sissenõudmine tulevikus. Kostja ei ole eluaegne invaliid. Hageja andmetel on kostjal ka muid sissetulekuid, mille legaliseerides oleks võimalik võlgnevust sisse nõuda. Elatise tagasiulatuv sissenõudmine ei sea kostjat raskemasse olukorda, kui seadus seda võimaldab. Vastavalt

§-le 102 peab kostja oma pensioni hagejaga jagama; 3) on maakohus õigesti kohaldanud

§ 97p 2.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4

1. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Ringkonnakohus tühistab Tartu Maakohtu
2. oktoobri 2015 otsuse osaliselt tagasiulatuvalt ülalpidamiskohustuse täitmiseks väljamõistetud summa osas (resolutsiooni punkt 2) ja osas, millega mõisteti välja E.E.ilt elatis E.E.i kasuks keskhariduse omandamiseni gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui lapse 21-aastaseks saamiseni (resolutsiooni punkt 3) ning teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab välja E.E.ilt E.E.i kasuks ülalpidamiskohustuse täitmiseks alates 06.04.2015 kuni 01.02.2016 elatise summas 491,67 eurot ja alates 01.02.2016 igakuiselt elatise 50 eurot kuni E.E.i täisealiseks saamiseni 30.06.2027; jätab rahuldamata E.E.i nõude E.E.i vastu tagasiulatuva ülalpidamise väljamõistmiseks ning jätab läbi vaatamata E.E.i nõude E.E.i vastu elatise väljamõistmiseks, kui E.E. täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebuses on vaidlustatud maakohtu otsust osas, milles kohus mõistis tagasiulatuvalt kostjalt välja hageja kasuks ülalpidamiskohustuse täitmiseks ühekordse summana elatise 950 eurot (resolutsiooni punkt 2) ja mõistis välja elatise keskhariduse omandamiseni gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni (resolutsiooni punkt 3). Apellatsioonkaebuses ei ole vaidlustatud elatise suuruses 50 eurot kuus väljamõistmist 01.05.2015 kuni hageja täisealiseks saamiseni 30.06.
4. Ringkonnakohus nõustub apellandi väitega, et maakohus on ennatlikult rahuldanud hageja nõude ja mõistnud välja elatise lapsele keskhariduse omandamiseni gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni (resolutsiooni punkt 3). Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-119-15 p-s 13 asunud seisukohale, et „Alaealise lapse ülalpidamise kohustus tekib vanemal

§ 97

p 1 järgi igal juhul, st alaealine laps on perekonnaseaduse mõtte järgi abivajav isik, kellel on õigus saada ülalpidamist. Elatisenõude esitamisel esindab teda teovõime piiratuse tõttu

§ 120lg 1 järgi tema hooldusõiguslik vanem.

Täisealiseks saanud lapse puhul tekib vanemal

§ 97

p 2 või p 3 järgi ülalpidamiskohustus üksnes juhul, kui on täidetud ka muud seaduses sätestatud tingimused. Nõudeid saab täisealine laps esitada kohustatud vanema vastu aga ise, st laps saab ise otsustada, kas ta esitab täisealiseks saamisel elatisenõude vanema vastu või mitte.

§ 97

p 2 järgne elatisenõue on iseseisev nõue, mitte n-ö

§ 97p 1 järgse nõude jätk.

Nende nõuete aluseks olevad asjaolud on erinevad. Olukorras, kus nõude esitamise ajal ei ole ülalpidamiskohustust tekkinud (laps ei ole veel täisealiseks saanud ja ei ole teada, kas täisealise lapse ülalpidamisõiguse aluseks olevad

§ 97

p-des 2 või 3 nimetatud asjaolud üldse saabuvad), ei saa kohus tuvastada ülalpidamisnõude aluseks olevaid asjaolusid, sh seda, kas isikul on õigus saada ülalpidamist ja millises ulatuses on tal õigus seda saada. Seetõttu ei ole sellise hagiga võimalik soovitud eesmärki saavutada ning sellise hagi menetlusse võtmisest võib kohus TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel keelduda või jätta selle TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.“ Käesoleval juhul on hageja sündinud 30.06.2009 ning tegemist on alaealise lapsega, kes on õigustatud saama ülalpidamist

§ 97p 1 alusel.

Tegemist ei ole lapsega, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes (

§ 97p 2 redaktsioon alates 01.10.2015).

Maakohus, märkides vaidlustatud otsuse resolutsiooni punktis 3, et mõistab välja elatise kostjalt hageja kasuks kuni keskhariduse omandamiseni gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni, on ebaõigesti kohaldanud

§ 97

p-i 2, sest käesoleval ajal ei ole täidetud

§ 97p-i 2 kohaldamise eeldused.

Ringkonnakohus leiab, et lähtudes eelnevalt viidatud Riigikohtu lahendis väljendatud seisukohast, tuleb vaidlustatud otsuse resolutsiooni punkt 3 osaliselt tühistada osas, milles mõisteti kostjalt välja hageja kasuks igakuuline elatis keskhariduse omandamiseni gümnaasiumis või 5 kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni, ning hagi tuleb selles osas TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel jätta läbi vaatamata.

1. Apellandi väite kohaselt mõistis maakohus ebaõigesti kostjalt välja elatise tagasiulatuvalt alates
2. aprillist
3. Nähtuvalt hagiavaldusest (esitatud maakohtule 06.04.2015) on hageja taotlenud kostjalt elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt alates 01.04.
4. Maakohus on nõude rahuldanud ning välja mõistnud elatise tagasiulatuvalt alates 01.04.
5. Maakohtu põhjenduse tagasiulatuva ülalpidamise väljamõistmiseks otsuses puuduvad.

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Tulenevalt

§-st 108 oli hagejal õigus nõuda tagasiulatuvat ülalpidamist alates 06.04.2014 (mitte 01.04.2014), sest elatishagi maakohtule esitati 06.04.2015. 9. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-136-13 p-s 12 asunud seisukohale, et „

§ 108

järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kolleegiumi hinnangul on nimetatud sätte mõtteks kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Kolleegium möönab, et teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Kolleegiumi arvates saab nimetatud asjaolu arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates.“ Sama lahendi p-s 14 on Riigikohus märkinud, et „Kolleegiumi arvates tuleb aga elatist tagasiulatuvalt välja mõistes arvestada nii vanema toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid, et vältida vanema (ja tema teise lapse või teiste laste) asetamist äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda põhjusel, et õigustatud isik ei ole esitanud kohe vajaduse ilmnedes tema vastu nõuet ning on teinud seda hiljem, nõudes ülalpidamist tagantjärgi (vt ülal p 12). Kolleegium märgib, et õigustatud isik saab kohustatud isiku vastu õigel ajal hagi esitades vältida olukorda, kus kohustatud isiku muutunud varalise seisundi tõttu saab viimaselt haginõude esitamisele eelnenud ajavahemiku eest välja mõista väiksema elatise.“

1. Apellatsioonkaebuses esitatud väite kohaselt on hageja seaduslik esindaja
2. novembril 2014 Facebookis kinnitanud, et ta ei hakka elatist nõudma, ning samuti seab elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt kostja äärmiselt raskesse olukorda ja on talle ebamõistlikult koormav, sest kostja sissetulekuks on ainult töövõimetuse (80%) tõttu saadav rahvapension 148,98 eurot kuus ning pensioni arvelt tuleb ülal pidada veel kostjaga kooselavat alaealist last KK.. Apellant ei ole esitanud vastuväiteid seoses sellega, et ta oleks vabatahtlikult elatise maksmise kohustust täitnud. Arvestades elatishagi maakohtule esitamise aega on hagejal õigus nõuda tagasiulatuvat ülalpidamist alates 06.04.
3. Kostja on esitanud maakohtule kirjavahetuse hageja seadusliku esindajaga (tl 25), millest nähtub, et hageja seaduslik esindaja novembris 2014 (täpne kuupäev on loetamatu) on märkinud: „Mina kedagi tagaajama ei hakka veelvähem raha nõudma, teen valikud mis antud olukorras tundub parem.“ Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et hageja seadusliku esindaja postitusest Facebookis ei nähtu nõuet elatise maksmiseks. Vastav nõue on esitatud maakohtule hagi esitamisega 06.04.2014 6 ja asja materjalid ei anna alust asuda seisukohale, et hageja oleks esitanud kostjale elatise nõude enne hagi esitamist.
4. Maakohus on tuvastanud, et arvestades kostja varalist seisundit, on kostja võimeline maksma hagejale elatist 50 eurot kuus (ka tagasiulatuvalt ühe aasta eest). Lähtudes maakohtu poolt tuvastatud kostja varalisest seisundist, väljamõistetud elatise suurusest 50 eurot kuus ning hageja seadusliku esindaja seisukohast novembris 2014 (et ta ei hakka kostjalt raha nõudma), leiab ringkonnakohus, et tagasiulatuv ülalpidamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda, mille tagajärjel kannataks kostjaga koos elava lapse ülalpidamine. Ringkonnakohus märgib, et õigustatud isik saab kohustatud isiku vastu õigel ajal hagi esitades vältida olukorda, kus kohustatud isik ei suuda tagasiulatuvat ülalpidamisnõuet täita oma varalise seisundi tõttu.
5. Lähtudes kõigist eeltoodust leiab ringkonnakohus, et kostjalt tuleb välja mõista igakuuline elatis 50 eurot hageja kasuks alates hagiavalduse esitamisest. Alates 06.04.2015 kuni 01.02.2016 on ühekordne elatusraha summas 491,67 eurot (41,67 eurot (aprill 2015) + (9x50=450) = 491,67).
6. Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, siis jätab ringkonnakohus TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud apellatsiooniastmes poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 7 /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson